RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1174343 27. oktoober 2017 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma Kahtlustatav V OÜ

) § 37 lg 1, § 38 lg 1 p 2 ja § 381 lg 2 ja § 1542 alusel avalik-õigusliku nõudeavalduse V OÜlt, M. V-ilt, A. K-lt, A. A-lt ja N. Š-lt nõutava avalik-õigusliku kohustuse kindlaksmääramiseks.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas
2. mail 2017 taotluse V OÜ vara arestimiseks avalikõigusliku nõudeavalduse tagamiseks.
3. Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrusega arestiti V OÜ-le kuuluvad (sh tulevikus tekkivad) õigused, mis tulenevad sõiduki Audi A8 3.0 liisingulepingust SL AS-iga, täpsemalt omandiõiguse üleandmise nõudeõigus ja liisingulepingust või selle lõppemisest tulenevad mistahes rahalised nõuded SL AS-i vastu. Samuti arestiti maakohtu määrusega V OÜ S ASi ja B ASi arvelduskontodel olevad rahalised vahendid summas 186 441,89 eurot. Maakohtu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1-17-4343 4.
6. V OÜ-d ja M. V-i on alus kahtlustada maksukuriteo toimepanemises vastavalt KarS § 3891 lg 3 ja KarS § 3891 lg 2 alusel ning riigile on maksudena jäänud laekumata 459 484,98 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõudeavalduse avalik-õigusliku kohustuse aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas kriminaalasjas menetletava kuriteo tehioludega. Maksu- ja Tolliamet oleks õigustatud osutatud maksukohustuse kindlaks määrama ka maksumenetluses. 4.
7. On alust arvata, et V OÜ tegevus on olnud seotud maksupettuse toimepanemisega ja muud sissetulekut ettevõttel ei ole. Seega võib tagamismeetmete kohaldamata jätmisel hilisem maksukohustuse täitmine olla raskendatud või võimatu. V OÜ liisingulepingust tulenevate õiguste ja pangakontol olevate vahendite arestimine on proportsionaalne.
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V OÜ kaitsja, kes taotles maakohtu määruse tühistamist.
9. Tartu Ringkonnakohtu
10. juuni
11. a määrusega jäeti kaitsja kaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu seisukohad on lühidalt järgmised. 6.
12. Määrust ei vaidlustatud põhjendatud kuriteokahtluse osas ega selles, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi hilisemat täitmist raskendada. Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamise menetlusõiguslik alus tuleneb

§st 1414, mis lubab kohtul avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks arestida vara

§s 142 sätestatud korras või kohaldada muid TsMS §s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid. Kuigi

§ 381

lgst 3 tuleneb, et avalik-õiguslik nõudeavaldus esitatakse uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu

§ 225

lgs 1 või § 240 ps 4 sätestatud tähtaja jooksul, ei tähenda see, et avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei tohi esitada varem. Muidu oleks ohus vara arestimisega taotletav eesmärk. 6.

1. Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu oli õigus avalik-õiguslik nõudeavaldus esitada. Menetluslikult saab isik kannatanuks menetleja otsustuse tulemina. Praeguses asjas on koostatud ka vastav määrus. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse V OÜ kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja palub V OÜ vara aresti alt vabastada. Kaitsja motiivid on järgmised. 7.
3. Avalik-õiguslik nõudeavaldus esitatakse

§ 381

lg 2 alusel, mille kohaselt võib avalikõigusliku nõudeavalduse esitada vaid süüdistatava vastu.

§ 381

lg 3 kohaselt esitatakse avalik-õiguslik nõudeavaldus uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu sama seaduse § 225 lgs 1 või § 240 ps 4 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 225

lg 1 sätestab õiguse esitada prokuratuurile taotlusi kümne päeva jooksul alates kriminaaltoimiku tutvustamisest. Sellest järeldub, et antud asjas on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse liiga vara. Seadus võimaldab seda teha alles kohtueelse menetluse lõpus (kriminaaltoimiku tutvustamisel). V OÜ ei ole veel süüdistatava rollis, esitatud on vaid kahtlustus. Paralleeli tõmbamine tsiviilhagiga ei ole kohane, kuna

§ 381lg 1 võimaldab esitada tsiviilhagi ka kahtlustatava vastu.

Kuna kannatanu ei saanud selles menetlusetapis avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitada, ei saanud kohus seda ka tagada. 7.2. Puuduvad andmed, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu oleks kriminaalmenetluses kannatanu.

§ 37lg 4 kohaselt kaasatakse isik kannatanuna menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. 2

§ 387lg 2 näeb ette kümnepäevase kaebetähtaja.

Analoogsetes ringkonnakohtu määrustes on edasikaebekorda kirjeldatud erinevalt.

1. Määruskaebusele esitas vastuse ringkonnaprokurör Allar Nisu, kes palub jätta maakohtu määrus muutmata ja märgib järgmist. 8.
2. Kannatanul on õigus esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus juba hetkel, kui ilmneb, et kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Vastasel juhul võib avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamine olla vara puudumise tõttu võimatu. Avalik-õigusliku nõudeavalduse puhul on kriminaalmenetluses tegemist tsiviilhagiga sarnase instituudiga. Kohtupraktikas on aktsepteeritud kannatanu õigust esitada tsiviilhagi enne kohtueelse menetluse lõppu.

§ 225

lgs 1 ja § 240 ps 4 on sätestatud tähtajad, mis hetkeks peab avalikõiguslik nõudeavaldus olema esitatud. 8.

1. Eesti Vabariik on Maksu- ja Tolliameti kaudu kriminaalmenetluses kannatanu. Teda teavitati õigusest esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus ning seda õigust on kasutatud. Koostatud on ka kannatanu menetlusse kaasamise määrus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegiumi hinnangul jäävad määruskaebuse väited tagajärjetuks. Vastuseks seal esitatud argumentidele ja kohtupraktika ühtlustamiseks märgib kolleegium järgmist.
3. Alates
4. jaanuarist 2017 on avaliku võimu kandjal võimalik kriminaalmenetluses kannatanuna esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega (

§ 381lg 2).

11. Kaitsja väidab, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse menetluslikult lubatust varem, mistõttu on lubamatu meetmete kohaldamine selle tagamiseks. Kaitsja hinnangul tuleb avalik-õiguslik nõudeavaldus kriminaalmenetluses esitada pärast kohtueelse menetluse läbiviimist. Seda tuletab kaitsja esiteks

§ 381

lgst 2, mis sätestab, et avaliku võimu kandja võib esitada kannatanuna avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks. Teiseks nähtub see kaitsja hinnangul

§ 38

lg 1 pst 2 ja § 381 lgst 3, mille kohaselt esitatakse tsiviilhagi või avalikõiguslik nõudeavaldus uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu sama seaduse § 225 lgs 1 või § 240 ps 4 sätestatud tähtaja jooksul, s.o kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva või kokkuleppemenetluses selleks määratud tähtaja jooksul. Kolleegium, lähtudes asjasse puutuvate sätete süstemaatilisest ja teleoloogilisest tõlgendusest, kaitsja seisukohaga ei nõustu. 12. Enne 1. jaanuari 2017. a kehtinud

§ 38

lg 1 p 2 redaktsioon sätestas, et kannatanul on õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt sama seaduse § 225 lgs 1 sätestatud tähtajaks, s.o hiljemalt kümne päeva möödumisel alates kriminaaltoimiku tutvustamisest. Sellega anti kahtlustatavale (süüdistatavale) ja tsiviilkostjale aega vastuväidete ja tõendite esitamiseks ning kohtule võimalus tsiviilhagi arutamine ette valmistada, sh kontrollida eelmenetluses, et tsiviilhagi vastab nõuetele, ja määrata vajadusel kannatanule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (599 SE, Riigikogu XI koosseis) teise lugemise teksti juurde, lk 4). Riigikohus on aga selgitanud, et tsiviilhagi on võimalik esitada juba kriminaalmenetluse alustamisest alates või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist 3

§ 38

lg 1 p 2 sõnastus on mõnevõrra muutunud – tsiviilhagi ja avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb esitada

§ 225

lgs 1 ja § 240 ps 4 sätestatud tähtaja jooksul – on kolleegiumi hinnangul eeltoodud arusaamad jätkuvalt kohaldatavad. 13. Nii ei nähtu eelnõu seletuskirjast, et seadusandja eesmärgiks

§ 38

lg 1 p 2 sõnastuse muutmisega oleks olnud piirata tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise aega kohtueelses menetluses (seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (80 SE, Riigikogu XIII koosseis)). Kolleegiumi hinnangul puuduvad ka sisulised põhjused, miks peaks eitama kannatanu õigust esitada avalikõiguslik nõudeavaldus kogu kriminaalasja kohtueelse menetluse vältel, s.o enne

§ 225lgs 1 sätestatud tähtaja kulgemise algust.

Kohtupraktikas on selgitatud, et hagiavalduse esitamist ei saa iseenesest käsitada süüdistatava (kahtlustatava) õiguste rikkumisena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus kriminaalasjas nr 3113514, p 16). Analoogselt ei riku süüdistatava (kahtlustatava) õiguseid pelgalt avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kohtueelses menetluses. Nimelt ei mõjuta see süüdistatava võimalusi vaidlustada kohtumenetluses nõude olemasolu ja suurust. Samuti võiks avaliku võimu kandja esitada avalik-õigusliku nõudeavalduse sisuks oleva nõude kriminaalasja asemel haldusmenetluses (vt eelviidatud eelnõu seletuskiri 80 SE, Riigikogu XIII koosseis, lk 18), milles oleks samuti võimalik selle täitmist tagavate abinõude kohaldamine.
3. Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise keeldu enne

§ 225

lgs 1 sätestatud tähtaja kulgemise algust ei ole võimalik tuletada ka

§ 381

lg 2 sõnastusest, mis nimetab avalikõigusliku nõudeavalduse adressaadina tõepoolest vaid süüdistatavat. Kaitsja toob võrdluseks

§ 381

lgs 1 sätestatu, et tsiviilhagi võib seevastu esitada nii kahtlustatava, süüdistatava kui ka tsiviilkostja vastu. Samas sätestab

§ 35

lg 1, et süüdistatav on isik, kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti

§ 226kohaselt või kellega on sõlmitud kokkulepe.

Süüdistusakt koostatakse aga alles pärast

§ 225

lgs 1 sätestatud taotluste esitamise tähtaja möödumist, seega

§ 381lg 3 kohaselt pärast avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise tähtaega.

Määruskaebuses esitatud argumentatsioonist lähtudes saaks süüdistatava vastu esitada avalik-õiguslikku nõudeavaldust alles pärast süüdistusakti koostamist (ehk sisuliselt kohtumenetluses), mis oleks omakorda vastuolus

§ 381

lgst 3 tuleneva nõudega esitada avalikõiguslik nõudeavaldus uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu. Selgusetuks jääks seegi, kuidas oleks pärast

§ 225

lgs 1 sätestatud tähtaja kulgemise algust võimalik avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine uurimisasutuse kaudu. 15. Väär on kaitsja seisukoht, et kriminaalasja kohtueelses menetluses ei saa avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kohaldada vastavaid abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. Alused selleks tulenevad

§st 1414 ja § 142 lgst

2. Vastuseks kaitsja etteheidetele on nii ringkonnakohus kui ka prokurör selgitanud, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on kannatanuna kriminaalmenetlusse määrusega kaasatud. Sisulisi väiteid, et Eesti Vabariigil ei oleks avaliku võimu kandjana õigust kriminaalasjas avalikõiguslikku nõudeavaldust esitada, määruskaebemenetluses avaldatud ei ole.
3. Kaitsja hinnangul on eksitav ringkonnakohtu määruse vaidlustamisviide. Riigikohus käsitles sellega seonduvat kriminaalasjas nr 3119916 tehtud
4. detsembri
5. a määruse punktis 10 jj. Selles selgitati, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu

§ 387lgs 2 sätestatud määruse 4

§ 387lgs 1 sätestatud viieteist päeva jooksul vaidlustatava määruse teinud kohtule.

Seega tuleb määruskaebus esitada ringkonnakohtule, kes on jätnud maakohtu määruse muutmata, millele järgneb kaebuse läbivaatamine kohtumääruse koostanud kohtus

§ 389

järgi nn enesekontrollimenetluses.

§ 389

lgs 4 on sätestatud, et kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele. Seega on vaidlustatud ringkonnakohtu määruses õigesti märgitud kaebetähtajaks viisteist päeva, kuid ekslik on viide, et määruskaebus tuleb esitada otse Riigikohtule. 18. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390lgst 1 ja § 361 lg 1 pst 1, jätab Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5