Obsah (5)

§ 118§ 121§ 64§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Määruse tegemise aeg ja koht 02.veebruar 2017, Rapla Kriminaalasja number 1-16-14

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust ning

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Moonika Martin ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuete ja kohustuste kohaselt peab Moonika Martin: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 kohaselt on Moonika Martin käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt esmakohtumine toimus 20.04.2016 asemel 25.04.2016, kuna hooldusalusel puudus bussisõiduks raha, teavitades sellest õigeaegselt. 03.05.2016 ei ilmunud M. Martin registreerima ega teatanud ilmumata jätmise põhjustest. Kui kriminaalhooldaja helistas talle, oli telefon välja lülitatud ja kontakti ei õnnestunud saada ka 04.05.

1. 05.05.2016 õnnestus ametnikul telefoni teel M. Martin kätte saada. Isik väitis, et ta oli 03.05.2016 kõrges palavikus, ravikindlustuse puudumise tõttu ei olnud võimalik esitada tõendit perearstilt. Registreerimist ei toimunud 01.06.2016, siis helistas M. Martin, kes rääkis, et on palaviku ja köhaga voodis. Samal päeval kell 17.10 tehti kodukülastus aadressil xxxxx xxxxxx, xxxxx, xxxxxxx maakond, kodus kedagi ei olnud, uks oli lukus ja telefon välja lülitatud. 06.06.16 antud seletuskirjas selgitas M.Martin, et oli läinud aiamaale aiamajja pikutama, kuna tal oli parem hakanud. M. Martinit motiveeriti psühhiaatri poole pöörduma. Kuid ta ei pidanud seda vajalikuks. M.Martini sõnul tarvitas ta alkoholiisu vastaseid medikamente, mis olid psühhiaatri poolt välja kirjutatud tema selleaegsele elukaaslasele RM, kes ise ei soovinud neid kasutada. Katseaja kahe esimese kuu jooksul tuvastati kahel korral M.Martini poolset alkoholi tarvitamist 20.05.2016 ja 27.05.
2. Seetõttu esitas kriminaalhooldusametnik 21.06.2016 Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata tingimisi mõistetud vangistus reaalselt täitmisele. 29.06.2016 toimunud kohtuistungil tunnistas M. Martin toime pandud rikkumisi ja palus võimalust jääda kriminaalhooldusele. M. Martin kinnitas, et on edaspidi valmis täitma katseaja nõudeid ja kohustusi ning on valmis minema alkoholismivastasele ravile. Kriminaalhooldusametnik muutis kohtuistungi käigus oma ettepanekut – uueks ettepanekuks oli määrata M. Martinile katseajaks uus lisakohustus läbida alkoholismivastane ravikuur. 29.06.2016 määras Pärnu Maakohus M. Martinile täiendavaks lisakohustuseks alluda alkoholivastasele ravile. 21.08.2016 pöördus M. Martin psühhiaatri vastuvõtule, et alustada alkoholismi vastast ravi. M. Martinile on kohtuotsusega määratud lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis, mis koostatud hoolduskava kohaselt on naistele suunatud sotsiaalprogramm VÕIDA, mille eesmärk on motiveerida osalejaid, et nad suudaksid viia ellu muutusi, mis parandavad nende elukvaliteeti. Sotsiaalprogrammi algus oli planeeritud septembriks
3. Seoses M. Martini elukoha vahetusega ja kriminaalhoolduse üle toomisega XXXxxx maakonda lükkub programmi algus edasi. Alates 09.09.2016 on M. Martin kriminaalhooldusel xxxxxx kriminaalhoolduse esinduses. 13.09.2016 toimunud registreerimisel oli M. Martini seisukoht, et ta ei vaja enam alkoholiisu vastaseid ravimeid. Hiljem selgus, et on seni tarvitanud vaid antidepressante. Kinnitas, et alkoholi tarvitamisest hoidumine ei tekita tema jaoks probleeme ning on teadlik alkoholivastase ravi läbimise kohustusest. 17.09.2016 kodukülastuse käigus aadressil xxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxxxxxxxxx maakond, tuvastati M. Martinil alkomeetriga Alcovisor Mercury Nordic nr 10200596 puhumistesti tulemusena 1,797 mg/l alkoholi. Ta oli tarvitanud alkoholi koos oma elukaaslasega, kellel olid samuti silmnähtavad alkoholijoobele viitavad tunnused. 30.09.2016 toimunud registreerimisel tunnistas, et tarvitas alkoholi. Psühhiaatri poole selleks ajaks pöördunud ei olnud, et küsida vajalikku ravi. Viimasel kohtumisel 14.10.2016 kinnitas M. Martin, et psühhiaater on talle vajalikud ravimid välja kirjutanud, kuid ta ei olnud neid veel välja ostnud ega tarvitama hakanud. 07.10.2016 seisuga töötab M. Martin tähtajatu töölepingu alusel xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx OÜ-s. Samasse ettevõttesse oli tal võimalik tööle kandideerida juba 13.09.2016, kuid siis ei olnud ta selleks erinevatel põhjustel motiveeritud. Tõi põhjustena töötukassa poolt pakutavad võimalikud täienduskursused. Saades teada, et tema kohta esitatakse kohtule taas erakorraline ettekanne, tekitas M. Martinil soovi asuda tööle. Eeltoodust tulenevalt taotleb kriminaalhooldusametnik pöörata täitmisele Moonika Martinile mõistetud karistus 3 aastat vangistust, kuna Moonika Martin on 6 kuulise katseaja jooksul kolmel korral rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. M. Martin on karistatud oma endise elukaaslase vastu RM vastu alkoholijoobes vägivalla kuriteo toimepanemise eest, mis näitab, et alkoholi tarvitamine võib suurendada isiku ohtlikkust. M. Martin ei ole katseaja jooksul muutnud oma käitumist ja eluviisi, kuigi on seda kohtule ja kriminaalhooldusametnikule korduvalt lubanud, mistõttu püsib risk raske vägivallakuriteo toimepanekuks. Menetlusosaliste seisukohad 11.11.2016.a toimunud kohtuistungil Moonika Martin selgitas, et erakorralises ettekandes märgitu vastab tõele ning ta on rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuid palus mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata, lubades täita edaspidi kriminaalhooldust nõuetekohaselt. 02.02.2017 toimunud kohtuistungil võtab M.Martin rikkumised omaks, kuid palub karistust täitmisele mitte pöörata. Kaitsja on seisukohal, et M.Martinile tuleks võimalus anda end parandada. 02.02.2017 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande juurde. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Moonika Martin rikkunud kolmel korral talle kohtu poolt määratud lisakohustust, s.o katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi. 13.09.2016 ütles Moonika Martin kriminaalhooldajale, et ta ei vaja enam alkoholiisu vastaseid ravimeid, kinnitas et alkoholi tarvitamisest hoidumine ei tekita probleeme ja et on teadlik alkoholivastase ravi läbimise kohustusest, tarvitab Moonika Martin jätkuvalt alkoholi ning on seega rikkunud kohtu määratud lisakohustust. 11.04.2016.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega määrati Moonika Martinile

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 järgi osalema sotsiaalprogrammis, mille alguseks oli planeeritud september 2016, aga seoses elukoha vahetusega ja kriminaalhoolduse üle toomisega xxxxxxxx maakonda on lükkunud edasi osalemine sotsiaalprogrammis VÕIDA, mille eesmärk on motiveerida osalejaid, et nad suudaksid viia ellu muutusi, mis parandavad nende elukvaliteeti. Samuti kohe kriminaalhoolduse alguses tekkisid probleemid registreerimiskohustuse täitmisega, kuna Moonika Martin ei ilmunud kolmel korral määratud ajal registreerimisele. Kriminaalhooldajale antud selgituse kohaselt ei ilmunud, kuna puudus bussisõiduks raha ja oli kõrges palavikus ning ühel korral tuli ette ka mitteilmumise põhjuse mitteteavitamist. Pärnu Maakohtu 29.06.2016 kohtumäärusega määrati Moonika Martinile lisakohustuseks pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ning alluda alkoholivastasele ravile. Kuigi käesoleva erakorralise ettekande kohaselt on isik psühhiaatri vastuvõtule pöördunud, psühhiaater on talle vajalikud ravimid välja kirjutanud, kuid ta ei ole neid veel välja ostnud ega tarvitama hakanud. Määratud kohtuistungil 11.11.2016 on M. Martin öelnud, et tarvitab ravimeid, mida psühhiaater on välja kirjutanud. Istungil on Moonika Martin lubanud, et paneb ampulli, kuid seda teinud ei ole. Ampulli panemiseks oli aeg määratud 18.11.2016.a.. Erakorralisest ettekandest nähtub, et ta on katseaja jooksul korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud lisakohustust. 11.11.2016 kohus andis M.Martinile võimaluse end parandada ja täita edaspidi kontrollnõuded ja –kohustused korrektselt. 02.02.2017 erakorralisest ettekandest nähtub, et M.martin ei ilmunud 28.11.2016, 14.12.2016, 28.12.2016, 06.01.2017 registreerimisele ning ei teavitanud ametnikku mitteilmumisest. Samuti tuvastati M.Martinil 20.12.2016, 26.12.2016 alkoholijoove. Nimetatud rikkumised viitavad sellele, et kriminaalhooldusel olemine ei mõjuta Moonika Martini käitumist ja ta jätkab talle määratud lisakohustuste rikkumisi. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et alkoholi tarvitamine on M. Martini puhul asjaoluks, mis takistab nii kriminaalhoolduse teostamist kui võib ka tingida uute süütegude toimepanemist. Alkoholivastane süst on tehtud 26.01.2017, kuid see ei tee olematuks kontrollnõuete ja –kohustuste rikkumist pärast 11.11.2016 toimunud kohtuistungit. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, kuna määratud lisakohustustega ei ole olnud Moonika Martini puhul võimalik saavutada karistuse eesmärke, sest ta on jätkanud

§ 75lg 2 p 2 ja 8 määratud lisakohustuste rikkumisi.

Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks Moonika Martin ei saanud järgida kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu karistus tuleb täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson Kohtunik