← Eesti

1-15-2829/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-2829 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Marina Dav

§ 751

lg 3 p 2 määrata Tomas Laine elektroonilise valve tähtajaks 12 (kaksteist) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Tomas Lainele katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 12.11.2020, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks kümneks) kuuks allutada Tomas Laine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Tomas Lainet käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Tomas Lainet käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  mitte tarvitama alkoholi;  asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Tomas Laine kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Tomas Laine karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Tomas Lainele ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tomas Laine elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tomas Laine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Narva Linnakohtu 17.01.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1-235/04 tunnistati Tomas Laine süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati Tomas Laine süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti Tomas Lainele lõplikuks karistuseks 16 aastat 9 kuud 17 päeva vangistust. Kohus luges Tomas Laine karistuse kandmise alguseks 26.01.

  1. Tomas Lainet on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning vanglas kannab isik karistust esimest korda. Kinnipeetava kuriteod on aja möödudes muutunud raskemaks – kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. Kui varasemalt on isik pannud toime väljapressimise ja avaliku varguse, siis viimaseks kuriteoks on mõrv (raske isikuvastane kuritegu). Vangistuse jooksul töötas Tomas Laine 01.01.2007 – 11.04.2008 ettevõttes xxxx ning alates 01.07.2008 on isik töötanud metallitsehhi abitöölisena. Vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib Tomas Laine asuda elama aadressile xxxx linn. Tegemist on 4-toalise korteriga, mille omanikuks on Tomas Laine isa. Kriminaalhooldusametnik teostas kõnealusel aadressil elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõnealuses elukohas võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Käesoleval hetkel elavad antud elamispinnal kinnipeetava vanemad, Tomas Laine täisealine tütar ning alaealine poeg ning kõik elukohas elavad täisealised isikud on andnud allkirja selle kohta, et nad on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega. Samuti on andnud Tomas Laine kirjaliku nõusoleku selle kohta, et ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. 2 Tomas Laine omab vabanemisjärgset garanteeritud töökohta. Kinnipeetava iseloomustuse juurde on lisatud garantiikiri xxxx-lt, millest nähtub, et xxxx pakub Tomas Lainele tema ennetähtaegsel vabanemisel töökohta oma ettevõttes. Kriminaalhooldusametnik on võtnud ühendust ka xxxx tegevjuhiga, kes teatas, et on valmis võtma Tomas Laine enda firmasse tööle tähtajalise lepingu alusel (komplekteerija või lihvija ametikohale). Kinnipeetava vanemad ei ole valmis Tomas Lainet materiaalselt toetama, kuna nad on vanaduspensionil, kuid kinnipeetaval on võimalus aidata oma isa, kes tegutseb FIE-na kalanduses. Rahalised nõuded on Tomas Lainel tasutud ning tal on vabanemisfondi hoiustatud 1950 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad isa, ema ning täiselaine tütar. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on kinnipeetava vanemad valmis osutama Tomas Lainele moraalset tuge. Kinnipeetava vanemate hinnangul on pereliikmete omavahelised suhted rahuldavad. Tomas Laine abikaasaga, kes oli toimepandud kuriteos kaasosaline, praegu eriti aktiivselt ei suhtle, kuid tülis nad ka ei ole. Kinnipeetava kuritegudes võib näha osalist mõjutatavust. Alkoholi kuritarvitamise osas on ohtlikkus ja risk olemas. Tomas Laine pani kuriteo toime alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi üksnes seltskonnas umbes neli korda kuus. Tomas Laine tunnistab kuriteo seotust alkoholijoobega ning tema sõnul on ta juba ammu otsustanud uut elu alustada ilma alkoholita. Kinnipeetav leiab, et alkoholisõltlane ta siiski ei ole. Tomas Laine sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemustele. Isik võib kaotada enesekontrolli kui tarvitab alkoholi. Kinnipeetav väidab, et kui ta vaatab vanglas noori ja äkilise iseloomuga kinnipeetavaid, siis ta mõtleb, et tema pole selline küll kunagi olnud. Vangistuses ei ole Tomas Laine agressiivselt käitunud. Tomas Laine väljendab motivatsiooni oma elustiili muutmiseks, väärtustades sealjuures perekonda. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime kriminaalhoolduse all. Üldjuhul Tomas Laine aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid norme. Vangla hinnangul on Tomas Laine kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Vangla hinnangul on ohustatud isikud kellega koos Tomas Laine alkoholi tarbib või kellelt kinnipeetav üritab midagi varastada. Oht seisneb vägivalla tarvitamises ning ohtu ilmnemise tõenäosus on suurim isiklike vaenulike suhete pinnal, alkoholi tarvitamise tagajärjel ning samuti rahapuuduses. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 17 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Tomas Laine tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 12.11.2020 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Vangla soovitab kohaldada Tomas Laine suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks soovitab vangla määrata 10 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Tomas Laine tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuuri kirjas märgitakse, et prokuratuur on Tomas Laine karistuse kohta arvamust avaldanud ega pea vajalikuks põhistusi täiendavalt korrata. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta nagu ka vangla Tomas Laine ennetähtaegset vabastamist. 3 Maakohtu istung 18.09.2017 kohtuistungil juhtis Tomas Laine kohtu tähelepanu vangla iseloomustusele, milles on kirjas, et tal on alkoholisõltuvus. Ta tunnistab, et pani kuriteo toime alkoholijoobes, kuid ta on vanglas olnud juba peaaegu 14 aastat, mistõttu ei ole ta alkoholi tarvitanud juba 14 aastat. Tal ei ole alkoholiga mingit pistmist ja ta ei kavatse alkoholi ka tulevikus tarvitada. Tomas Laine isa on 66-aastane kutseline kalur, kes tegeleb FIE-na kalapüügiga ning tema isa vajab oma tegevuses abi. Tomas Laine palub, et kohus annaks talle võimaluse tõestada, et ta on valmis juba normaalseks eluks ühiskonnas. Ta on 14-aasta jooksul mõelnud kõige üle ning kõike tajunud. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Tomas Laine suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Kohus ei saa mööda vaadata Tomas Laine varasemast elukäigust. Tomas Lainet on kriminaalkorras korduvalt karistatud – karistusregistri andmetel on Tomas Lainel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Korduvkaristatus näitab kohtu hinnangul selgelt seda, et süüdlane ei suutnud seni oma käitumisest õigeid järeldusi teha. Tomas Lainet on varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata ka kriminaalhooldusele allutamise näol, kuid isik ei teinud temale mõistetud karistusest õiget järeldust ning pani kriminaalhoolduse all toime uue kuriteo. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et kinnipeetava kuriteod on aja möödudes muutunud raskemaks. Kui varasemalt on isik pannud toime väljapressimise ja avaliku varguse, siis viimane kuritegu oli mõrv – I astme isikuvastane kuritegu, mis pandi toime piinaval ja julmal viisil. Eeltoodust tulenevalt kohus tõdeb, et mõningad uue kuriteo toimepanemise ja ka käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskifaktorid Tomas Laine puhul tõesti esinevad. Samas ei saa kohus tingimisi ennetähtaega vabastamise küsimuse üle otsustamisel tugineda üksnes kinnipeetava varasemale elukäigule (sh üksnes toimepandud kuriteo raskusele). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrusest kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 nähtub, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva võivate tagajärgede kaudu. Kohus on seisukohal, et Tomas Laine on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Tomas Laine pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel näitab lisaks ka asjaolu, et isik on vanglas olnud hõivatud tööga. Lisaks nähtub, et isik ei ole vangistuses agressiivselt käitunud. Tomas Laine vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõnealune elukoht sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Tomas Lainel on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht ettevõttes xxxx ning vabanemise korral saaks ta aidata ka oma isa, kes tegutseb FIE-na kalanduses. Kohus märgib, et tööle asumine aitab vähendada isiku tegevusetust ning koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Vangla on märkinud, et uue kuritegude toimepanemise riski võib mõjutada 4 rahapuudus. Eelnimetatud riski vähendab kohtu hinnangul esialgu asjaolu, et Tomas Lainel on vabanemisfondi hoiustatud 1950 eurot, mis tagaks talle majandusliku toimetuleku kuni tööle asumiseni. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et vabaduses ootab kinnipeetavat toetav sotsiaalvõrgustik vanemate näol, kes on valmis Tomas Lainet moraalselt toetama. Järelikult on Tomas Lainel olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise tõenäosus on Tomas Laine puhul suurim muuhulgas alkoholi tarvitamise tagajärjel. Kohus tõdeb, et Tomas Laine pani viimase kuriteo toime alkoholijoobes ning ka isik ise tunnistab kuriteo seotust alkoholijoobega. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et isik on viibinud juba peaaegu 14 aastat kinnipidamisasutuses, kus tal ei ole olnud võimalik alkoholi tarvitada. Järelikult ei ole põhjendatud näha esmase riskitegurina võimalust, et isik vabanemisel jätkab alkoholi kuritarvitamist ning seda eriti veel olukorras, kus isik on väljendanud motivatsiooni oma elustiili muutmiseks ning ta on enda sõnul juba ammu otsustanud alustada uut elu ilma alkoholita. Kohtu hinnangul aitaks eelnevalt nimetatud riski vähendada lisaks KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Vangla on toonud välja, et kinnipeetava oht võib seisneda ka vägivalla tarvitamises. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Tomas Laine ei ole vangistuse jooksul agressiivselt käitunud. Tomas Laine kannab reaalset vanglakaristust esimest korda ning käesolevaks ajaks on Tomas Laine kandnud vanglas karistust peaaegu neliteist aastat. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Tomas Laine on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Isik on saanud aru enda poolt toime pandud kuritegude tagajärgedest ning ta soovib ka ise muutuda. Ta väljendab motivatsiooni oma elustiili muutmiseks ning väärtustab sealjuures perekonda. Kohus on seisukohal, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Ka Riigikohus on 28.04.2017 määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 toonud välja, et seadusandja on pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist ning neile vangistuse lõpuni ärakandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 24 kuu jooksul ning kohaldada elektroonilist valvet 12 kuu kestel ning lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõutele on võimalik kohustada isikut täitma ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud lisakohustusi. Samuti on Tomas Laine andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 12.11.
  2. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Tomas Laine loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab Tomas Laine suhtuma temale määratud katseaega, elektroonilisse järelevalvesse ja käitumiskontrolli ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Tomas Laine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS §76; KrMS § 426, 432, 384,
  3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.