2-16-13885 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gaida Kivinurm ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017, Tallinn

§ 218

lg 2 esimene lause 8 2-16-13885 on müüja vastutust ajaliselt piirav säte ning sisaldab ostja võimalike õiguskaitsevahendite suhtes õigust lõpetavat tähtaega, mistõttu vabaneb müüja tarbijalemüügi puhul pärast kaheaastase tähtaja möödumist vastutusest (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne,

1. § 218 lg 2 kommentaar, p 3.3).
2. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et tegemist on tarbijalemüügiga. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja täitis müügilepingu, s.o andis hagejale teleri üle
3. veebruaril
4. Asjas tuvastatu kohaselt ei ilmnenud teleril VÕS § 218 lg 2 I lauses sätestatud tähtaja jooksul puudusi. Kuna teleril ilmnesid tehnilised puudused alles kolme aasta ja seitsme kuu möödumisel teleri ostjale üleandmisest, ei vastuta müüja müügilepingu järgi enam nende puuduste eest. Sellest tulenevalt ei saaks kostja nõuda hagejalt müügilepingu alusel teleri parandamist ega asendamist, samuti ei olnud alust müügilepingust kostja rikkumise tõttu taganeda. III
5. Lisaks võib hageja vastutus tuleneda garantiist. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta VÕS § 155 lg-te 1 ja 1¹ järgi lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse, mh eeldatakse, et võlausaldaja nõustus garantiiga. Seejuures ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees VÕS § 155 lg 2 järgi sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele, st tegemist on abstraktse ja mitteaktsessoorse kohustusega.
6. Üheks selliseks garantiiks on ka müügigarantii. Müügigarantii on VÕS § 230 lg 1 järgi mh müüja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Seega võtab müüja endale garantiiga müügilepingust sõltumatu kohustuse tagada, et müügilepingu eset saab garantiiaja jooksul eesmärgipäraselt kasutada, ning kohustub sellest tulenevalt garantiiajal müügilepingu esemeks olnud tootel ilmnenud puudused kas parandama, toote asendama või tagama muul viisil asja vastavuse ettenähtud tingimustele. Seejuures eeldatakse VÕS § 231 lg 4 p 1 järgi, et müügigarantii annab ostjale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist, ning VÕS § 230 lg 3 järgi seda, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Sellest tulenevalt on ostjal garantiiajal oluliselt lihtsustatud oma õiguse maksmapanek, kuna ostja peab tõendama üksnes seda, et puudus ilmnes garantiiajal, ja müüja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et puudus tekkis asja väärast kasutamisest või pärast asja üleandmist aset leidnud mõjutuse tulemusena.
7. Praegusel juhul sõlmisid pooled
8. veebruaril 2010, s.o müügilepinguga samal päeval garantiilepingu, millega hageja andis kostja ostetud telerile
9. veebruarist 2012 kuni
10. veebruarini 2014 Euronicsi Plussgarantii ning kostja tasus selle eest 111 eurot 85 senti (1750 krooni) (Plussgarantii ostudokument nr
11. tl 8). Plussgarantii tingimuste (tl 9) p 1 järgi oli ostjal võimalik lisaks kaheaastasele pretensiooni esitamise ajale osta audiovideotehnikale kaheaastane Plussgarantii. Plussgarantii aja jooksul oli ostjal p 2 järgi õigus toote tasuta garantiiremondile ning kui toodet ei olnud võimalik remontida, siis tuli see vahetada ümber uue või samaväärse toote vastu ning vastava otsuse pidi tegema volitatud töökoda (parandaja). 9 2-16-13885
12. Pooled ei vaidle selle üle, et Plussgarantii kaheaastase tähtaja jooksul ilmnesid müüdud teleril tehnilised puudused ning hageja volitatud parandaja otsustas
13. septembril 2013 teleri vahetada, sest uut LCD paneeli ei olnud hetkel saada (tl 10). Sellega täitis hageja
14. septembril 2013 garantiilepingust tuleneva kohustuse parandada või asendada teler, millel ilmneb garantiitähtajal puudus. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastutab garantiilepingu järgi ka pärast seda, s.o alates
15. a augustist ilmnenud puuduste eest ja peab need parandama või teleri taas asendama. Hageja väitel oli selleks ajaks garantiileping lõppenud, mistõttu ta nende puuduste eest garantiist tulenevalt ei vastuta.
16. Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb VÕS § 155 lg 4 järgi üldjuhul siis, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud, 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud või 3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest. Samadel alustel lõpeb üldjuhul ka müügigarantii, kuna müügigarantiid reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti. Seetõttu võib müügigarantii iseenesest lõppeda nii garantiikohustuse täitmisel kui ka garantiitähtaja möödudes.
17. Tarbijalemüügi korral eeldatakse siiski VÕS § 231 lg 4 p 2 järgi, et garantiitähtajal asendatud asjale antakse algse müügigarantiiga sama kestusega uus garantii. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles,

§ 237lg 1 järgi ei saa garantiilepingu pooled eeltoodust erinevalt kokku leppida.

Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas VÕS § 231 lg 4 p 2 sõnastuse ega mõttega. Ka õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta,

§ 231

lg-s 4 kehtestatud eeldused kehtivad üksnes ulatuses, kus garantii tingimustes ei ole otseselt ette nähtud teisiti (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne,

1. § 231 kommentaar, p 4). Seega võivad garantiilepingu pooled leppida kokku mh selles, et garantiitähtajal asendatud asjale ei anna garantii andja uut garantiid.
2. Samas, isegi juhul, kui selline kokkulepe oleks tühine (nt tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena VÕS § 42 tähenduses), ei nõustu kolleegium maakohtuga selles,

§ 231

lg 4 p-s 2 sätestatud eeldust tuleb mõista selliselt, et toote asendamise korral algab garantiitähtaeg uuesti. Kolleegiumi hinnangul saab viidatud sätet mõista selliselt, et kui teisti ei ole kokkulepitud, saab asendatud asi samasuguse garantiikaitse, nagu see oli esimesena üleantud asjal, st eeldatakse, et ka toote asendamise korral ei lõppe garantii enne kokkulepitud garantiitähtaja möödumist. Vastasel korral satuks ostja toote asendamise puhul oluliselt paremasse olukorda kui nt toote parandamise puhul, mis aga ei oleks kooskõlas seaduse mõtte ega garantii eesmärgiga. Garantii on siiski mõeldud garantiitähtajal ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks, olgu siis asja parandamise või asendamise teel, ning garantiivastutus ei ulatu üldjuhul sellest tähtajast kaugemale. Kolleegiumi hinnangul ei saa ka ostja mõistlikult eeldada, et juhul, kui müüja asendab garantiiajal müüdud asja uue vastu, saab ta sellest asjaolust tulenevalt ulatuslikuma garantiikaitse kui algselt ette nähtud ja ulatuslikuma kui asja parandamise korral.

1. Praeguses asjas oli garantii tingimuste p 8 järgi ühekordne ning lõppes ostudokumendil näidatud kuupäeval või Plussgarantii rakendumisel – toote asendamisel uue võrdväärse tootega. Seega olid pooled leppinud kokku, et garantii lõpeb üldjuhul garantiitähtaja möödudes, kuid juhul, kui asi garantiiajal asendatakse, siis lõpeb garantii alates asendamisest. Kuna kostja asendas teleri
2. septembril 2013, siis vastavalt garantiitingimustele tema vastutus garantiiandjana lõppes. Isegi kui eeldada, et garantii pidi tarbija huve arvestades jätkuma kuni garantiitähtaja lõpuni, s.o
3. veebruarini 2014, ei ilmnenud selle aja jooksul uuel teleril ühtegi puudust. Puudused, millele kostja oma alternatiivsete nõuete alusena tugineb, 10 2-16-13885 tekkisid alates
4. a augustist. Selleks ajaks oli aga garantiitähtaeg ammu möödas ja hagejal ei olnud enam kohustust telerit tasuta parandada ega seda uuega asendada.
5. Eeltoodut arvestades ei ole asja lahendamisel tähtsust sellel, et kostjale
6. septembril 2013 antud uuel teleril ilmnes tehniline rike
7. a augustis. Pärast garantiitähtaja möödumist ilmnenud riketest ei saa kolleegiumi hinnangul praeguses asjas esitatud asjaolusid arvestades järeldada, et hageja andis
8. septembril 2013 kostjale üle puudustega asendusteleri, st rikkus garantiist tulenevat kohustus asendada müüdud teler uue või samaväärse teleriga.
9. Neil põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse ning täiendava otsuse resolutsioon muutmata. IV
10. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 450 eurot, millele lisanduvad ringkonnakohtu
12. juuni
13. a kohtuistungi protokolli järgi lepingulise esindaja kohtuistungil osalemise ja istungiks ettevalmistamise kulud 170 eurot, s.o kokku 620 eurot. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab esindajakulu ilma käibemaksuta. Hageja lepingulisel esindajal kulus maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ning apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 0,8 tundi, kaebusele vastuse koostamiseks 3,7 tundi ning kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 1,7 tundi, sh kestis ringkonnakohtu istung sellest ca üks tund. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude kohta vastuväited ja palus kohtul hinnata kulude vajalikkust ja põhjendatust. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja ulatust, on kolleegiumi hinnangul hageja esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aega kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tasu ühe tunni eest 100 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa tavapärast esindajatasu määra.
14. Seega on vastustaja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale 620 eurot (6,2 tundi * 100 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 11