ja 173 järgi : - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, v.a tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik/võlgnik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Usaldusisikul tuleb anda võlgnikule üle 25% (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. - Võlgnik peab eelmises punktis nimetatud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik ja/või pankrotihaldur 15 päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu 17.03.2017 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Bruno Haimi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur (edaspidi haldur) on esitanud kohtule 31.08.2017 aruande, milles palub: - kinnitada käesolev pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada B. Haimi pankrotimenetlus; - vabastada pankrotihaldur Andrus Õnnik tema kohustustest pärast lõpparuande kinnitamise määruse jõustumist; - määrata halduri tasuks x eurot (lisandub käibemaks), mis hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest; - algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses. Aruande kohaselt ei ole menetluse kestel vahendeid pankrotivarasse laekunud ning vahendite puudumise tõttu ei ole tehtud ka väljamakseid. Vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks puudusid ja väljamakseid teostatud ei ole. B. Haimi pankrotimenetluses ei ole 2
Haldur on kirjeldanud aruandes oma tegevust käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis, on halduril õigus tasule tasu kinnitamist ning selle osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest seaduses ettenähtud ulatuses ning ülejäänud pankrotivara arvelt. Seega teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot (lisanud käibemaks) ja mõista see pankrotihalduri kasuks menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud pankrotivara arvelt. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1000 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 8.09.2017 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 22.09.2017. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale, samadele järeldustele on kohus jõudnud ka pankrotimääruses. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel
Antud juhul tuleb
lg 11 alusel kohaldada
lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.
lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi arvestusega x eurot töötunni kohta, kuid haldur palub 3
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 7.04.2017 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt
lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. Pankrotimenetlus tuleb selle raugemise tõttu lõpetada kooskõlas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.