Obsah (4)

§ 1771§ 1772§ 177§ 1774

2-16-6546 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-6546 Kohtuasi Talli

) § 1773 lg 1 p-le 1, § 1772 lg-le 2 ja § 1771 lg-le

1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaidle menetlusosalised selle üle, et võlgnik ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 027/2015/962, 027/2015/963 ja 027/2012/2714 elatisevõlga sissenõudmiseks. Võla suuruseks oli
2. märtsi
3. a seisuga 6665 eurot 85 senti, mis on pärast avalduse esitamist iga kuu kasvanud (tl 2 ja 79). Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimaluse 2 2-16-6546 eest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud. Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse saamist ühtegi

§ 1771lg-s 1 sätestatud tingimust.

Kohtutäituri

1. jaanuari
2. a vastusest kohtule (sellele lisatud laekumiste tabelist) nähtub, et võlgnik tasus
3. maist 2016 kuni
4. jaanuarini 2017 puudutatud isikule III elatist olenevalt kuust 105 eurot 78 senti kuni 166 eurot 19 senti ning puudutatud isikule II elatist 102 eurot 84 senti kuni 161 eurot 58 senti kuus. Kui kohustatud isikult täitemenetluse aluseks olevate kohtulahenditega väljamõistetud elatis on liiga suur, saab ta pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks. Praeguse lahendi tegemisel tuleb lähtuda täitedokumendiga võlgnikult väljamõistetud elatise suurusest (võtmata arvesse isal tekkivaid igakuiseid võimalikke kulutusi lastele). Elatis tuleb maksta väljamõistetud ulatuses ja tähtajal ja õigele kontole. Elatise osaline tasumine ei ole elatise korrapärane tasumine TsMS § 1771 lg 1 mõttes. Võlgnik põhjendas vastuväiteid avaldusele eeskätt sellega, et vajab juhtimisõigust nii töötamiseks (klientide külastamine erinevatel objektidel) kui laste transpordiks. Samuti sellega, et on igakuiselt mingis ulatuses lastele elatist tasunud (kohtutäitur peab tema pangakontolt iga kuu teatud summad kinni). Sissenõudjate esindaja selgitas, et võlgnik aitab teda laste transportimisel minimaalselt. Peamiselt transpordib võlgnik lapsi siis, kui viib neid suhtlemiskorra alusel enda juurde. Võlgnik saab nii enda elu korraldamiseks kui laste transportimiseks kasutada ka ühistransporti. Võlgnik ei ole, vaatamata kohtu antud kahele võimalusele enda seisukohti selgitada, esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta vajab auto juhtimise õigust vältimatult töötamiseks ja tema töö tegemine ilma juhtimisõiguseta oleks võimatu. Seega on võlgniku väited tõendamata ja paljasõnalised. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi. Võlgnik juhtis kohtu tähelepanu sellele, et ta ei ole laste huvidest lähtudes taotlenud tema ja laste ema ühisomandis oleva Tallinnas XXX asuva korteriomandi jagamist ja müüki, mis võimaldaks saada rahalisi vahendeid laste ülalpidamiseks. Korteriomand on võlgniku ja sissenõudjate esindaja ühisomandis, mistõttu ei saa täitur selle arvel nõudeid rahuldada. Võlgnikul puudub ka muu märkimisväärne vara, mille arvel elatisenõuet täita. Seega ei ole täituril võimalik elatisevõlga võlgniku vara arvel sisse nõuda. Selleks, et võlgniku ühisosale sissenõue pöörata, tuleb ühisvara jagada, kuid seda ei ole tehtud. Seetõttu on asjakohatu võlgniku väide, et täitur oleks saanud täita elatise nõude korteriomandi ühisosa arvel. Võlgniku väidetel, mille kohaselt ta on tasunud iga kuu tema ja sissenõudjate esindaja ühisomandis oleva korteriomandiga seotud laenumakseid, ei ole asjas tähtsust. Tegu on poolte ühisvara heaks tehtavate kulutustega, mis ei puuduta laste elatist. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole väljastatud relvaluba. Relvaloa olemasolu ei nähtu ka rahvastikuregistrist tehtud päringust, mistõttu kohus võlgniku relvaloa kehtivust ei peata. Elatise eesmärk on kindlustada lastele pidevalt vajalik ülalpidamine ja õigussüsteem peab seda tõhusalt tagama. Praegusel juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad, 3 2-16-6546 mistõttu tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust põhiseadusele ja asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ja vajalik. Võlgnik ei ole väitnud, et juhtimisõiguse peatamine tooks talle kaasa töökaotuse. Juhul, kui võlgnikul on töötamiseks juhtimisõigust vaja, saab võlgnik otsida ja leida töö, mis ei nõua mootorsõiduki juhtimisõigust, ning asuda täitma oma ülalpidamiskohustust. Juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ega tööle asumisel. Õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused. Hoolimata sellet, et võlgniku oli siiani mootorsõiduki juhtimisõigus, on võlgnik lasknud elatisevõlal kasvada ca 7000 euro suuruseks. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine võlgnikku halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole teinud kõike endast olenevat, et täita oma ülalpidamiskohutust. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning jätta kohaldamata

§ 1772lg 1 selle vastuolu tõttu põhiseadusega.

Määruskaebuse kohaselt peavad piirangud igaühe vabale eneseteostusele olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Võlgniku õigust vabale eneseteostusele on piiratud seadusesätte alusel, mis ei vasta põhiseaduse (PS) §-le 11 selles, et juhtimisõiguse piiramine on jäetud kohtute diskretsiooniks vastuolus PS §-ga 3.

§ 1772

lg 1 ei ole kooskõlas põhiseadusega, kuna annab põhiõigust piirava volitusnormi kohtule ning seaduses puuduvad igasugused juhised, millistel täpsetel alustel seda põhiõiguste piirangut rakendada võib. Kuivõrd seadusandja on täpsemad riive kohaldamise põhimõtted jätnud reguleerimata, on jäetud kohtunike sisetunde meelevalda, millisel juhul riive põhjendatud on. Maakohus argumenteeris juhtimisõiguse piiramist pigem sellega, milleks võlgnikul seda üldse vaja on, kuid ei kaalunud, kas see on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Just eesmärgi suhtes proportsionaalsus aga kuulub kaalumisele põhiõiguste riive puhul. Maakohus ei arvestanud, et lapsed ei saa kaebuse esitajaga sõita näiteks puhkuse ajal ja koos vaba aega veetes. Samuti seda, et kaebaja töökohustuste hulka kuulub ka autode parandus ja töö tulemuste kontrollimiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimise õigus. Sisuliselt soovis maakohus võlgnikult lisaks juhtimisõigusele ka töö ära võtta. Maakohus jättis tähelepanuta, et elatisevõla tõttu ei saa võlgnik iga kuu elatist tasuda. Olukorras, kus võlgnikult võetakse suur osa sissetulekust elatise võla katteks ja võlgnikule jääb üksnes seadusejärgne miinimum (235 eurot), ei saa võlgnik maksta kolmele lapsele iga kuu elatist, et vältida karistava iseloomuga juhtimisõiguse piiramist. Võlgnik on vaesunud ja maksejõuetu, kuigi tema pankrotimenetlust ei ole algatatud. Juhtimisõiguse peatamine on karistusliku iseloomuga, mis ei ole tsiviilkohtumenetluses lubatav. Maakohus jättis tähelepanuta, et võlgnik tasus lastele kodu säilitamiseks vanemate ühisomandis oleva eluaseme laenumakseid. Maakohus nentis, et vanemate ühisvara ei saa ilma hagita jagada ja müüa, kuid jättis arvestamata, et korteri säilitamine on laste huvides. 4 2-16-6546 6. Kohtutäitur jäi esitatud avalduse juurde. 7. Puudutatud isikud II ja III vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isikute arvates varjab võlgnik enda vara ja sissetulekuid ning tegemist ei ole vaesunud isikuga. 8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 järgi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 2¹ järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. 10. Võlgnik on määruskaebuses vaidlustanud tema mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, leides, et maakohus ei võinud tema mootorsõiduki juhtimisõigust peatada, kuna seda sätestav norm (

§ 177

² lg 1) on põhiseadusega vastuolus ning selle põhiseaduspärasuse korral ei olnud tema juhtimisõiguse peatamiseks alust. Osas, milles maakohus jättis võlgniku relvaloa kehtivuse peatamata, ei ole võlgnik määruskaebuses väiteid esitanud, millest kolleegium järeldab, et selles osas ei ole võlgnik maakohtu määrust vaidlustanud. 11. Võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise võimalus tuleneb täitemenetluse seadustikku alates 1. märtsist 2016 lisandunud 8.¹ peatükist (

§-d 177¹–1775). Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (803 SE) seletuskirja kohaselt oli sellise täienduse eesmärgiks tõhustada lapsele elatise sissenõudmist, sh kehtestada abinõud, mis survestavad elatisevõlgnikku elatist tasuma, ning avaldada preventiivset mõju, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult.

§ 1772

lg 1 p 2 järgi võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, peatada määrusega tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel. Seega saab kohus peatada võlgniku juhtimisõiguse üksnes siis, kui kohtutäitur on eelnevalt võlgnikku hoiatanud ja sissenõudja on juhtimisõiguse peatamisega nõustunud ning kohus tuvastab, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kolme kuu jooksul tasunud korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda võlgniku vara arvel sisse nõuda. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et viidatud normi järgi ei pea kohus igal juhul elatisevõlgniku juhtimisõigust peatama. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, mida tehes kaalub kohus kõiki asjaolusid arvestades, kas elatisevõlgniku juhtimisõiguse peatamine on asjaolude kohaselt vajalik, proportsionaalne ja eesmärgipärane abinõu, sundimaks vanemat temalt kohtulahendiga väljamõistetud elatist oma lapsele maksma. Sel viisil on tagatud, et 5 2-16-6546 abinõu kohaldamine ei koorma võlgnikku ülemäära, st rohkem kui on vajalik abinõuga taotletava eesmärgi saavutamiseks. Õige ei ole ka võlgniku arusaam, et juhtimisõiguse peatamine on karistusliku iseloomuga. Arvestades

§-des 177¹–1775 sisalduvat regulatsiooni on ilmne, et kohus peatab elatisevõlgniku juhtimisõiguse alles siis, kui muud abinõud ei ole olnud piisavad selleks, et elatisevõlgnik asuks elatist maksma, ning üksnes selleks, et survestada tõhusamalt võlgnikku oma kohustusi täitma, mitte selleks et võlgnikku karistada. Seejuures jääb võlgniku juhtimisõigus peatamata või ta saab juhtimisõiguse tagasi, kui ta asub elatist maksma. Põhjendatud ei ole võlgniku arusaam, et viidatud norm ei ole põhiseaduspärane ka seetõttu, et otsuse juhtimisõiguse peatamise kohta teeb kohus ja ta teeb seda suvaliselt oma sisetunde järgi. Asjaolu, et kõnelause otsustuse teeb kohus, mitte kohtutäitur või muu asutus, viitab kolleegiumi hinnangul hoopis sellele, et seadusandja soovis tagada elatisevõlgniku õiguste ja huvide parema kaitse ja ühes sellega ka normi põhiseaduspärasuse. Samuti saab kohus elatisevõlgniku juhtimisõiguse peatada üksnes

§ 1772lg-s 1 sätestatud tingimustel, mitte oma suvaotsustuse kohaselt.

Lisaks on seaduses sätestatud imperatiivsed alused, mille esinemise korral ei või kohus elatisevõlgniku juhtimisõigust peatada.

§ 1774

lg 2 järgi ei peata kohus elatisevõlgniku juhtimisõigust, kui võlgnik on pärast seda, kui kohtutäitur esitas kohtule avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks, asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise või on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise või on põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Seega on seaduses sätestatud selged alused, mille esinemise korral võib kohus kaalutlusotsustusega elatisevõlgniku juhtimisõiguse peatada, ja alused, mille esinemise korral jätab kohus juhtimisõiguse peatamata. Arvestades ülalmärgitut ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud võlgniku arusaam, et viidatud norm ei ole põhiseaduspärane ja tuleb jätta asjas seetõttu kohaldamata. Kolleegium juhib mh tähelepanu sellele, et täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (803 SE) seletuskirja kohaselt analüüsiti enne eelnõu koostamist sellega loodava võlgniku õiguste piiramise kui täitemenetluses kasutatava meetme põhiseaduspärasust mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise näitel. Seletuskirja lisaks 1 oleva analüüsi tulemusena leiti, et see meede on põhiseaduspärane, kuna juhtimisõiguse peatamine elatise sissenõudmise tõhustamiseks on sobiv, vajalik ning mõõdukas abinõu.

1. Põhjendatud ei ole ka võlgniku määruskaebuse väited selle kohta, et arvestades kõiki asjaolusid ei olnud praeguses asjas põhjendatud temalt juhtimisõigust ära võtta. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kohtutäitur hoiatas enne kohtule avalduse esitamist võlgnikku juhtimisõiguse peatamise eest, ega selle üle, et sissenõudjad nõustusid võlgniku juhtimisõiguse peatamisega. Võlgniku arvates ei tuleks temalt juhtimisõigust ära võtta seetõttu, et tulenevalt tema varalisest seisundist ei suuda ta sissenõudjatele kohtulahendiga väljamõistetud elatist kogu ulatuses maksta ning seetõttu, et tal on vaja juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks ja laste sõidutamiseks. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et asjas on põhjendatud võlgniku juhtimisõigus peatada. 6 2-16-6546
2. Maakohus tuvastas, et ajavahemikul
3. maist 2016 kuni
4. jaanuarini 2017 ei ole võlgnik tasunud sissenõudjatele kohtulahendiga väljamõistetud miinimummääras elatist.
5. mai
6. a otsusega suurendas maakohus laste kasuks varem väljamõistetud elatist 177 euro 50 sendini kuus (sh Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise alammäära muutumisel muutub ka väljamõistetud elatise suurus) ja Tallinna Ringkonnakohus jättis
7. oktoobri
8. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Sellest tulenevalt tuli võlgnikul, sõltumata varem tekkinud elatisevõlast, tasuda kummalegi lapsele
9. aastal 215 eurot kuus ja
10. aastal 235 eurot kuus. Täitemenetluses on võlgniku pangakonto arestimise tulemusena saanud üks laps elatist, mille suurus on olnud 105 eurot 78 senti kuni 166 eurot 19 senti kuus, ja teine laps elatist, mille suurus on olnud 102 eurot 84 senti kuni 161 eurot 58 senti kuus. Seega on võlgnik tasunud iga kuu lastele oluliselt vähem elatist, kui on temalt kehtiva kohtulahendiga väljamõistetud. Võlgnik on ka ise kinnitanud, et ta ei ole kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses vaidlusalusel ajavahemikul lastele elatist maksnud ning esitanud selle kinnituseks kohtule tabelid, millest nähtuvalt on lastele makstud summad sel ajal oluliselt väiksemad kui võlgnikult väljamõistetud elatis (tl-d 72–73). Kolleegium möönab, et olukorras, kus võlgnik tasub täitemenetluses iga kuu regulaarselt olulise osa elatisest, kuid ei suuda oma varalise seisundi tõttu rohkem elatist lastele maksta, ei pruugi olla alust võlgniku juhtimisõigust peatada. Praeguses asjas ei ole aga võlgnik toonud esile ega tõendanud, et võrreldes temalt elatise väljamõistmise ajaga oleks tema varaline seisund halvenenud sedavõrd, et ta ei suuda täitemenetluses sissenõutavat elatist maksta või esinevad muud asjaolud, mis annaksid alust arvata, et temalt laste kasuks väljamõistetud elatis on liiga suur. Pigem saab võlgniku enda maakohtule esitatud tabelist (tl 72–73) ja määruskaebusele lisatud tabelist (tl 108) järeldada, et võlgniku sissetulek (vähemalt tema ametlik sissetulek) ja selle arvel tehtud elatisemaksed on suurenenud. Samuti ei nähtu kohtuinfosüsteemist, et võlgnik oleks esitanud hagi temalt kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks, kuigi maakohus juhtis sellele võimalusele tähelepanu. Ka see viitab pigem sellele, et võlgniku varaline seisund ei ole selline, mis võiks anda alust temalt väljamõistetud elatist vähendada või selle argumendiga praeguses kohtumenetluses arvestada. Ülaltoodut arvestades ei ole võlgnik tasunud täitemenetluse ajal piisavas ulatuses korrapäraselt elatist ning kohtutäituril ei ole õnnestunud tema vara arvel elatist sel määral sisse nõuda, mis annab

§177² lg 1 järgi alust võlgniku juhtimisõigus peatada.

Kolleegiumi hinnangul ei muuda seda ka asjaolu, et võlgniku ja laste ema ühisomandis on korteriomand, mille jagamist ei ole võlgnik laste huvides soovinud, kuna see on laste elukoht. Kui võlgniku hinnangul on korteriomandi väärus suurem, kui sellel lasuv laenukohustus, saab võlgnik nõuda ühisvara jagamist selliselt, et korteriomand jääb laste ema omandisse ja võlgnikule tuleb tema osa hüvitada rahas, mille arvel saab võlgnik elatisevõla kustutada. Selline ühisvara jagamine ei kahjustaks eelduslikult ka laste huve, sest nende elukoht säiliks. 14. Ühtlasi ei ole võlgnik toonud kohtu ette, põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mis välistaksid

§ 1774lg 2 p-de 1–3 järgi tema juhtimisõiguse peatamise.

Ka pärast seda, kui kohtutäitur esitas 25. aprillil 2016 kohtule avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks, ei ole võlgnik tasunud lastele vähemalt kahe kuu elatist kogu ulatuses ega sõlminud sissenõudjatega elatise tasumise kohta maksegraafikut (

§ 1774 lg 2 p-d 1–2).

7 2-16-6546 Võlgnik on küll väitnud, et juhtimisõiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane (

§ 1774

lg 2 p 3), sest ta ei suuda kohtulahendiga väljamõistetud elatist maksta ja vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks ning laste sõidutamiseks, kuid võlgnik ei ole hoolimata maakohtu korduvatest nõudmistest kohtule oma väiteid põhistanud ega tõendanud. Võlgniku esitatud tabelitest (tl-d 72–73 ja 108) nähtub hoopis, et pärast seda, kui kohtutäitur esitas kohtule avalduse, on võlgniku elukaaslasele kuuluv osaühing (M OÜ) hakanud tasuma võlgnikule suuremat töötasu (750 eurot) ja seetõttu on õnnestunud ka lastele täitemenetluses pangakonto arestimise tõttu rohkem elatist saada. Lisaks nähtub neist tõenditest ka see, et nii võlgnik kui ka võlgniku elukaaslane on teinud vabatahtlikke elatisemakseid 200–250 euro ulatuses, mis samuti viitab sellele, et võlgnikul on lisaks ametlikule sissetulekule veel sissetulekuallikaid, mille arvel saaks võlgnik maksta lastele rohkem elatist. Seetõttu ei ole võlgniku väited ringkonnakohtu hinnangul veenvad ega anna alust jätta tema juhtimisõigust peatamata.

1. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid on kolleegiumi hinnangul võlgniku juhtimisõiguse peatamine praeguses asjas kohane ja eesmärgipärane meede, sundimaks võlgnikku võtma veel samme lastele vajalikus ulatuses elatise maksmiseks. Seetõttu tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäituril ja sissenõudjatel ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 8