1-17-6422/14

1-17-6422 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-6422 Kohtukoosseis Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Kriminaalasi Toomas Pajumäe süüdistus KarS § 424 ja § 4231 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. juuli
3. a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Kaitsja Toomas Pajumägi (ik: 38606216013); elukoht: XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Kaitsja Vandeadvokaat Indrek Naur RESOLUTSIOON Jätta Toomas Pajumäe kaitsja vandeadvokaat Indrek Nauri apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Toomas Pajumäele esitati süüdistus KarS § 424 ja § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et
5. juunil 2017 juhtis ta Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
6. kilomeetril mootorsõidukit, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1 1-17-6422 mitte vähem kui 1,10 mg/l). Sellega pani ta toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T. Pajumägi oli varem
7. juulil ja
8. augustil 2016 juhtinud mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta.
9. juunil 2017 juhtis ta jälle mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata, mistõttu pani ta toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
10. Pärnu Maakohtu
11. juuli
12. a otsusega mõisteti T. Pajumägi talle esitatud süüdistustes süüdi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistus 1/3 võrra, mõistes T. Pajumäele lõplikuks karistuseks ühe aasta ja kaheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust T. Pajumäele varem mõistetud, kuid ära kandmata karistuse ühe aasta viie kuu ja kahekümne kolme päeva vangistusega, mõistes talle liitkaristuseks kolm aastat üks kuu ja kakskümmend kolm päeva vangistust. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus mõistis T. Pajumäelt menetluskuluna välja sundraha 705 eurot. 3.
13. Maakohus leidis, et T. Pajumäele esitatud süüdistused on tõendamist leidnud kohtus uuritud tõenditega. Süüdistusaktis on T. Pajumäe tegudele antud korrektsed juriidilised kvalifikatsioonid. Süüdistatav pani kuriteod toime kavatsetusega. Tema tegude õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3.
14. T. Pajumäele karistust mõistes märkis maakohus, et süüdistatav realiseeris oma käitumisega kaks kuriteokoosseisu ja tegi seda subjektiivsest küljest kavatsetusega. Kohus arvestas tema joobe suurust, mis on üle 1 mg/l väljahingatava õhu kohta. Lisaks asus ta joobes olles pikale teele ja oli enne kinnipidamist juba läbinud pika vahemaa. Neil asjaoludel tuleb tema süü hinnata suureks. Kohus luges süüd kergendavaks asjaoluks T. Pajumäe puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Neil asjaoludel pidas kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat sanktsiooni ülemmäära lähedase karistusega. Kohus välistas karistusliigina rahalise karistuse T. Pajumäe süü suuruse, aga samuti üle- ja eripreventiivsete kaalutluste tõttu. Süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust liiklusrikkumiste eest. Uue kuriteo pani ta toime üldkasuliku töö tegemise ajal, mis iseloomustab teda eripreventiivses mõttes väga negatiivselt. Varasemalt on T. Pajumäge karistades välditud vangistuse reaalset täitmisele pööramist. Nüüdseks on aga kõik võimalused selleks ammendatud. Varasemad karistused ja uus kuritegu näitavad, et senised karistused pole olnud tema jaoks tõsiselt võetavad ega ole sundinud teda enda käitumist muutma. Seetõttu ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada teisiti kui reaalset vangistust kohaldades. Arvestades mõistetava karistuse raskust, isiku süü suurust ja õigusdogmaatika seisukohti ei ole vangistuse raviga asendamine võimalik. Maakohus osutas, et T. Pajumäel on küll kolm last, kuid arutataval juhul ei saa see olla enam argument karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Vaatamata korduvale varasemale karistatusele ei ole süüdistatav tegu toime pannes enda perele mõelnud. Kohus märkis sedagi, et üldpreventiivses mõttes on joobes ja juhtimisõiguseta juht potentsiaalselt ohtlik igale liiklejale. Selliste isikute teod toovad suurt ainelist ja füüsilist kahju ning põhjustavad ka suuri moraalseid kaotusi. Neil asjaoludel mõistis maakohus T. Pajumäele karistuseks KarS § 63 lg 1 sätteid rakendades kaks aastat ja kuus kuud vangistust, mida 2 1-17-6422 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja millele omakorda liideti KarS § 65 lg 2 alusel varasema karistuse ärakandmata osa.
15. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni T. Pajumäe kaitsja vandeadvokaat Indrek Naur, kes leiab, et mõistetud karistus on põhjendamatult karm. Kaitsja taotleb T. Pajumäe karistamist kahe aasta vangistusega, mis asendada üldkasuliku tööga või kohaldada šokivangistust. Kaitsja leiab, et maakohus on õigustamatult jätnud kergendava asjaoluna arvesse võtmata selle, et süüdistataval on kolm alaealist last. Selles osas puudub tema hinnangul maakohtu otsuses põhjendus, mida tuleb hinnata kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 399 lg 1 p 7 mõttes. Edasi märgib kaitsja, et maakohus on ebaõigesti jätnud üldse kaalumata selle, kas T. Pajumäele mõistetud karistust reaalselt täitmisele pööramata jätta. Kohtu mõistetud karistus on liiga karm ja mõjub süüdistatavale negatiivselt. Maakohus pole kaalunud ka seda, et karistada T. Pajumäge kergema karistusega, mis võimaldanuks kaaluda ka üldkasuliku töö rakendamist, kuigi süüdistatav on väljendanud kahetsust ja palunud kergemat karistust ning reaalse vangistuse välistamist. Senine üldkasuliku töö tegemine on T. Pajumäel kulgenud edukalt ja ta on valmis sellega jätkama. kohus siiski ei pidanud võimalikuks üldkasulikku tööd enam kohaldada, siis tulnuks kaaluda ka šokivangistuse kohaldamist ja süüdistatava vähemalt osaliselt karistuse kandmisest vabastama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
16. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
17. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
18. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
19. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse ja lisakaristuse kergendamiseks on perspektiivitu. T. Pajumäele mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta mõistetud karistust on maakohus 3 1-17-6422 nõuetekohaselt põhjendanud – selgitades oma seisukohta isiku süü suuruse, kergendavata ja raskendavata asjaolude ning preventsioonide koha pealt. Nii valitud karistusliiki, mõistetava karistuse määra kui ka seda, miks ei saa karistust asendada ega täitmisele pööramata jätta, on põhjalikult motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. T. Pajumäge on kriminaalkorras liikluskuritegude toimepanemise eest ka varem korduvalt karistatud. Uue teo pani ta toime ajal, mil ta alles kandis eelmist karistust, tehes üldkasulikku töö tunde. Karistuse raskuse määramisel on maakohus arvestanud T. Pajumäe süüga, samuti on arvestatud tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve. Kohus on käsitlenud puhtsüdamliku kahetsuse kui süüd kergendava asjaolu arvestamist, samuti erinevalt kaitsja väidetust isikul pere ja alaealiste laste olemasolu tähendust karistuse mõistmisele.
20. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4