lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. 4.2.
lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 4.3
lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. 4.4
lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba 1 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 4.5.
lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED (
Hageja nõue (hagi ese) ja faktilised asjaolud Hageja on 18.04.2016 esitanud hagiavalduse, milles palub kohtult, et kohus nõuaks välja lasteaialt Päevalill käskkirja, mille alusel maksti töötajatele ühekordset toetust (hagi ese). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt soovib hageja tema kasuks lasteaialt 120 euro väljamõistmist. Hageja leiab, et talle 2015.a. detsembris ühekordse toetuse mittemaksmine on diskrimineeriv. Hagiavalduse 26.04.2016 täpsustuses märgib hageja, esitades hagi nii Suure-Jaani vallavalitsuse (kostja I) kui Vastemõisa lasteaed Päevalill (kostja II) vastu, et töötas Vastemõisa lasteaias Päevalill kokana 9 aastat (02.01.2007-25.01.2016). Ühekordset toetust on makstud ka enne ja
lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohtu hinnangul tuleb hagi kostja II vastu jätta
Vastemõisa lasteaed Päevalill pole isikuks, kes saaks olla hagimenetluses kostjaks.
lg 2 näeb ette, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilõigusest ei tulene, et lasteaed oleks õigusvõimeline isik. Haridusseaduse (HaS) § 29 lg 1 näeb ette, et haridusasutuse, sh alusharidust pakkuva koolieelse lasteasutuse, õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus. SuureJaani vallavolikogu 22. august 2006 määrusega nr 53 kehtestatud Vastemõisa lasteaia põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on lasteasutus Suure-Jaani valla hallatav asutus.
lg 1 näeb kohtule ette kohustuse kontrollida muu hulgas menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses 2 osaleda.
lg 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi.
lg 2 esimese lause kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 7 ja 26 järgi on õigusvõime füüsilistel ja juriidilistel isikutel. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest ja lg 3 kohaselt avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul seaduses sätestatud ajast.
lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et hagi kostja I suhtes tuleb jätta rahuldamata. Esitatud 28.10.2015 ja 08.12.2011 käskkirjadest (tl 23-24) nähtub, et töötajatele lisatasu maksmine on seotud täiendavate tööülesannete täitmisega aasta lõikes. Lasteaia töötajate J. O., L. T., T. R. ja A. L. kirjalike selgitustega (tl 25-26p) on tõendatud, et nad täitsid 2015.a lõikes ürituste ettevalmistamise ja läbiviimisega erinevaid lisaülesanded ning said selle eest lisatasu. Kostja I vastuväidetest nähtuvalt hageja lisaülesandeid ei täitnud ning hageja ei ole sellele asjaolule ka vastu vaielnud, mistõttu loeb kohus selle tõendatuks. Seega puudus hagejal 2015.aastal õigus lisatasule ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud
(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.