KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 76

lg 4 alusel määrata, et vanglateenistusel tuleb esitada materjalid Hendrik Kalveti katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks uuesti kohtule nelja kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

1. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a otsusega tunnistati Hendrik Kalvet süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

§ 65lg 3 ja § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus H.

Kalvetile liitkaristuse 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges maakohus karistuse kandmise alguseks 22.

veebruari

1. Vangistuse lõpptähtpäev on
2. august
5. juulil 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule dokumendid H. Kalveti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas H. Kalveti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokuratuur H. Kalveti vabastamist ei toetanud.
6. Viru Maakohtu
7. augusti
8. a määrusega jäeti H. Kalvet Viru Maakohtu
9. aprilli
10. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabastamata.
11. Maakohus asus seisukohale, et H. Kalveti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud
12. Kohus luges positiivseks, et vanglas käitub H. Kalvet rahuldavalt, mis näitab motivatsiooni käitumismustrite muutmiseks. H. Kalvet on jätkanud üldhariduse omandamist ja läbinud sotsiaalprogrammi.
13. Samas viitas kohus sellele, et H. Kalvetil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Kohtu hinnangul ei ole isik suutnud muuta oma käitumist vanglas seaduskuulekaks, seega ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses elama õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul saaks H. Kalveti ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks H. Kalveti vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et kinnipeetav suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. H. Kalvet ei ole huvitatud stabiilsest ja õiguskuulekast elust – seda on ta väljendanud oma senise käitumisega.
14. Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erandiks, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kohus on veendumusel, et H. Kalveti puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
15. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Kalveti kaitsja Silver Reinsaar, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja H. Kalveti tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile.
16. Kaitsja hinnangul on maakohtu määruse põhjendused vastuolulised, tuginevad liialt H. Kalveti varasemale elukäigule, samuti on esitamata süüdimõistetuga seonduv tulevikuprognoos. Maakohus on pidanud tingimisi ennetähtaegset vabastamist erandlikke asjaolusid nõudvaks, minnes vastuollu asjas nr 3-1-1-12-17 tehtud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohtadega.
17. Maakohus ei ole määruses individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutatust käsitlenud. Riigikohtu praktika kohaselt (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20) tuleb süüdlase resotsialiseerumise võimalusi hinnata selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. H. Kalvet on individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid sisuliselt saavutanud. H. Kalvet on läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud hariduse ja avaldanud soovi osaleda majandustöödel osalemiseks.
18. Distsiplinaarkaristuste olemasolu fakt ei saa välistada tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvesse tuleks võtta, et H. Kalvet on ametnikuga ära leppinud ja vangla toetab H. Kalveti vabastamist. Tegemist on olnud pisirikkumistega, mis ei viita sellele, et H. Kalvet võiks vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus ei käsitlenud rikkumiste iseloomu ja raskust.
19. H. Kalveti perekondlik taust on äärmiselt toetav, tal on olemas vabanemisjärgne elukoht ja garanteeritud töökoht. Isik on avaldanud soovi töötada majandustöödel, samuti on H. Kalvet kohtuistungil avaldanud, et ta on mõistnud, milleni tema õigusvastane käitumine on viinud. Vangistus on avaldanud H. Kalvetile sedavõrd tõhusat mõju, et tema mõttelaad ja arusaam enda tegudest ja tagajärgedest on muutunud. 2

§ 76lg 2 p 2 kohaldamiseks täidetud.

Vaidlus on selles, kas H. Kalveti vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas ka

§ 76lg-st 4 tulenevad materiaalsed eeldused.

17. Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu määruses on muu hulgas kasutatud trafaretseid ja deklaratiivseid põhjendusi, millel puudub

§ 76

lg 4 kohaldamise seisukohalt sisuline kaal või mis on isegi vastuolus kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Nii märkis maakohus mh järgmist: „Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.“ 18. Maakohus ei ole konkreetse kohtuasja asjaoludele tuginedes põhjendanud, miks riivaks H. Kalveti vangistusest ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet. Ühtlasi kahtleb ringkonnakohus, kas

§ 76

lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist on kohane põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele. 19. Maakohus ei ole nõuetekohaselt selgitanud sedagi, miks on H. Kalveti ennetähtaegne vangistusest vabastamine tema hinnangul vastuolus karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtu sellekohane väide on konkreetse kohtuasja asjaoludega seostamata ja seega deklaratiivne. Muu hulgas ei nähtu kohtumäärusest, millised on need kuriteo asjaolud, mis räägivad

§ 76lg 4 kohaselt isiku vabastamise vastu.

Juriidiliselt ebakorrektne ja samas ebaselge on maakohtu väide kuritegude „vältavast“ toimepanemisest (vältava süüteo mõiste kohta vt nt RKKKo 10.04.2006 nr 3-1-1-117-05, p 13). 20. Lisaks on maakohtu põhjendusest välja loetav seisukoht, et süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine on erandlik privileeg. Riigikohus on taolise tõlgenduse tagasi lükanud, osutades mh sellele, et seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist ning neile vangistuse lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist. (RKKKm 28.04.2017 nr 3-1-1-12-17, p-d 22–24) Ühtlasi on 3

§ 76

lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel,

§ 76lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest.

(RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 19 ja 21) Vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (RKKK 3-1-1-12-17, p 20)

1. Neil põhjustel jätab kolleegium maakohtu määrusest välja põhjendused, mille kohaselt takistab H. Kalveti vangistusest ennetähtaegset vabastamist mh asjaolu, et see riivaks ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
2. Nagu ka kaitsja õigustatult osutab, on maakohtu määruse põhiosas sisemisi vastuolusid. Nimelt luges maakohus esmalt positiivseks, et vanglas käitub H. Kalvet rahuldavalt, mis näitab motivatsiooni oma käitumist muuta. Määruse järgmises lõigus tõdes kohus aga hoopis seda, et isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks. Kolleegiumi hinnangul nähtub kohtuasja materjalidest, et H. Kalveti käitumine on vangistuses paranenud, küsimus on vaid selles, kas piisaval määral ja kas selline positiivne muudatus on ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt kinnistunud. Igal juhul tuleb aga maakohtu määruse põhiosast jätta välja – mh maakohtu enda põhjendustega vastuollu minev – järeldus, et H. Kalvet pole suutnud muuta oma käitumist seadusekuulekamaks.
3. Samas nõustub kolleegium maakohtuga selles, et H. Kalveti ennetähtaegse vabastamise vastu räägivad talle vanglas määratud kehtivad distsiplinaarkaristused, millest viimane pärineb suhteliselt hiljutisest ajast (
4. aprillist 2017). H. Kalveti võimes käituda edaspidi õiguskuulekalt tekitavad samuti kahtlusi tema kolm kehtivat kriminaalkaristust ja asjaolu, et varem on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et ehkki valdavalt on H. Kalveti individuaalse täitmiskava täitmine õnnestunud, pole selle tulemused läbinisti positiivsed. Vangla iseloomustuses osutatakse mh sellele, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tulemusena on isik teadlik enda riskikäitumise erinevatest külgedest, kuid ei ole endas veel päris kindel, kas ta tahab loobuda lõplikult kanepi tarvitamisest. Hetkel on motivaatoriks vaid hirm uuesti vanglasse sattumise ees, sisemised motivaatorid on nõrgad ja kanepi tarvitamises näeb rohkem positiivset. (KoTo, tl 86) Siinkohal on oluline märkida, et H. Kalvet kannab praegu karistust mh suure koguse marihuaana ja amfetamiini turustamises. Seetõttu on teatav oht, et kui süüdistatav asub vabaduses narkootikume tarbima, võib ta (kasvõi oma sellise tegevuse rahastamiseks) käidelda narkootikume ka muul viisil, s.t asuda taas narkootikume turustama. Muu hulgas sel põhjusel on H. Kalveti vabastamise otsustamisel negatiivseks faktoriks asjaolu, et süüdimõistetul on vangla iseloomustuse kohaselt kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega ta suhtleb tänaseni (KoTo, tl 87).
5. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole käsitlenud H. Kalveti individuaalse täitmiskava täitmist, on jätnud hindamata H. Kalveti tulevikuprognoosi ehk resotsialiseerumise tingimused ega ole käsitlenud distsiplinaarrikkumiste raskust. Kaitsja hinnangul on tegemist pisirikkumistega, mille olemasolu ei saa kaasa tuua enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmist. H. Kalvet olevat mõistnud oma tegude tagajärgi ning muutnud mõttelaadi.
6. Ringkonnakohus selliseid etteheiteid maakohtule ei tee. Maakohus on hinnanud ka positiivseid asjaolusid – H. Kalvetil on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht, ta on vangistuse jooksul 4

§ 76lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus Vang

S § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Pidades silmas käesoleva määruse eelmises punktis märgitut ja asjaolu, et H. Kalveti vangistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 11 kuud, määrab ringkonnakohus VangS § 76 lg 4 alusel, et vangla peab esitama H. Kalveti ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti nelja kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. augusti
3. a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab maakohtu määruse põhiosa, jättes sellest välja osa põhjendusi ning lisades uusi. Peale selle lühendab ringkonnakohus VangS § 76 lg 4 alusel H. Kalveti ennetähtaegse vabastamise materjalide uue esitamise tähtaega neljale kuule käesoleva määruse jõustumisest. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Andmeid määruskaebemenetluse kulude kohta pole ringkonnakohtule esitatud. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5