Obsah (6)

§ 191§ 79§ 30§ 29§ 78§ 2

4-17-4405 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-4405 (väärteoasi nr 2316,15,011416) Kohtunik Märt Toming Jaan Kekiševi kaitsja

§ 191

p 12 sätetele ei saa määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel

§ 79

kohaselt tehtud kohtu määrust, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus. Kohtule esitatud kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele

1. Asjaolude kirjeldus l.l. Piirkonnapolitseinik Triin Poolen kutsus Jaan Kekiševi 20.09.2016 tunnistajana politseisse. Politseijaoskonda jõudes selgus, et Triin Poolen soovib Jaan Kekiševi tunnistaja asemel hoopis menetlusaluse isikuna üle kuulata. Jaan Kekišev oli sellest äärmiselt üllatunud, 1 kuna selline taktika on ebaeetiline ja ebaaus. Tunnistaja ja menetlusaluse isiku menetluslik seisund on äärmiselt erinevad, muuhulgas õigused ja kohustused. 1.
2. 21.07.2017 koostas piirkonnapolitseinik Triin Poolen väärteomenetluse lõpetamise määruse

§ 30lg 1 p 1 alusel, st otstarbekuse kaalutlusel.

Määruses asuti seisukohale, et Jaan Kekišev on toime pannud väärteo. Jaan Kekišev sai määrase kätte 21.07.

1. 1.
2. 26.07.2017 ja 31.07.2017 esitas menetlusaluse isiku kaitsja teabenõuded toimiku materjalide tutvumiseks. Toimikuga sai kaitsja tutvuda alles 01.08.
3. 1.
4. 04.08.2017 esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele, kuna kohtuvälise menetleja valitud lahend ei võimaldanud esitada kaebust maakohtule. Menetlusalune isik ei nõustunud menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel, kuna ta ei ole väärtegu toime pannud. Väärteotunnuste puudumise motiivil ei saa väärteomenetlust lõpetada

§ 30

lg 1 p 1 alusel, vaid menetlus kuulub lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1.5. 09.08.2017 koostas piirkonnavanem Lea Bärenson kaebuse lahendamise määruse, millega jäeti kaebus rahuldamata. 1.6.

§ 78

lg 2 p 1 kohaselt võib kaebuse esitada 10 päeva jooksul arvates vaidlustatud määruse kättesaamisest. Kaebuse esitaja sai määruse kätte 09.08.2017. Edasikaebamise 10päevane tähtaeg saabub 19.08.2017, mis tähendab, et kaebuse esitamise viimane päev on

§ 2ja Kr

MS § 171 lg 3 kohaselt järgmine tööpäev, st 20.08.

1. Kaebus on seega esitatud tähtaegselt. Käesolevaga esitab menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele kaebuse läbivaatamisel ning taotleb:
2. 09.08.2017 kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise määruse tühistamist;
3. 21.07.2017 väärteoasjas tehtud määruse osalist tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamise alusena

§ 29lg 1 p 1 kohaldamist.

Alternatiivselt taotleb menetlusalune isik väärteoasjas nr 2316,15,011416 väärteomenetluse jätkamist kiir- või üldmenetluses.

1. Kaebuse argumendid 2.
2. Kaebuse esitaja jääb kõigi 04.08.2017 kaebuses esitatud seisukohtade juurde ning ei hakka neid täielikult kordama. 2.
3. Kaebuse esitaja esimene etteheide menetlejale on, et tema menetlusõigusi ei ole arvestatud kutsudes ta tunnistajana ülekuulamisele olukorras, kus kohtuväline menetleja tegelikult soovis teda käsitleda menetlusaluse isikuna. Samuti ei selgunud kutsest kutsumise põhjust. Kuna seda rikkumist ei ole võimalik enam kõrvaldada, siis taotles kaebaja oma õiguste rikkumise tunnistamist, kuid seda kohtuväline menetleja teinud ei ole. 2.
4. Teine menetlusaluse isiku etteheide on tõendite kogumata jätmine ning tõendite vahel vastuolude kõrvadamata jätmine. Vajalik on üle kuulata xxxx ja xxxx. Esimene on üldse üle kuulamata, teise tunnistaja hilisemad ütlused ning vahetult sündmuse ajal tehtud märge patrullilehel on vastuolus. Miks pidi sündmuse vahetu mõju all olev politseinik tegema patrullilehele märke, et osapooled said kokkuleppele, kui seda tegelikult ei olnud? Kõige olulisem on aga tõenditest videosalvestus, mis saaks kõige objektiivsemalt näidata sündmusi. Sellele viitab üheselt tunnistaja Priit Pihelpuu, kuid salvestusi ei ole toimikus. Priit Pihelpuu väidab, et tegi ise salvestusi ning selles kohas on ka turvakaamerad. Turvakaamerate olemasolu on fakt ning kuna turvafirmal USS Security Eesti AS kaamerad selles kohas puuduvad, siis on olemasolevate turvakaamerate salvestused xxxx, kes need kaamerad sinna paigutas. Küll on aga toimikus mingil põhjusel fotod, mis on tehtud päevasel ajal ning seega ei saa olla seotud 21.08.2015 sündmustega. xxxx on vaenulik tunnistaja, kes oma isiklikes 2 huvides on kahjuks andnud valeütluseid ning esitanud fotosid, millel puudub igasugune seos antud sündmusega. Salvestused saaksid kahtlusteta kinnitada süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid ning neid ei ole menetlusalusel isikul võimalik esitada. Kogutavad tõendid võimaldaksid tõendada ka xxxx ütluste ebausaldusväärsust. 2.
5. Kolmandaks on kohtuväline menetleja rikkunud tõendamise põhimõtteid. Tõendamise õigusliku sisu sätestab KrMS § 60 lg 2, mille kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lg 1 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Käesolevas väärteoasjas on etteheidetava süüteo tõendamine võimalik üksnes isikute ütluste põhjal. Need ütlused on aga vastuolulised ning vastuolusid ei ole kõrvaldatud. Kohtuväline menetleja on vastuolud tõlgendanud menetlusaluse isiku kahjuks rikkudes sellega nii süütuse presumptsiooni põhimõtet kui ka tõendamise üldprintsiipe. Sellega rikkus menetleja KrMS § 7 lg 3, mis sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2.
6. Neljandaks on kohtuväline menetleja lõpetanud väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ebaõigesti, kuna see on võimalik üksnes siis, kui isiku tegevuses esinevad väärteotunnused, st puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 29alusel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 24.09.2008 lahendis nr 3-1-1-50-08 märkinud järgmist: 6.4. Seega on

§ 29

lg 1 p-s 1 ja § 30 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise alused järgmises loogilises vahekorras. Esmalt tuleb kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja suulisus, s.o väärteo tunnused. Nendest kasvõi ühe puudumisel tuleb väärteomenetlus obligatoorselt lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alust minna

§ 30lg 1 p 1 juurde sellisel juhul ei ole.

Alles siis, kui kohus jõuab veendumusele, et väärteo tunnused isiku käitumises on täidetud, võib kohus asuda vaagima, kas on alust väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel

§ 30lg 1 p 1 kohaselt.

Samasugust seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud ka 12.11.2008 lahendis nr 3-1-1-66-08 punktis

1. Eeltoodust tulenevalt pidi kohtuväline menetleja esmalt hindama, kas Jaan Kekiševi käitumises üldse esinevad väärteotunnused ja alles seejärel sai otsustada menetluse lõpetamise üle otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Jaan Kekiševi teos puuduvad väärteotunnused. 2.
2. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei võimalda menetlusalusel isikul kohtulikku vaidlustamist koos kohtuliku uurimisega, mistõttu see seab piirangud isiku kaitseõigusele. Riigikohus on mitmetes lahendites rõhutanud väärteomenetluses otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise kohaldamisel, et tuleb lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku § 202 regulatsioonist - Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid 3-1-1-146-03, 31-1-105-09, 3-1-1-29-11, 3-1-1-91-13 ja 3-1-1-11-
3. KrMS § 202 lg 1 sätestab otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise tingimuseks isiku nõusoleku. Isiku nõusolek on oluline tagamaks isiku kaitseõigust õiglasele kohtumenetlusele. Vastasel juhul võiks prokuratuur või kohtuväline menetleja ebaselged, vaieldavad või lihtsalt ebamugavad menetlused lõpetada otstarbekuse kaalutlusel ning tunnistada isikud süüdi ilma kohtumenetluseta. 2.
4. Eelnevast tulenevalt taotleb kaebuse esitaja tühistada vaidlustatud väärteomenetluse lõpetamise määrus, kaebuse lahendamise määrus ning kõrvaldada menetlusaluse isiku õiguste rikkumine. Palun kohaldada väärteomenetluse lõpetamisel

§ 29lg 1 p 1.

Alternatiivselt taotleb menetlusalune isik väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja väärteomenetluse jätkamist kiir- või üldmenetluses, et menetlusalusel isikul oleks reaalne kohtulik kaitseõigus tema suhtes esitatud süüdistuste vaidlustamiseks.

§ 29

lg 3 sätestab, et väärteomenetlust alustatakse, kui seda enda rehabiliteerimiseks taotleb menetlusalune isik ja aegumistähtaeg ei ole möödunud. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes

§ 29lg 1 p 1, 76 ja palun: 3 1.

tühistada väärteoasjas nr 2316,15,011416 Jaan Kekiševi suhtes 21.07.2017 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus

§ 30lg 1 p 1 alusel.

1. tühistada väärteoasjas nr 2316,15,011416 09.08.2017 koostatud kaebuse lahendamise määrus.
2. tunnistada Jaan Kekiševi õiguste rikkumist, kui ta kutsuti 20.09.2016 politseisse jättes kutses selgitamata, et ta kutsutakse tunnistaja asemel menetlusaluse isikuna ning jättes teatavaks tegemata kutsumise põhjuse.
3. lõpetada menetlus väärteoasjas

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja väärteoasjas nr 2316,15,011416 menetluse jätkamist ning tunnistajate xxxx ja xxxx ülekuulamist, samuti xxxx tema poolt viidatud videote väljanõudmist. Jaan Kekišev ei nõustu menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel ning nõuab väärteomenetluse jätkamist kiir- või üldmenetluses.
2. Palun edastada kaebuse lahendamise määrus e-postiga indrek@sirk.ee MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisade ning väärteotoimikuga, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kõigepealt juhib kohus tähelepanu kaebuse punktile 1.6:

§ 78

lg 2 p 1 kohaselt võib kaebuse esitada 10 päeva jooksul arvates vaidlustatud määruse kättesaamisest. Kaebuse esitaja sai määruse kätte 09.08.2017. Edasikaebamise 10päevane tähtaeg saabub 19.08.2017, mis tähendab, et kaebuse esitamise viimane päev on

§ 2ja Kr

MS § 171 lg 3 kohaselt järgmine tööpäev, st 20.08.

1. Kaebus on seega esitatud tähtaegselt. Kohus juhib tähelepanu, et 20.08.2017 ei ole tööpäev, vaid riiklik püha, s.o eesti taasiseseisvumispäev. Seega KrMS § 171 lg 3 kohaselt on järgmine tööpäev 21.08.2017 mitte 20.08.
2. Sellest tulenevalt, lähtudes asjaolust, et 21.08.2017 oli esimene tööpäev pärast puhkepäeva, millele langes kaebuse esitamise tähtaeg, on kaebus esitatud tähtaegselt. Harju Maakohtule laekus kaebus koos väärteotoimikuga 24.08.
3. Edasi, väärteotoimikus leiduvate tõendite ja väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt pani Jaan Kekišev KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime
4. augustil
5. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. KarS kolmeaastast aegumistähtaega ei sätesta, seega on käesolevas asjas tegemist 2-aastase aegumistähtajaga. Samuti ei ilmne väärteoasja materjalist KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleksid tinginud väärteo aegumise peatumise. Seega on väärtegu seisuga 22.08.2017 aegunud, st oli aegunud juba enne kaebuse saabumist kohtusse kohtuvälise menetleja kaudu.

§ 29lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada.

Sama paragrahvi lõikest 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-88-16, p 8). Kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo lõpuleviimisest möödus kaks aastat 22.08.2017 ja väärteo aegumine ei ole peatunud, on aegumistähtaeg möödunud ja väärteoasja edasine menetlemine välistatud. Seetõttu puudub maakohtul ka võimalus kohtuvälise menetleja määruses tehtud otsustust menetluse lõpetamise kohta

§ 30

lg 1 p 1 alusel muuta või asuda väärteomenetlust lõpetama

§ 29lg 1 p 1 või 5 alusel.

Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tähendab väärteo aegumine kui menetlustakistus seda, et menetleja ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas isik on talle etteheidetava teo toime pannud ja kas see tegu vastab mõne väärteokoosseisu tunnustele, samuti puudub võimalus lahendada ka teo õigusvastasuse ja süülisuse ning karistuse kohaldamisega seotud küsimusi. Seega ei saa kohus rahuldada ka ühtegi kohtule esitatud kaebuses märgitud taotlust, kuivõrd väärtegu on aegunud ja maakohtul puudub seadusest tulenev alus vaidlusaluses väärteoasjas kas ise teha menetlustoiminguid või 4 kohustada kohtuvälist menetlejat läbi viima mingeid menetlustoiminguid, rääkimata siis väärteoasja menetlemisest kiir- või üldmenetluses nagu kaebuses on taotletud. Kuigi maakohtul puudub väärteo aegumistähtaja saabumise tõttu vaidlusaluses asjas menetluspädevus ja sellest tulenevalt saaks piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel ülaltooduga, peab kohus siiski vajalikuks märkida alljärgnevat. Kaebuses on leitud, et väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei võimalda menetlusalusel isikul kohtulikku vaidlustamist koos kohtuliku uurimisega, mistõttu see seab piirangud isiku kaitseõigusele. Riigikohus on mitmetes lahendites rõhutanud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise kohaldamisel, et tuleb lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonist. KrMS § 202 lg 1 sätestab otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise tingimuseks isiku nõusoleku. Kohus leiab, et kaebuses loetletud Riigikohtu lahendite sisu, mis peaks toetama kaebuse väiteid, ei sisalda isiku nõusoleku nõuet. Viidatud lahendites on märgitud, et silmas pidades KrMS § 202 sätestatut tuleb vastata küsimusele kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Seejuures on Riigikohus korduvalt ise väärteoasjades menetlust 30 lg 1 p 1 alusel lõpetades teinud lahendi menetlusaluselt isikult nõusolekut küsimata. Kohus peab vajalikuks kaebuse esitaja tähelepanu juhtida

§ 2

sätte sõnastusele, mille kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohus leiab, et KrMS § 202 sätteid saaks üks-ühele üle kanda väärteomenetlusse vaid juhul, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätestaks väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või oleks selline menetluse lõpetamise alus üldse väärteomenetluses jäetud reguleerimata. Käesoleval juhul on väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel reguleeritud

§ 30sätetega, mistõttu saab kriminaalmenetluse sätteid kohaldada vaid väärteomenetluse erisusi arvestades. Kr

MS § 202 sätteid saab seega kohaldada vaid väljendi „otstarbekuse kaalutlus“ sisustamisel, st kui isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Selline põhimõte tuleneb just kaebuses viidatud lahenditest. Küll on võimalik kriminaalmenetluse sätteid üks-ühele üle kanda muudel menetluse lõpetamise juhtudel, mis ei ole väärteomenetluses sätestatud, kuid on sätestatud kriminaalmenetluses ja sellisel juhul, kui menetluse lõpetamise tingimusena isiku nõusolek on nõutav, seda ka küsitakse. Sellisele seisukohale on Riigikohus ka asunud kui lõpetas väärteoasjas menetluse

§ 2ja Kr

MS § 2742 lg 1 alusel, küsides eelnevalt menetlusaluselt isikult ja tema kaitsjalt nõusoleku menetluse lõpetamiseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebuse etteheited kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumise kohta

§ 30lg 1 p 1 sätte kohaldamisel on asjakohatud.

Lisaks eelmärgitule on kaebuses kohtuvälisele menetlejale ette heidetud ka seda, et kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku välja kutsunud tunnistajana, kuid lõpuks kaasanud ta menetlusaluse isikuna, millega rikuti isiku õigusi. Kohus taolise väitega ei nõustu. Väärteomenetlus ei ole kindlapiiriline sündmuste käik või tootmistsükkel, kus kõikide menetluses osalevate isikute rollid ja menetlusseisundid on üheselt piiritletud. Menetluse käigus toimub tõendite kogumine ja analüüsimine ning isiku menetlusseisund võib muutuda ka menetlustoimingu käigus või selle tulemusena, mis tingib uue menetlustoimingu läbiviimise sama isiku osavõtul, kuid teises rollis. Vaidlustatud määrusest saabki järeldada, et menetlustoimingu käigus olukord seoses tunnistajana välja kutsutud isikult saadud teabega muutus. Peale selle leiab kohus erinevalt kaebuse esitajast, et kohtuväline menetleja on oma väärteomenetluse lõpetamise määruses tuvastanud kogutud tõendite pinnalt, et menetlusalune isik on talle etteheidetava teo toime pannud ja et see tegu vastab väärteokoosseisu tunnustele, samuti on määrusest näha, et kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, mistõttu ei pidanud kohtuväline menetleja vajalikuks karistust kohaldada. Seega on kohtuväline menetleja täitnud 5 täpselt kõiki temale väärteomenetluse seadustikuga pandud ülesandeid ja teinud seadusest tuleneva otsustuse. Asjaolu, et kaebuse esitaja arvates on väärteoasjas kogutud tõendite vahel vastuolud, et muuda koostatud määrust õigusvastaseks ega põhjendamatuks. Seetõttu ei oleks ka juhul, kui väärtegu ei oleks aegunud, mingit põhjust ei vaidlustatud määrust ega ka väärteomenetluse lõpetamise määrust tühistada ja kaebust rahuldada. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6