lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldused ei ole täidetud. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. 2 Kohus tegi kindlaks, et täitemenetlus 084/2015/1441, mille lubamatuks tunnistamist hageja taotleb, on algatatud Tartu Maakohtu 27.02.2015.a otsuse täitmiseks. Tartu Maakohtu 27.02.2015.a lahend asjas nr 2-14-23535 jõustus 30.04.2015.a. Hageja ei ole seda vaidlustanud. Nimetatud lahendis on kostja (käesolevalt hageja) vastuväidetena kirjeldatud samu asjaolusid, mis esitati käesolevas hagiavalduses, kuid kohus ei saanud nendega arvestada, sest kostja (käesolevalt hageja) oma väiteid ei tõendanud. Seega on kostja saanud oma vastuväited nõudele juba varasemas kohtumenetluses esitada. Käesolevas menetluses on hageja esitanud nõude alusena uuesti samad asjaolud, ja need asjaolud olid tekkinud enne maakohtu 27.02.2015.a lahendit. Seega on kohus juba varasemalt samade asjaolude pinnalt teinud lahendi, mis on jõustunud. Hageja ei ole käesoleva hagiga esile toonud ühtegi täiendavat asjaolu, mis oleks tekkinud täitedokumendi jõustumise järgselt, so pärast 30.04.2015.a. Hagis kirjeldatu on samane tsiviilasjas 2-14-23535 esitatule. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et TMS § 221 lg 2 sätestatud eeldus on täitamata ning hagejal ei ole võimalik taotletavat eesmärki – tunnistada sundtäitmine lubamatuks- saavutada.
lg 1 sätestab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab, et uuel pöördumisel tuleb hagejal kindlasti juhinduda TMS § 221 lg-tes 1 ja 2 sätestatust. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevalt ei esine
Kohus andis 19.07.2017.a määrusega hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning vabastas ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.
lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
lg 1 p 3 sätestab aga, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuna käesolevalt ei ole hageja riigilõivu tasunud, ei ole talle ka midagi tagastada, kuid kohus jätab hagejalt ka riigilõivu välja mõistmata. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud hagejalt välja mõista kostja kulutused lepingulisele esindajale õigusabi eest summas 336 eurot (KM-ga).
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindajal on käesoleva tsiviilasjaga kostja esindamiseks kulunud 2 h 20 m tasumääraga 120 €/h, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab, et arvestades kostja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. 3 Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 280 eurot (2h20m x 120€/h), millele lisandub käibemaks 20%, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kokku seega 336 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.