järgi Vaidlustataud kohtulahend Süüdistatav Apellatsiooni esitaja Harju Maakohtu 10.augusti 2017 aasta otsus lühimenetluses Maksim Perov isikukood 37808060318, eluk XXX, kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Valeriy Gimaev RESOLUTSIOON Jätta Maksim Perovi kaitsja Valeriy Gimaevi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määrata Narva Esimene Advokaadibüroo Tallinna esindusele makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Maksim Perovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Maksim Perovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Maksim Perovit süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 06.07.2017 kella 19:30 ajal Tallinnas Peterburi tee ja Pae tn ristmiku juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E220 registreerimismärgiga XXXXXX, olles narkootilises joobeseisundis (narkojoove – fentanüül, akrüülfentanüül, metadoon), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Seega Maksim Perov pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas Maksim Perovi süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 2, § 76 lg 8 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg.
Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:
Apellant palub tühistada Harju Maakohtu kohtuotsuse Maksim Perovile mõistetud põhikaristuse osas ning uue otsusega mõista süüdistatavale leebem karistus ning asendada vangistust raviga. 3.2 Maakohus on arvestanud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süüdistatava isikut, kuid seda ei ole tehtud piisvalt, kuna lisaks puhtsüdamlikule kahetsusele esines Maksim Perovi puhul veel karistust kergendav asjaolu. Riigikohus on oma 16. mai 2007.a kohtuotsuses nr 3-1-1-14-07 rõhutanud, et
lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Kohtu sellesisuline hinnang peab olema kohtuotsuses selgesõnaliselt ka esitatud. Maksim Perov kohtueelses menetluses andis ütlusi ning kordas ka kohtuistungil, et vahetult enne narkootilise aine tarvitamist, tema sai teada ema haigusest. Lisaks sellele tuli ilmseks see, et ema pika aja jooksul pole pöördunud XXX ravimiseks arstide poole, vaid on kasutanud alternatiivseid ravi. Sellest kõigist tekkis ema ja poja vahel tüli ning Maksim Perov oli ärritunud. Kuna Maksim 2 Perov ka varem narkootilise ainega seoses karistust kandnud, siis endale aru andmata tarvitas uuesti narkootilise aineid ning juhtis sellises seisundis ka sõidukit. Seega Maksim Perov pani kuriteo toime raske isikliku olukorra mõjul, mis on
3.3
-2 lg 1 kohaselt kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. Sama paragrahvi lg 6 p 1 kohaselt ravi käesoleva paragrahvi tähenduses on narkomaanide sõltuvusravi isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu. Maksim Perovi varasemalt narkomaania tõttu kriminaalkorras karistatud, samuti käesolevas menetluses kuritegu on toime pandud narkomaania tõttu, temale määratud liitkaristus ei ületa 2 aastat, siis tema suhtes on võimalik asendada. Maksim Perov on ennast vabatahtlikult registreerinud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda (lisa 1). Käesoleva kaebuse lisana esitab kaitsja ka Maksim Perovi kirjaliku nõusoleku vangistuse asendamiseks raviga. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-11-43-11; 3-1-1-86-11; 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 4.1 Kaitsja palus tühistada otsus põhikaristuse osas ning mõista süüdistatavale karistuseks leebem karistus, kuna esineb lisaks
Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
Maakohtu istungil ei ole kaitsja ega süüdistatav taotlenud arvestada karistust kergendava asjaoluna süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul (lk 31- 33 pöördel), mistõttu on ainetu kaitsja apellatsioonis toodu, et maakohus on jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna
Kaitsja väide, nagu olnuks Maksim Perov ärritunud ning olnud tulenevalt ema haigusest suures stressis, mille tõttu tarvitas narkootilisi aineid ja istus autorooli, on esiteks paljasõnalised ning tulenevad vaid süüdistatava enda ütlustest ega ole kinnitatud ühegi teise tõendiga. Kolleegium nõustub maakohtuga, et narkootiliste ainete tarvitamine Maksim Perovi poolt oli tema teadlik valik ning istudes joobes sõidukit juhtima, võttis Maksim Perov teadlikult riski. Seega puudus maakohul igasugune alus võtta arvesse süüd mõjutava asjaoluna
lg 1 p 4 mõttes 3 Maksim Perovil väidetavalt esinenud rasket isiklikku olukorda, mis olevat mõjutanud tema poolt toimepandud süütegu. 4.2 Apellandi apellatsioonis taotletu asendada vangistus raviga ei ole õiguslikult asjakohane, kuna selleks puudub seaduslik alus.
lg 8 sätestab üheselt, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Liitkaristus mõistetakse
Seega sätestab seadus üheselt, et uue vangistuse mõistmine ja liitkaristuse moodustamine ja selle täitmisele pööramine on obligatoorne. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kui isik paneb katseajal, olles vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega on
lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ja puudub seaduslik alus moodustatud liitkaristuse asendamiseks raviga.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.