Väärteoasi nr.4-17-417 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus 25.04.2017.a Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Aime Ivanson Maire Viksi Marianna Sidorok Kaevatav otsus Maksu-ja Tolliameti 09.01.2017.a. otsus väärteoasjas nr 930016001696 Lev Pylkini karistamises TS § 74 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Lev Pylkin, isikukood 34804020298 elukoht: xxxx pensionär, xxx OÜ juhatuse liige Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik Lev Pylkin *kohtuvälise menetleja –Maksu-ja Tolliameti – esindajad Merilin Jürma ja Mari-Liis Reidi Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA Jätta Maksu-ja Tolliameti 09.01.2017.a. otsus väärteoasjas nr 930016001696 muutmata ja Lev Pylkini kaebus rahuldamata. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsta, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Lev Pylkinit karistati TS § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja KarS § 83 lg 4 ja 6 alusel konfiskeeriti asitõendina hoiule võetud kaubad: Väetis „Izvest Gumi, mjagkii raskislitel, organomineralnoe udobbrenie“ (320 pakki, üks pakk 2
- kg)Väetis – „Gumi-K Olimpiiskii, Gumi-30 kaliinõi“ (120 pakki, üks pakk 300
- g)Väetis- „Gumi-OMI, osennii, universalnoe mjagkoe udobrenie (120 pakki, üks pakk 1
- kg)Väetis – „Gumi-OMI, vesennii, universalnoe mjagkoe udobrenie“( 150 pakki, üks pakk 1
- kg)Väetis- „Bogatõi, udobrenie židkoe“ ( 112 tk, pudel 500
- ml)Taimekaitsevahend. „Fitosprin-M Zolotaja osen“, (190 tk, üks pudel 200 ml), Taimekaitsevahend – „Fitosporin-KOlimpiiski, kaliinõi (200 pakki, üks pakk 200 g). Lev Pylkinit karistati selle eest, et tema 15.08.2016.a. kell 23.50, saabudes Vene Föderatsioonist Eestisse Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti veoautode terminali, asukohaga Peterburi mnt 1, Narva, kaubikuga reg.märgiga xxxx, toimetas keelatud kaubad, milleks olid neli erinevat sorti väetist, kokku 946 kg ja taimekaitsevahendid 40 kg ja 38 liitrit ja 56 liitrit kaksühes toodet, mis on käsitletav nii väetise kui taimekaitsevahendina. Väetiseseaduse § 11 lg 3 kohaselt on lubatud toimetada Eestisse „EÜ VÄETIS“ märgistusega väetist ja väetist, mis on kantud väetiseregistrisse. Kui on väetise kogus maksimaalselt 50 kg või 10 liitrit, siis eelnimetatud nõue ei kohaldu. Lev Pylkin toimetas Eestisse 946 kg väetist, milliste pakendid olid märgistamata ja väetised kandmata väetiseregistrisse. Taimekaitsevahendite toimetamiseks Eesti Vabariiki peab olema Põllumajandusameti poolt väljastatud luba. Lev Pylkinil kaasas olnud taimekaitsevahendite sisseveoks luba puudus. Taimekaitsevahendid ei olnud kantud ka taimekaitsevahendite registrisse. Seega toimetas Lev Pylkin ühenduse välisest riigist 15.08.2016.a. Eestisse keelatud kaupa. Sellise tegevusega rikkus Lev Pylkin VäetS § 8 lg 3, § 11 lg 3, TaimKS § 62 lg 1, § 74 lg 1, Kemikaaliseaduse § 8 nõudeid pani toime tolliseaduse § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub Lev Pylkin tühistada kohtuvälise menetleja otsus, kuna tema ei ole õigusrikkumist toime pannud. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg-st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kuulanud ära menetlusaluse isiku selgituse, kohtuvälise menetleja seisukohad ja uurinud kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid, leidis kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule inkrimineeritakse tolliseaduse (TS) § 74 lg 1 järgi ettenähtud süüteo toimepanemist. TS § 74 lg 1 näeb ette vastutuse kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise eest. Seega tuleb käesolevalt tuvastada, kas Lev Pylkini poolt Vene Föderatsioonist Eestisse 15.08.2016.a. toodud kauba puhul oli tegemist keelatud kaubaga. Kohtumenetluses puudub vaidlus selles, et Lev Pylkin saabus 15.08.2016 kell 23.50 Vene Föderatsioonist Eestisse Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti veoautode terminali, asukohaga Peterburi mnt 1, Narva linnas, kaubikuga reg.märgiga xxxx ja toimetas Eesti Vabariiki neli erinevat sorti väetist, kokku 946 kg ja taimekaitsevahendid 40 kg ja 38 liitrit ning 56 liitrit kaksühes toodet, mis on käsitletav nii väetise kui taimekaitsevahendina. Kaebaja poolt eelpoolnimetatud kauba toomist tõendavad lisaks menetlusaluse isiku enda ütlustele ka veoki läbivaatuse akt nr 16-12.1-5/00/5340 ja vaatluse protokoll. Lev Pylkin kinnitas kohtuistungil, et tõi Venemaalt Eestisse kauba, mis on märgitud veoki läbivaatuse protokollis. Aktist nähtuvalt oli kaubaks Fitosporin-K (150 pakki, üks pakk 200 g,) Izvest Gumi (320 pakki, üks pakk 2 kg), Gumi-K (120 pakki, üks pakk 300 g), Gumi osennii (120 pakki, üks pakk 1 kg), Gumi vesennii (120 pakki, üks pakk 1 kg), väetis „Bogatõi“ (112 tk, pudel 500 ml, üldkogus 56 liitrit) ja Fitosprin-M „Zolotaja osen“, (190 tk, üks pudel 200 ml, üldkogus 38 liitrit). „Fitosporin- K“ pakendi teisel pool kirjas, et tegu „Fitosporin-M“. Kaup peeti kinni, kuna eelnimetatud taimekaitsevahendid ja väetised ei ole kantud Eesti Põllumajandusameti (PMA) registrisse ja kõikidel eelnimetatud kaupadel puudus eestikeelne juhend. 15.11.2016.a. vaatluse protokollist, mille juurde lisatud fototabel, nähtub, et kaubaks on alljärgnevad taimekaitsevahendid ja väetised: väetis „Izvest Gumi, mjagkii raskislitel, organomineralnoe udobbrenie“ (320 pakki, üks pakk 2 kg), väetis – „Gumi-K Olimpiiskii, Gumi-30 kaliinõi“ (120 pakki, üks pakk 300 g), väetis- „Gumi-OMI, osennii, universalnoe mjagkoe udobrenie“ (120 pakki, üks pakk 1 kg), väetis – „Gumi-OMI, vesennii, universalnoe mjagkoe udobrenie“( 150 pakki, üks pakk 1 kg), väetis- „Bogatõi, udobrenie židkoe“ (112 tk, pudel 500 ml), taimekaitsevahend „Fitosporin-M Zolotaja osen“, (190 tk, üks pudel 200 ml), taimekaitsevahend „Fitosporin-K Olimpiiski, kaliinõi (200 pakki, üks pakk 200 g). Kaubapakenditel puudusid eestikeelsed juhendid. Kaupadel asusid venekeelsed sildid toote sisu, koostise, kasutamise ja valmistaja kohta ning muu info. PMA taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepa 22.08.2016.a vastusest nähtub, et Eestisse võib toimetada kuni 50 kg väetist, mis ei ole kantud väetiseregistrisse ja ei kanna märget „EÜ VÄETIS“. Lev Pylkini poolt Eestisse toodud väetiste kogus ületab lubatut. Väetisteks on järgmised tooted: Izvest Gumi, Gumi-K, Gumi osennii ja Gumi vesennii. Väetis Bogatõi sisaldab foto järgi lisaks muule ka Fitosporin M-i 2%. Fitosporin on taimekaitsevahend, sest sisaldab toimeainet bacillus subtilis. Eelnimetatud toote puhul on tegemist kaks ühes tootega (väetis + taimekaitsevahend). Taimekaitsevahenditena on märgitud tooted: Fitosprin-K, Fitosporin–M Zolotaja osen ja Fitosporin-M. Taimekaitsevahendeid oma tarbeks eraisik tuua ei või ja turustamise eesmärgil peavad need olema registreeritud. Taimekaitsevahendite registris antud vahendite nimetused puuduvad. Väetiste Eestisse toimetamist reguleerib väetiseseadus (VäetS), mille § 11 lg 3 kohaselt võib Eestisse toimetada «EÜ VÄETIS» märgistusega väetist ja väetist, mis on kantud väetiseregistrisse. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui Eestisse toimetatava väetise kogus on kuni 50 kilogrammi või 10 liitrit, mikroväetise puhul kuni 0,5 kilogrammi või 0,5 liitrit ning bakterväetise puhul kuni 0,05 kilogrammi. Kuid ka lubatud koguse puhul peab VäetS § 8 lg 3 kohaselt väetise müügipakendil olema selgesti nähtav, loetav ja kustumatu eestikeelne märgistus, mis üheselt mõistetavalt kirjeldab väetise koostist ning väetise kasutamise otstarvet ja tingimusi. Lev Pylkin tõi 15.08.2016.a ühendusvälisest riigist Eestisse väetisi kogukaaluga 946 kg, mis on ilmselgelt üle 50 kg. Väetis GUMI ei ole kantud PMA riiklikusse väetiseregistrisse. (Register on ka PMA kodulehel avalikult kättesaadav ja nähtav). Vaatluse protokolli kohaselt puudus Lev Pylkini toodud väetiste pakenditel märgistus „EÜ VÄETIS“ ning puudusid ka eestikeelsed juhendid. Eeltoodust tulenevalt ei olnud Lev Pylkinil õigus eelpoolnimetatud väetisi 15.08.2016.a. Vene Föderatsioonist Eestisse toimetada ja kuna väetiste pakenditel puudusid „EÜ VÄETIS“ märge ja eestikeelsed juhendid, siis peeti kinni ja konfiskeeriti õigustatult kogu kaup (ka kuni 50 kg). Vaatlusprotokollist nähtuvalt toimetas Lev Pylkin 15.08.2016.a. Venemaalt Eestisse peale väetiste ka taimekaitsevahendit Fitosporin. Põllumajandusameti Taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp on 22.08.2016.a. MTA Ida tollipunkti päringule saadetud vastuses selgitanud, et oma tarbeks eraisik Eestisse taimekaitsevahendeid tuua ei või. Kui seda tehakse turustamise eesmärgil, siis peavad taimekaitsevahendid olema registreeritud PMA-s vastavas registris. Seega juhul, kui Lev Pylkini eesmärk oli Fitosporini kasutada vaid oma põllumaadel, s.o. enda tarbeks, ei tohtinud ta üldse seda taimekaitsevahendit Venemaalt Eestisse tuua. Kui tema eesmärk oli taimekaitsevahendi turustamine sugulastele ja „Aiapidajate klubi“ liikmetele, tulnuks eelpoolnimetatud taimekaitsevahend registreerida ja taotleda selle turustamiseks luba PMA-st vastavalt TaimKS § 62 lg-le 1, mille kohaselt võib taimekaitsevahendi Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt. TaimKS § 80 lg 1 ja 2 kohaselt kantakse taimekaitsevahendite registrisse andmed turule lastud taimekaitsevahendite, taimekaitsevahendite tootjate, turustajate, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetajate ja kasutajate ning taimekaitsevahendite hoiu- ja turustamiskohtade kohta. Taimekaitsevahendite register on riigi infosüsteemi kuuluv Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu. Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Põllumajandusameti Taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepa 22.08.2016.a. MTA Ida tollipunkti päringule saadetud vastusest selgub ning ka PMA kodulehel avalikult nähtavast ja kättesaadavast taimekaitsevahendite registrist nähtub, et Lev Pylkini poolt üle piiri toodud Fitosporin taimekaitsevahendite registris puudub. Mis puutub tootesse kaks ühes (väetis+ taimekaitsevahend) väetis Bogatõi, kokku 56 liitrit, siis ühelt poolt ületab see lubatud kogust (10
- l)ja seda ei ole registreeritud taimekaitsevahendina ehk taimekaitsevahendite registrisse kantud. Eeltoodust tulenevalt toimetas Lev Pylkin ühendusvälisest riigist 15.08.2016.a Eestisse keelatud kaupa, mistõttu on tema tegu õigesti kvalifitseeritud TS § 74 lg 1 järgi, mille kohaselt on riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud või keelatud kauba toimetamine liiduvälisest riigist Eestisse keelatud. Menetlusalune isik väitis kohtus korduvalt, et on varasemalt toonud samu väetisi ja taimekaitsevahendeid Venemaalt Eestisse ilma probleemideta ning esitanud oma väite kinnituseks mitmeid deklaratsioone. Kohus tutvus nendega ja selgus, et 26.11.2013.a. deklaratsioonil on väetise Gumi kogus alla 50 kg (35 kg), 11.12.2013.a. deklaratsioonil väetise Gumi kogus 30 kg, 05.06.2016.a. deklaratsioonil väetise Gumi kogus 27 kg. Kuna kõikidel neil kordadel on väetise Gumi kogus alla 50 kg, siis VäetS § 11 lg 6 kohaselt lubas toll põhjendatult sellist kogust Eestisse tuua. Seonduvalt 02.05.2015.a. (MTA tempel kuupäevaga 10.05.2015) saatelehel märgitud erinevate orgaaniliste väetiste 50 kg ületava koguse Eestisse lubamisega tuleb tõdeda, et kohtul puudub teadmine nende väetiste koostise kohta. Kui tegemist oli töötlemata orgaanilise väetisega, siis VäetS § 1 lg 2 p-st 1 tulenevalt Väetiseseaduses kehtestatud nõuded ja piirangud neile ei laiene. Mis põhjusel lubas toll Lev Pylkinil üle piiri toimetada 05.06.2016.a. deklaratsioonil, 02.05.2015.a. (MTA tempel kuupäevaga 10.05.2015) saatelehel ja 17.04.2015.a. (MTA tempel kuupäevaga 19.04.2015) saatelehel märgitud taimekaitsevahendit Fitosporin, ei ole kohtule teada. Antud väärteoasja raames selle põhjuse kindlakstegemine ei ole kohtu hinnangul mõistlik ja on ilmselt ka võimatu, kuna ei ole teada, millised tolliametnikud kaupa kontrollisid. Isegi kui need isikud on võimalik kindlaks teha, ei saa kohus olla kindel, et nad Lev Pylkini kaubaga seonduvaid asjaolusid mäletavad. Ei saa ka välistada, et toonaste juhtumite puhul võis olla tegemist mõne tolliametniku eksimusega või teadmatusega, et Fitosporini puhul on tegemist taimekaitsevahendiga, mille Eestisse toomise osas kehtivad keelud või piirangud. Kohtu hinnangul ei oma asjaolu, et menetlusalune isiku ütluste kohaselt on tal varasemalt mõnel korral õnnestunud tuua väetisi suuremas koguses kui 50 kg ja taimekaitsevahendeid ilma probleemideta, käesoleva väärteoasja lahendamisel tähtsust. Igal juhul oli Lev Pylkin teadlik, et väetiste ja taimekaitsevahendite toimetamisel liiduvälisest riigist Eestisse kehtib eri kord, kuivõrd talle on 2013.a. korduvalt Maksu-ja Tolliameti poolt kirjalikult selgitatud väetiste ja taimekaitsevahendite Eestisse toimetamise korda (väärteotoimiku lk. 21-27). Kohus kontrollis ka Lev Pylkini väiteid selle kohta, et ta esitas PMA-le avalduse väetiste ja taimekaitsevahendite registreerimiseks. PMA 18.04.2017.a. kohtult saadetud vastusest nähtub, et OÜ Ökoabimaa esitas Põllumajandusametile 09.09.2014.a. avalduse, milles palus registreerida vajalikus registris, m.h Gumi ja Fitosporin, avalduse on allkirjastanud Lev Pylkin. Põllumajandusamet vastas Lev Pylkinile 16.09.2014.a. ja selgitas talle põhjalikult taotluse esitamise korda, taotluse esitamiseks vajalikke dokumente ning riigilõivu määrasid. Lev Pylkin turule lubamise loa saamise menetlemiseks vajalikke taotlusi ja teisi dokumente ei esitanud ning riigilõivu ei tasunud. Seetõttu üldsõnalise avalduse alusel toodete turule lubamise menetlust ei alustatud ega tooteid registrisse ei kantud. Seega tõendab ka eelpoolnimetatud 09.09.2014.a. väetise Gumi ja taimekaitsevahendi Fitosporini registrisse kandmise taotluse esitamine PMA-le Lev Pylkini teadlikkust nende kaupade Venemaalt Eestisse toimetamise erikorrast ja piirangutest. Lev Pylkini väide selle kohta, et ta on toonud ainult orgaanilisi väetisi enda tarbeks, mistõttu väetiseseadus üldse ei kohaldu, ei oma tähtsust, kuna Põllumajandusamet on 15.08.2016.a. toodud toodete osas märkinud, et tegemist on väetistega, millele laieneb väetiseseadus. Lev Pylkini väited selle kohta, et talle on suusõnaliselt öeldud, et võib neid väetisi ja taimekaitsevahendeid üle piiri Eestisse tuua, kuid Fitosporini puhtal kujul mitte, on paljasõnalised. Ülaltoodust tulenevalt on Lev Pylkin TS § 74 lg 1 sätestatud väärteo toime pannud subjektiivsetelt tunnustelt kavatsetult. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Hinnates väärteoasjas kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab kohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud TS § 74 lg 1 järgi, kuna ta toimetas 15.08.2016.a. Vene Föderatsioonist Eestisse neli erinevat sorti väetist koguses 946 kg, 56 liitrit kaks ühes toodet, mis on käsitletav nii väetisena kui ka taimekaitsevahendina ning 40 kg ja 38 liitrit taimekaitsevahendit. Vastavalt VTMS §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadusetiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. TS § 74 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahvivühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on Lev Pylkinile toimepandu eest määranud karistuseks 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja poolt on menetlusalusele isikule määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna Lev Pylkin väärteo toimepanemist ei tunnistanud ka kohtus, ei tuvastanud ka kohus tema suhtes kergendavaid asjaolusid, mistõttu puudub alus menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamiseks. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt KarS § 83 lg 6 võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme sama paragrahvi lõigetes 1, 2, 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud korras kohtuväline menetleja. Vastavalt KarS § 83 lg 2 võib seaduses sätestatud juhtudel kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 83 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Käesolevas väärteoasjas nähtub kohtuvälise menetleja 09.01.2017.a. otsusest väärteoasjas nr 930016001696, et kinnipeetud kaup väetis „Izvest Gumi, mjagkii raskislitel, organomineralnoe udobrenie“ (320 pakki, üks pakk 2 kg); väetis – „Gumi-K Olimpiiskii, Gumi-30 kaliinõi“ (120 pakki, üks pakk 300 g); väetis- „Gumi-OMI, osennii, universalnoe mjagkoe udobrenie“ (120 pakki, üks pakk 1 kg); väetis – „Gumi-OMI, vesennii, universalnoe mjagkoe udobrenie“( 150 pakki, üks pakk 1 kg); väetis- „Bogatõi, udobrenie židkoe“ ( 112 tk, pudel 500 ml); taimekaitsevahend „Fitosprin-M Zolotaja osen“ (190 tk, üks pudel 200 ml); taimekaitsevahend – „Fitosporin-K Olimpiiski, kaliinõi“ (200 pakki, üks pakk 200
- g)kuulus TS § 94 lg 3 ja KarS § 83 lg 4, 6 alusel konfiskeerimisele. Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus konfiskeerimise kohaldamise osas tuleb samuti jätta muutmata. Konfiskeerimist on kohaldatud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus Lev Pylkini karistamises TS § 74 lg 1 järgi jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 17.05.2017.a. kell 13.00. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/