Obsah (6)

§ 121§ 151§ 44§ 37§ 152§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-778 Määruse kuupäev 28. august 2017 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi A. N.i kaebus Tallinna Vangla 15. märtsi 2017. a käskkirja nr 51/523 ja 30. märtsi

) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Vastavalt

§ 121

lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 12. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.

1. Kaebaja on kaebuses esitanud nõuded Tallinna Vangla
2. märtsi
3. a käskkirja nr 5-1/523 ja
4. märtsi
5. a vaideotsuse nr 5-15/17/107-2 tühistamiseks. Vaidlusaluse käskkirjaga kohaldati A. N.i kui kinnipeetava suhtes alates
6. märtsist 2017 täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus võttis
7. mai
8. a määrusega kaebuse menetlusse, pidades kaebust selle esitamise ajal lubatavaks ning kaebaja kaitstavaid õigushüvesid oluliseks. Tallinna Vangla teatas
9. juulil 2017 Tartu Halduskohtule, et kaebaja on vanglast vabanenud
10. juunil 2017 seoses karistuse ärakandmisega. 14.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 37

lg 2 p 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium on

1. novembri
2. a otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seejuures märkis Riigikohus, et kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eelnevast tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas haldusasjas esitatud tühistamisnõue rahuldada 2 üksnes juhul, kui vaidlusalusel käskkirjal ja vaideotsusel on kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
3. Kuna kaebaja viibib alates
4. juunist 2017 vabaduses, on kohtu hinnangul ära langenud vangistuse kestel kohaldatud julgeolekuabinõude kohaldamise igasugune mõju, nende kehtivus on lõppenud ning neid ei ole enam võimalik tagasi täita. Kuivõrd Tallinna Vangla
5. märtsi
6. a käskkirja nr 5-1/523 ja
7. märtsi
8. a vaideotsuse nr 5-15/17/107-2 toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus Tallinna Vangla
9. märtsi
10. a käskkirja nr 5-1/523 ja
11. märtsi
12. a vaideotsuse nr 5-15/17/107-2 tühistamise nõude esitamiseks.
13. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast

§ 152

lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kohus selgitas
2. juuli
3. a kohtunõudes kaebajale, et kaebajal on võimalik minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas kaebaja soovib jääda tühistamisnõude juurde või seda muuta. A. N. on
4. juuli
5. a kohtunõude kätte saanud
6. juulil
7. Kaebaja ei ole tähtaegselt, s.o
8. juulil 2017 ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga
9. juuli
10. a kohtunõudele vastanud. Kuna A. N. ei ole kohtult õigusvastasuse tuvastamist taotlenud, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas lõpetada.
11. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal menetluse vältel asjaolude muutumise tõttu kaebeõigus, mistõttu jätab kohus kaebuse

§ 152lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 19.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

1. Et kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis tühistab kohus Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määruse resolutsiooni p 6, millega kohus teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3