RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-17-1076
- september 2017 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Viive Ligi, Jaak Luik, Jüri Põld ja Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine I. K. kahju hüvitamise kaebuses Tallinna Halduskohtu
- juuni
- a määrus haldusasjas nr 3-17-1076 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
- mai
- a määrus asjas nr 2-17-6921 osas, millega keelduti menetlusse võtmast I. K. hüvitamisnõuet, mis puudutab ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamist (ebasoovitavate abivahendite kasutamine, ebakvaliteetse meditsiiniteenuse osutamine, ebakorrektsed kanded tervisekaardil ja meditsiiniosakonna teenistujate poolt Hippokratese vande järgimata jätmine, ravimiseaduse mittetundmine, patsiendi erivajadustega arvestamata jätmine ja füsioteraapilise hindamise tegemata jätmine), ning saata asi selles osas Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla kinnipeetav I. K. (edaspidi kaebaja) esitas
- mail 2017 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu. Kaebuse ja selle täienduse kohaselt taotles kaebaja maakohtult kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et Tallinna Vanglas on tema kui spastilise tetrapleegia diagnoosiga isiku ülalpidamiseks ebasobivad tingimused ja abivahendid, ebakvaliteetse meditsiiniteenuse osutamise tulemusel on tema tervis halvenenud, ebasobivast ja ebaergonoomilisest inventarist on tekkinud vigastused, tema vigastused on meditsiinikaardil ebakorrektselt kajastatud, meditsiiniosakonna teenistujad on ebakompetentsed (ei järgi Hippokratese vannet, ei tunne ravimiseadust, ei arvesta patsiendi erivajadustega, ei suuda teha füsioteraapilist hindamist), kaebaja peab oskamatuid hooldajaid juhendama ning hooldajad on ebakompetentsed. Ühtlasi esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse.
- Harju Maakohus keeldus
- mai
- a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-6921 kaebaja kaebust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 1 punkti 1 alusel menetlusse võtmast ning tagastas selle. Määruse kohaselt ei ole maakohus pädev asja läbi vaatama, sest tegemist ei ole tervishoiuteenuse osutamisest tuleneva vaidlusega, vaid võimaliku avalik-õiguslikus suhtes kahju tekitamisega.
- mail 2017 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta viitas oma maakohtule esitatud avaldusele ning palus selle menetlusse võtta. Samuti nõudis ta Tallinna Vangla kohustamist tutvuma teabega spastilise tetrapleegia kohta. 3-17-1076
- Tallinna Halduskohus edastas
- juuni
- a määrusega haldusasjas nr 3-17-1076 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 3 järgi hüvitamiskaebuse osas, milles selle aluseks on tervishoiuteenuse kehv kvaliteet (täpsemalt ebasoovitavate abivahendite kasutamine, ebakvaliteetse meditsiiniteenuse osutamine, ebakorrektsed kanded tervisekaardil ja meditsiiniosakonna teenistujate poolt Hippokratese vande järgimata jätmine, ravimiseaduse mittetundmine, patsiendi erivajadustega arvestamata jätmine ja füsioteraapilise hindamise tegemata jätmine) koos vastava riigi õigusabi taotlusega Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Määruse kohaselt tuleb kahjunõue tervishoiuteenuse kvaliteedi osas lahendada tsiviilkohtumenetluses. Ülejäänud osas (milles kaebaja viitas vangla ruumipuudusele, kaebajale määratud hooldajate oskamatusele ja nende juhendamise vajadusele) jättis halduskohus kaebaja hüvitamisnõude käiguta. Kohustamiskaebuse halduskohus tagastas. ERIKOGU SEISUKOHT
- TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
- septembri
- a määrus asjas nr 3-3-4-1-03, p 8).
- Kohtute vahel ei ole pädevusvaidlust osas, milles kaebaja soovis kahju hüvitamist vangla ruumipuuduse, kaebajale määratud hooldajate oskamatuse ja nende juhendamise vajaduse eest. Erikogul tuleb lahendada küsimus, kas ülejäänud kahjunõude aluseks olevad väited (vt täpsemalt määruse p 4) puudutavad tervishoiuteenuse osutamist lepingulises suhtes või vangla tegevust avalik-õiguslikus suhtes.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lõike 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. VÕS § 769 esimese lause kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama.
- Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (
- detsembri
- a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9). Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on seda seisukohta korduvalt kinnitanud (vt
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-3-4-1-11 ja
- augusti
- a määrus asjas nr 3-3-4-1-12).
- Kaebaja on tuginenud sellele, et vangla tervishoiutöötajad ei dokumenteerinud tema terviseseisundit korrektselt, samuti ei suudetud arvestada tema erivajadustega ning teha füsioteraapilist hindamist. Nii kohustus osutada tervishoiuteenust piisava hoolega kui ka dokumenteerimiskohustus on VÕS §-de 762 ja 769 järgi hõlmatud tervishoiuteenuse osutamisega. Ka füsioteraapilise hindamise tegemist või tegemata jätmist saab tervishoiutöötaja otsustada tervishoiuteenuse osutamise käigus. 2
(3)3-17-1076 Kaebaja leiab samuti, et meditsiiniosakonna teenistujad ei järgi Hippokratese vannet ja ei tunne ravimiseadust. Sisuliselt tugineb kaebaja vangla tervishoiutöötajate ebakompetentsele tegevusele tervishoiuteenuse osutamise käigus.
- Kaebaja osutab ka sellele, et tervishoiutöötajad on kasutanud ebasobivaid abivahendeid. Vabariigi Valitsuse
- detsembri
- a määruse nr 330 "Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord" § 3 lõike 2 järgi otsustab ka meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja, kusjuures tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Seega hinnatakse ka meditsiiniliste abivahendite väljastamise vajadust vanglas tervishoiuteenuse osutamise raames eraõiguslikus suhtes (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
- oktoobri
- a määrus asjas nr 3-3-1-56-11, p 8). Haldusotsusega on tegemist siis, kui meditsiiniline vajadus on tuvastatud, kuid vangla keeldub sellegipoolest abivahendit väljastamast (Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelise erikogu
- märtsi
- a määrus asjas nr 3-2-1-1-16). Praegusel juhul ei ole tegemist niisuguse olukorraga.
- Eeltoodut arvestades osutati kaebajale vanglas tervishoiuteenust, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Kuna vaidlus on võrsunud eraõigussuhtest, siis tuleb kahju hüvitamise kaebus lahendada TsMS § 1 alusel maakohtus.
- Erikogu tühistab TsMS § 711 lg 3 alusel Harju Maakohtu
- mai
- a määruse tsiviilasjas nr 2-17-6921 osas, millega keelduti menetlusse võtmast kaebaja hüvitamisnõuet, mis puudutab ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamist, ja saadab asja selles osas menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule. Maakohtul tuleb lahendada ka kaebaja riigi õigusabi taotlus. Priit Pikamäe Viive Ligi Jaak Luik Jüri Põld Tambet Tampuu 3
(3)