KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 02.10.2017 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-8985 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuasi Ida-Viru Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus alaealise D SI kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks Taotluse esitaja Evi KRUZMAN Ida-Viru Maavalitsuse alaealiste komisjoni esimees Alaealine D S sünd. xxx RESOLUTSIOON Anda luba alaealise D S (xxxx Käesolevale määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotlus Viru Maakohtusse saabus 26.09.2017 Ida-Viru Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus D Si paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Taotluse kohaselt võttis alaealiste komisjon 06.06.2017 vastu otsuse nr.xxx taotleda alaealise D Si kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist kaheks aastaks. Otsuse tegemisel olid aluseks alaealiste komisjonile esitatud materjalid, xxx, xxx ning Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna materjalid D Si käitumise kohta. D Si käitumist on alaealiste komisjonis arutatud korduvalt: 02.02.2017 istungil arutati D Si käitumist seoses raha vargusega kasvataja käekotist; 06.06.2017 istungil arutati D Si käitumist 1 seoses väärteoga (väheoluline varavastane süütegu) ja kuriteoga (tahtevastane suguühtesse astumine noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes). Taotluse kohaselt ei ole D Si suhtes alaealiste komisjoni poolt kohaldatud mõjutusvahendid (psühholoogiline nõustamine, psühhiaatri, meestearst – nõustaja, eripedagoogi külastamine, üldkasulik töö) loodetud tulemust andnud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud Ida-Viru Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotluse ja lisatud materjalidega, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Alaealise mõjutusvahendite seaduse §13 lg.3 määrab alaealiste komisjon peale alaealise õiguserikkumise asja arutelu alaealisele sama seaduse §3 lg.1 p.1 – 8 ettenähtud mõjutusvahendeid või taotleb maa- või linnakohtult luba sama seaduse §3 lg.1 p.9 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et taotluse esitaja on alaealise D Si käitumist arutanud järgmistel komisjoni istungitel: - 02.02.2017 - seoses sellega, et D S varastas 26.09.2016 kasvataja käekotist raha 5 eurot. Otsusega nr.11-1/2017/10 otsustati kohaldada D Si osas mõjutusvahendina üldkasulikku tööd 10 tunni ulatuses (t.l.38-39) - 06.06.2017 – seoses sellega, et D S lõhkus 09.04.2017 xxx seisva buldooseri kõik klaasid ja peeglid. Lisaks astus alaealisega tahtevastaselt suguühtesse ja ahistas seksuaalselt asenduskodus kasvavat xxx. Otsusega nr.11-1/2017-70 otsustati kohaldada D Si osas mõjutusvahendina kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist kaheks õppeaastaks (t.l.9-10). Kohtule esiatatud taotlusest (t.l. 2-3) nähtub, et D S on avatud ja julge suhtleja, loomult heasüdamlik, kuid tihti ei suuda oma käitumist ja reaktsioone kontrollida. Tal on suuri raskusi kodukorrast kinni pidamisega ning korraldustele allumisega, ei pea kinni kokkulepitud käitumisreeglitest. Temaga vesteldes justkui mõistab oma negatiivset käitumist ja lubab end muuta, kuid kõik kokkulepped kehtivad vaid väga lühikest aega. Varastab kaaslaste asju ja ka raha ning võib süüdimatult valetada. Suheldes kasutab palju väljamõeldud lugusid ja fantaasiat. Tal on diagnoositud aktiivsus - tähelepanuhäire (ADHD). Tal on õpi- ja käitusmisraskused ning koolis õpib individuaalse õppekava alusel üks - ühele õppes. Igapäevastes tegevustest ja toimingutes on väga püsimatu, ei suuda keskenduda, on impulsiivne ning kaaslaste suhtes tihti agressiivne. Puudub oskus oma tegevust analüüsida. Ei taju ümbritsevaid ohte, mistõttu võib kergekäeliselt ohustada nii enda kui kaaslaste tervist. On raskusi teiste inimeste vajadustega arvestamisel. Ärritub väga kergesti ning võib siis muutuda vägivaldseks. On kujunenud arusaam ja mõtlemine, et võib kõike teha, aga talle ei saa keegi midagi teha. Ei suuda mõista, et Eesti Vabariigis kehtivad seadused on talle täitmiseks ning teise inimese omand on puutumatu ja temal ei ole õigust kasutada vägivalda kaaslaste suhtes. Koolis on õppimisega suured probleemid, ei allu tihti õpetajate korraldustele ja kõnnib pidevalt tundidest lihtsalt ära. Süüdistab oma tegudes alati vaid kõiki teisi, ise oma tegude eest vastutust ei võta. Selgitab alati, et süüdi on kas õpetajad, kasvatajad või teised kaaslased, sest kõik ajavad ta lihtsalt närvi. Ärritub koheselt, kui tuleb teha midagi, mis pole hetkel meeldiv. Tegutseb hetkeemotsioonide ajel ning oma käitumist analüüsida ei suuda. Asenduskodu on kaasanud lahenduste leidmisesse lapsega tegeleva psühholoogi ning 2 eripedagoogi ja psühhiaatri. Et vältida negatiivse käitumismustri kinnistumist, on püütud pakkuda rohkem aktiivseid positiivset elamust pakkuvaid tegevusi (lumelauaga sõit, batuudikeskuses hüppamine, kino, matk, lumejalgpall, ujumine). Koostöös eripedagoogi ja pere kasvatajatega ning asenduskodu vabatahtlikuga tekitati tema päevaplaani igal päeval midagi füüsilist pingutust nõudvat tegevust, mis pakuks positiivse elamuse koos täiskasvanuga tegelemisel. Tegevusi planeerides korraldati need nii, et tema jaoks oleks võimalik pakkuda individuaalset tähelepanu (eraldi inimene, kelle ülesandeks on tema käitumist suunata ja tegevust märkamatult jälgida nii, et see last ei häiriks). Koostöös spetsialistidega püüti luua Dile läbi positiivsete elamuste paremate käitumismustrite tekkimist. Ta on tegutsedes abivalmis ning aktiivne, huvitub pakutavatest tegevustest, kuid väsib kiiresti. Väsides muutub rahutuks. Tegevuste planeerimisel ja korraldamisel tehti koostööd psühhiaatri ja eripedagoogiga. Kaaluti ka eraldi tugiisiku määramist ka koolivälisel ajal. xxx iseloomustusest (t.l.33-34) nähtub, et D Sil puudub püsivus ja tahe, õppetöö on lünklik. Iseseisvaks tööks puudub järjekindlus, tähelepanu on hajutatud, ei süvene, on pealiskaudne. Ei suuda eristada olulist ebaolulisest. Tundides ei tööta maksimaalselt, esineb tunnidistsipliini rikkumisi, veiderdab. Talle ebamugavate või hetkel ebameeldivatele korraldustele jätab lihtsalt reageerimata. Kodused tööd on sageli tegemata või poolikult täidetud. Tegemata ülesannete korral on põhjenduseks kohe vale olemas. Sageli puuduvad töövahendid või need on lõhutud (pliiatsid, pastapliiatsid, joonlauad). Ei hooli oma asjadest, lõhub ja sodib õppevahendeid. Dil on kiiresti muutuv meeleolu ja motoorne rahutus. Lõhkumine pakub talle rahuldust. Raskuste tekkimisel loobub enesele püstitatud eesmärkidest. Iseseisvalt keeldub töötamast, vajab täiskasvanu pidevat suunamist. Esinenud on põhjuseta puudumisi üksikutest tundidest (kehaline kasvatus, tööõpetus), sest ta on otsustanud lihtsalt lahkuda ja hulkuma minna. D ei armasta füüsilist pingutust (füüsiline töö. sport). Meeldib oleskleda, sihitu tegevus, juhuslikud olukorrad. Ropendab, solvab õpetajat, ülbitseb. Ta võtab enesele rolle (võidusõitja, pätt, politseinik, joodik, haige, teiste poolt kiusatu jne) ja püüab siis vastavalt ka käituda ning sellega teiste tähelepanu saavutada. Ta võib olla seltsiv, abivalmis ja heatahtlik. Kohati ülemeelik. Sõltuvalt tujust võib olla aga kiuslik, provotseerib kaasõpilasi, kiusab või lööb oma nooremat õde või venda, kõnes kasutab roppusi. Põhjendamatult kaebab kaasõpilaste peale, tehes ennast kannatanuks. On valelik, kolab õpetajate sahtlites, kaaslaste taskutes, on esinenud vargusi. Probleemiks pole ka õpetaja arvutis kolamine. Oma süü vähendamiseks valetab kaaslaste peale. Manipuleerib tunnetega ja olukordadega. Usutavalt võib kirjeldada olukordi enese kasuks või õigustuseks. "Juhuslikult" võib sattuda võõrasse majapidamisse või isegi korterisse. Talle pole võõras ka kaupluse juures teatud isikutelt suitsu või raha lunimine. Närvikava ebastabiilne. Suur vajadus helluse ja vanemliku armastuse järele. Igatseb kodu ja vanemate järele. Dil puudub kindlustunne tuleviku suhtes. Elab unistuste maailmas. Vajab pidevat kontrolli ja suunamist täiskasvanu poolt. Ei tohi jääda järelvalveta pikemaks ajaks. Vajalik positiivne mehelik eeskuju . xxx pöördumisest (t.l.13) nähtub, et D S on käinud korduvalt xxx dr. A. S. vastuvõtul. Viimasest psühhiaatri hinnangust selgub, et käitumisprobleemide tõttu on D S suunatud üksühele õppele ning talle on järjepidevalt osutatud erinevaid tugiteenuseid ning määratud ravimid. Samas selgub nii psühhiaatri hinnangust, kui asenduskodu juhataja K. M. selgitustest, et seni rakendatud meetmete efekt on olnud vähene. 3 Sihtasutus xxx teatisest (t.l.15) nähtub, et D Si peamiseks probleemiks on pikaaegsed käitumisprobleemid (reeglitele mitteallumine; tugevad afektihood, füüsiliselt agressiivne käitumine ja roppsõnavara kasutamine, kui ümbruses toimuv teda ärritab; varastamine ja suitsetamine: seksuaalselt sobimatu käitumine kaaslaste suhtes) ning keskendumisraskused ja püsimatus. Erinevate tugiteenuste osutamise ning ravimite määramise efekt on olnud vähene, mistõttu on vajalik suunata tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste erikooli. Politsei - ja Piirivalveameti teatistest (t.l.16, 22, 47) nähtub, et D Si suhtes lõpetati 16.05.2017 väärteomenetlus, 22.11.2016 ja 11.05.2017 jäeti kriminaalmenetlus alustamata, sest ta oli tegusid toime pannes alaealine ning ei olnud oma ea tõttu süüvõimeline. Eeltoodust nähtub, et alaealiste komisjon on alaealise D Si suhtes kohaldanud erinevaid kergemat liiki mõjutusvahendeid, mis ei ole tulemusi andnud ja alaealine jätkab endistviisi käitumist ning väär- ja kuritegude toimepanemist. Vastavalt Alaealise mõjutusvahendite seaduse §6 lg.2 on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud sama seaduse §1 lg.2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Maakohus nõustub kohtule esitatud taotlusega ja leiab, et alaealise D Si paigutamine eritingimusi vajavate õpilaste kooli on käesolevas asjas põhjendatud. xxx poolt aktiivseid positiivset elamust pakkuvad tegevused (lumelauaga sõit, batuudikeskuses hüppamine, kino, matk, lumejalgpall, ujumine), kohtumised psühholoogi, psühhiaatri ja meestearst – nõustajaga ei ole andnud vajalikke tulemusi alaealise käitumise muutumiseks. Samuti ei ole andnud positiivset tulemust alaealiste komisjoni poolt varasemalt kohaldatud ühiskondlik kasulik töö 10 tunni ulatuses. Vastavalt Alaealise mõjutusvahendite seaduse §6 lg.3 võib alaealiste komisjon taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. Alaealise mõjutusvahendite seaduse §1 lg.2 p.2 sätestab, et seda seadust kohaldatakse alaealisele, kes on nooremana kui neljateistaastasena toime pannud Karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud taotluse esitamine 13 - aastase paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kuna asja materjalide kohaselt on ta korduvalt pannud toime väär – ja kuritegusid (KarS §218 lg.1 – t.l.16; KarS §141 lg.2 p.1 – t.l.22, KarS §199 lg.1 p.1 – t.l.47). Vastavalt Alaealise mõjutusvahendite seaduse §6 lg.4 paigutatakse alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga. Käesoleva asja materjalidest nähtub, xxx õppekeskuse 05.07.2017 otsusega võeti D S õppekeskusesse alates 01.09.2017 kuni 2017/2018 õppeaasta lõpuni (t.l.8). 4 Maakohus nõustub taotluses viidatud tähtajaga paigutada D S eelnimetatud kooli kaheks õppeaastaks. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §404 annab kohtunik alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli loa alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on D Si paigutamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli käesolevas määruses ülaltoodud asjaoludel põhjendatud ja kohtunik annab selleks loa. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust, Alaealise mõjutusvahendite seaduse §1, 6, 13, KrMS §404, 406 lg.1, 3, 4, 5, §407, §383, §384, §386 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.