KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2017 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-17-2103 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtui

§ 224

lg 2 järgi (väärteoprotokoll AB 1456658 Lõuna prefektuuri väärteotoimikus nr 2650,17,000154) Menetlusalune isik Heinari Korva-Korba isikukood 36506202719; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx Kohtuvälise menetleja esindaja Toomas Lihtmaa Kohtuistungi toimumise aeg 23. mai 2017 RESOLUTSIOON Heinari Korva-Korba süüdi tunnistada

§ 224lg 2 järgi ning karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.

Kohustada Heinari Korva-Korbat ilmuma karistust kandma Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna arestimajja (Räpina mnt 20a Võru) hiljemalt 7 (seitsme) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel tuua Lõuna prefektuuril Heinari Korva-Korba sundkorras arestimajja aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata alates Heinari Korva-Korba arestimajja saabumisest.

§ 224

lg 3 p 2 alusel ära võtta Heinari Korva-Korbalt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates käesoleva otsuse jõustumisest.

§ 127

alusel kohustada Heinari Korva-Korbat loovutama oma juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 23.05.

1. 1 Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) tervikuna kättesaadav alates 20.06.
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 20.06.
3. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Heinari Korva-Korbale on 13.03.2017 koostatud väärteoprotokoll nr AB1456658 asjas nr 2650,17,000154 (tl 2) selles, et tema juhtis 13.03.2017 kella 9.50 ajal Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Mäe tänaval Papiristi tänava suunas mootorsõidukit YIYING YY50QT-10 registrimärgiga xxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,58 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks tulemiks 0,53 mg/l. Protokolli kohaselt rikkus Heinari Korva-Korba

§ 69

lg 3 nõudeid ja tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi.

Menetlusalune isik kohtuistungil ennast süüdi ei tunnistanud. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt (tl 18) sõitis ta 13. märtsil rolleriga Mäe tänavat pidi poe juurde, kui politsei sõitis talle ette ja pani puhuma. Tuvastati joove, kuid Heinari Korva-Korba arvates ei olnud tal häda midagi. Ta ei pidanud ennast alkoholijoobes olevaks, kuna alkoholi tarvitas eelmine päev. Palju alkoholi tarvitas, ei mäleta. Tarvitas natuke viina ja õlut ning kell seitse õhtul oli juba kodus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 13.03.2017 otsusest (tl 3) nähtub, et Heinari Korva-Korba kõrvaldati Põlvamaal Mikitamäe vallas Mäe tänaval

§ 91

lg 2 p 2 alusel mootorsõiduki YIYING YY50QT-10 registrimärgiga xxxx juhtimiselt 13.03.2017 kell 9.50 kuni kainenemiseni. Seega on tõendid kattuvad asjaolus, et Heinari Korva-Korba 13.03.2017 kella 9.50 ajal Põlva maakonna Mikitamäe vallas Mäe tänaval suunaga Papiristi tänava suunas juhtis mootorsõidukit YIYING YY50QT-10 registrimärgiga xxxx. Asjaolu, et ta protokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis, on kinnitanud nii menetlusalune isik ise kui tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist (tl 4) nähtuvalt mõõdeti 13.03.2017 kella 10.22-10.27 ajal Räpina politseijaoskonnas asukohaga Räpina Võõpsu mnt tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0038 (taatlustunnistus TTRC-17-00021) Heinari Korva-Korba ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldust ja lugemiks jäi 0,58 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks mõõtetulemuseks 0,53 mg/l. Heinari Korva-Korba on allkirjastanud korrakaitseseaduse § 38 õigused, millega on kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Mõõtevahendi 27.01.2017 taatlustunnistusest nr TTRC-17/00021 (tl 10) nähtub, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0088 on taadeldud ning vastab OIML R 126

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 33

lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Juhtides 13.03.2017 kella 9.50 mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,53 mg/l, rikkus Heinari Korva-Korba

§ 69lg-s 3 ja § 33 lg 11 p-s 2 sätestatud keeldu.

Kohus leiab, et Heinari Korva-Korba on rikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta eelmise päeva õhtul alkoholi tarvitanud, sealhulgas nii õlut kui viina. Kuigi menetlusaluse isiku väitel oli alkoholi tarvitamine lõppenud juba enne kella 19.00, pidi menetlusalune isik vähemalt võimalikuks pidama, et järgmisel hommikul võib ta olla mootorsõiduki juhtimiseks mittelubatavas seisundis. Seda eelkõige asjaolu tõttu, et eelmisel õhtul tarvitatud alkoholi hulgas oli ka kange alkohol – viin. Alkoholisisalduse määr menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus ei ole olnud piiripealne, millest alates algab vastutus piirmäära ületamise eest, vaid on olnud tunduvalt suurem. Arvestades alkoholisisalduse määra suurust, pidi ka menetlusalusele isikule endale olema arusaadav, et ajavahemik alkoholi tarvitamise ja mootorsõidukit juhtima asumise vahel on olnud ilmselgelt ebapiisav. Asudes siiski mootorsõidukit juhtima, möönis Heinari KorvaKorba, et ta teeb seda alkoholi piirmäära ületades. Heinari Korva-Korba süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Heinari Korva-Korba toimepandu

§ 224lg 2 järgi.

Liiklusregistri 14.03.2017 õiendist (tl 8) ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljatrükist (tl 9) nähtub, et sõiduk YIYING YY50QT-10 registrimärgiga xxxx oli 13.03.2017 seisuga liiklusregistrist ajutiselt kustutatud. LS § 77 lg 84 sätestab mh, et mootorsõiduk, mis liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Väärteoprotokollis Heinari Korva-Korbale registreerimata mootorsõiduki juhtimist ei ole ette heidetud, mistõttu ei saa seda teha ka kohus. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates tuleb Heinari Korva-Korba süüd lugeda keskmiseks. Arvestades alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtima asumisega kaasneda võivaid äärmiselt raskeid tagajärgi, nõustub kohus kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil avaldatud seisukohaga, et Heinari Korva-Korba toimepandu näol on tegemist ühe raskema ja ohtlikuma

rikkumisega. Heinari Korva-Korba süüd suurendab eeskätt asjaolu, et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on olnud üle keskmise

§ 224lg-s 2 ettenähtud piirmäära.

Samas vähendab Heinari Korva-Korba süüd asjaolu, et ta on juhtinud mopeedi, mis ei ole nii 3 suure ohu allikas, kui mõni suurem mootorsõiduk. Ka ei ole Heinari Korva-Korba teol olnud raskeid tagajärgi. Karistusregistri teatise (tl 11-12) kohaselt on Heinari Korva-Korbal kaks kehtivat kriminaalkaristust s.h üks KarS § 424 järgi s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (Tartu Maakohtu 17.08.2015 otsus nr 1-15-6618) ja kaheksa kehtivat väärteokaristust erinevate

rikkumiste eest. Arvestades registrisse kantud viimase kriminaalkaristuse täitmise aega ( 27.04.2016) on see karistus ka tegelikult käesoleval ajal kehtiv. Arvestades paljude väärteokaristuste määramise aega ( aastad 2010-2012) on karistusregistri andmetes nende kehtivuse osas alust kahelda, vaatamata asjaolule, et registris puuduvad andmed karistuste täitmise kohta. KarS §-st 82 lg 4 tulenevalt ei ole ka tasumata rahatrahvi sissenõudmise aeg piiramatu, vaid see aegub nelja aasta möödumisel väärteo tehtud otsuse jõustumisest. Küll aga oli vaidlusaluse süüteo toimepanemise ajal kehtiv Heinari Korva-Korbale PPA Lõuna prefektuuri 15.08.2014 otsusega LS § 224 lg 2 järgi määratud karistus (rahatrahv), mis registri andmetel on tasutud 12.04.

1. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui väärteo eest mõistetud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Kuivõrd rahatrahv on tasutud 12.04.2016, kustus 15.08.2014 otsusega mõistetud väärteokaristus 12.04.
2. Seega käesoleva otsuse tegemisel ajal Heinari Korva Korbal kehtivat väärteokaristust LS § 224 lg 2 järgi ei ole, kuid süüteo toimepanemise ajal omas ta karistatust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholitarvitanuna nii kriminaal- kui väärteomenetluse korras. See osundab asjaolule, et Heinari Korva-Korba ei ole õiguskuulekas liikleja ning käesoleva rikkumise näol pole tegemist juhusüüteoga. Heinari Korva-Korba karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Heinari Korva-Korba süü suurust ja varasemat karistatust leiab kohus, et Heinari Korva-Korba suhtes ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse s.o rahatrahvi kohaldamine, vaid teda tuleb karistada arestiga. Kergemaliigilise karistusena rahatrahvi mõistmine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et Heinari Korva-Korbal on seni tasumata osa temale varasemalt määratud rahatrahve. Kohtuistungil on menetlusalune isik andnud ütlusi, et tal puudub ülevaade varem määratud rahatrahvide tasumise kohta ning miks ta peaks üldse huvi tundma. Kohtu hinnangul näitab kohtuistungil avaldatu Heinari Korva-Korba äärmiselt ükskõiksest suhtumist temale mõistetud karistustesse. Kuna süü on keskmine, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on kohtu hinnangul põhjendatud Heinari Korva-Korba karistamine arestiga sanktsiooni keskmises määras. KarS § 69 lg-te 1 ja 4 alusel võib kohus aresti mõistmisel asendada selle süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kuigi menetlusalune isik kohtuistungil andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks ja kinnitas, et tervisest tulenevaid takistusi tal selleks ei ole, ei pea kohus põhjendatuks aresti üldkasuliku tööga siiski asendada. Karistusregistri teatisest nähtub, et Heinari Korva-Korbale Tartu Maakohtu 17.08.2015 otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Kuid Heinari Korva-Korba on jätkanud õigusvastast käitumist, pannes toime samalaadilise süüteo. Järelikult ei ole ka üldkasulik töö täitnud oma eesmärki – mõjutanud süüdlast hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades Heinari Korva-Korba isikut ei ole aresti üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud. Riigikohus on oma 16.05.2017 otsuses nr 3-1-1-18-17 p-s 13 seonduvalt lisakaristuse kohaldamisega märkinud järgmist: „Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et 4 lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12).“ Riigikohus on 13.12.2013 otsuses nr 3-1-1-122-13 p-s 11 märkinud, et „/…/ Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.“ Nagu kohus eespool tuvastas, oli Heinari Korva-Korbal süüteo toimepanemise ajal kaks kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi tarvitanuna ja ta omab ühte kehtivat karistust ka käesoleval ajal. Uue samalaadilise süüteo toimepanemine osutab asjaolule, et Heinari Korva-Korba ei ole teinud eelmisest karistusest vajalikke järeldusi ja senised karistused ei ole täitnud Heinari Korva-Korba puhul ühte KarS § 56 lg-s 1 loetletud eesmärkidest, s.o mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samalaadiliste rikkumiste korduv toimepanemine osutab asjaolule, et Heinari Korva-Korba puhul esineb uute süütegude toimepanemise oht ka edaspidi. Seetõttu on Heinari Korva-Korba suhtes põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. LS § 224 lg 3 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtu hinnangul kuulub Heinari Korva-Korbalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise alusena kohaldamisele LS § 224 lg 3 p
3. Kuigi Heinari Korva-Korba ei oma käesoleval ajal kehtivat väärteokaristus LS § 224 sätete alusel, vaid omab kehtivat kriminaalkaristust KarS § 424 alusel, loeb kohus LS § 244 lg 3 p 2 kohaldamiseks vajaliku koosseisu täidetuks. KarS § 424 puhul on tegemist samalaadilise, kuid raskema süüteoga. Kohtu arvates räägib sellise lähenemise poolt asjaolu, et vastasel juhul oleksid varem kuriteo toime pannud isikud paremas olukorras, kui väärteo toime pannud isikud, sest viimaste puhul oleks kohaldatava lisakaristuse maksimaalne pikkus 12 kuud ( LS § 224 lg 3 p 2) 9 kuu asemel (LS § 224 lg 2 p 1). Kuna Heinari Korva-Korba on juhtinud mopeedi, mis ei ole väga suure ohu allikas, Heinari Korva-Korba elab maakohas, kus mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu on toimetulekuks eriti vajalik, peab võimalikuks Heinari Korva-Korba suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 2 sanktsiooni alammääras. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6