← Eesti

4-17-4139/3

4-17-4139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-4139 (2316,17,004952) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vjatšeslav Fomitšov, ik 39109070260, elukoht: xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Merekivi, Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
  2. Vjatšeslav Fomitšov süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
  3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
  4. Mõistetud ja ositi kandmisele kuuluv arest 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 06.11.
  5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning ära kandmata aresti kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
  6. Vjatšeslav Fomitšovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu 71 (seitsekümmend üks) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Vjatšeslav Fomitšov, 4-17-4139, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Vjatšeslav Fomitšovile tema elukoha aadressile tavapostiga.
  7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme 1 päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 07.09.
  8. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.07.2017 koostatud väärteoprotokollist nr 20171716217602 nähtuvalt leiti Vjatšeslav Fomitšov 15.07.2017 kell 21.28 Kopli tn 69b juurest ning tema organismis tuvastati uuringu tulemusena diasepaami, nordasepaami ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 3 lg 1 sätestatud keelu rikkumise ja § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. On neli korda olnud haiglas, diazepaam, diazepex, sertraliin on välja kirjutatud ravimid seoses põetud haigustega. Kanepit välja kirjutatud ei ole, oli purjus, rumal. Ei ole narkomaan. Tahab tööle minna ja trahvid ära maksta, ravil käia. Elab Xxxxema ja vanaema juures, viimane põeb xxxx, vaja tema eest hoolitseda, elab ka tütarlapse juures Xxxxtänaval. Oleks hea kui saaks ositi kanda. Vabanes eelmistee arestide kokku 30 päeva kandmiselt eile. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varem karistatud analoogsete väärtegude eest rahatrahvi ja arestiga, mõista arest 12 päeva, samuti välja mõista menetluskulu. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringute akti, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu nr 1281T tulemusena diasepaami, nordasepaami ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Diasepaami ja nordasepaam kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 VI nimekirja ning tetrahüdrokannabinool I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust ühegi eelmärgitud aine kasutamiseks. Isegi kui diasepaam ja nordasepaam kuuluvad arsti ettekirjutusel tarvitatavate ravimite hulka, siis senini kanep kui tetrahüdrokannabinooli sisaldav taim nende hulka ei kuulu. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt ei ole talle kanepi tarvitamiseks ka ettekirjutust tehtud. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli või diasepaami ja nordasepaami tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist ja psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid, menetlusaluse isiku süü tunnistamist ja tema karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o on narkootilise ja psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. 2 Karistus NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvi kui arestiga. Lisaks sellele on teda karistatud ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata ning üks rahatrahvidest on täitmise võimatuse tõttu asendatud arestiga. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid arvestades tema eelnevaid karistusandmeid suhtub kohus sellesse mõningase kriitikaga. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et karistus tuleb mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Kuivõrd menetlusalune isik vabanes äsja pikaajalise aresti kandmiselt ja taotles aresti kandmise määramist ositi, peab kohus võimalikuks määrata raesti kandmise ositi pikema aja jooksul. Menetluskulud Menetlusaluselt isikult tuleb VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise ja psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.