TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-16-2246 Otsuse kuupäev 20. september 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ********i kaebu

) § 32. See paragrahv eristab tavapärast lühiajalist väljasõitu (lg 1-3) ja väljasõitu erakorralise perekondliku sündmuse korral (lg 5).

§ 32

lg 5 näeb ette, et abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul tegemist erakorralise perekondliku sündmusega

§ 32lg 5 mõttes.

Eeltoodud sättes on mõeldud sündmust, mis on ootamatu või kordumatu. Selliseks sündmuseks on lisaks lähedase isiku parandamatule haigusele või surmale loetud näiteks lapse sündi (vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2014, lk 101). Kaebaja kirjeldatud olukord - lahkhelid abikaasade vahel - ei olnud erakorraline või ootamatu sündmus. Kaebaja ja tema abikaasa lahutuse küsimust on Harju Maakohus arutanud kolmes 2 2 kohtuasjas numbritega 2-16-2486, 2-16-12465 ja 2-16-18262 (tl 17-19, 75). Kõigil juhtudel algatas abielu lahutamise kaebaja. Esimese hagi esitas kaebaja veebruaris 2016. Esimesed kaks asja lõppesid sellega, et kaebaja võttis hagi tagasi, kolmandas asjas abielu lahutati. See näitab, et lahkhelid abikaasade vahel olid pikaajalised ning asja arengut kontrollis kaebaja. Seega tuleb vaidlustatud otsuse õiguspärasust hinnata tavapärast lühiajalist väljasõitu reguleerivate sätete alusel. Ka vastustaja viitab vaidlustatud otsuses

§ 32lõikele 1, mitte lõikele 5.

7.

§ 32

lg 1 näeb ette, et kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Otsus väljasõidu lubamise kohta on kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Seda, mida arvestada kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustamisel, reguleerivad

§ 32lg 4 ja 6.

Sellisteks asjaoludeks on kuriteo toimepanemise asjaolud, individuaalse täitmiskava täitmine ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega, väljasõidu luba ei anta põgenemiskalduvustega kinnipeetavale. Hinnatavaid asjaolusid on täpsustatud justiitsministri määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 82, kus on ära toodud kinnipeetava toimepandud kuriteo laad, kinnipeetava isiksuseomadused või kriminogeensed riskid, kinnipeetava käitumine vanglas, väljasõiduplaani täitmine eelmiste väljasõitude ajal, individuaalse täitmiskava järgimine, väljasõidu eesmärk ja väljasõidu eeldatav mõju kinnipeetavale. Vangla sisekorraeeskirja § 83 p 3¹ ja 4 kohaselt võib väljasõiduloa andmisest keelduda muuhulgas juhul, kui kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristus kehtib või kui muul põhjusel on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 2 kohaselt vormistatakse väljasõidule lubamise või väljasõidutaotluse rahuldamata jätmise otsus käskkirjana ja otsus peab olema põhjendatud.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
2. Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud otsus kõigile punktis 7 toodud nõuetele. Vastustaja on arvesse võtnud kohased asjaolud - kaebaja kuritegude laad ja kaebaja käitumine vanglas, sh kaebajale määratud distsiplinaarkaristused ja tema suhtes kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud. Vastustaja on välja toonud, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu on lühiajalise väljasõidu keelamise aluseks. Vastustaja on kaalunud kaebajast tulenevaid võimalikke riske ja teinud järelduse, et kaebaja väljasõidule lubamine ei ole ühiskonnale turvaline, kuna ka suletud keskkonnas jätkab kaebaja rikkumiste toimepanemist. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja kaalutlused olid kohased ja piisavad ning vastustaja ei ole kaalumisvigu teinud.
3. Õige ei ole kaebaja väide, et vangla etteheited talle on otsitud. Kaebajale distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad nr 5-2/194, 6-3/416-D ja 6-3/952-D (tl 70) on kehtivad. Kaebajale on karistused määratud erinevate rikkumiste eest - ebaviisakas suhtlemine 3 3 ametnikuga, suitsetamise eeskirjade rikkumine, teise kinnipeetava telefonikaardi kasutamine. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja neid karistusi vaidlustanud. Ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes Viru Vangla 19.05.2016.a käskkirjaga nr 6-4/363 (tl 71-72) oli tingitud kaebaja käitumisest - käskkirja kohaselt provotseeris kaebaja oma käitumisega teisi kinnipeetavaid ja tekitas osakonnas omavahelisi pingeid. Selle käskkirja vaidlustas kaebaja kohtus, kuid kaebus jäeti rahuldamata ja kohtuotsus on jõustunud (kohtuasi 3-16-1457).
4. Kaebaja väitel ei ole tal põgenemiskalduvust ja ta nõustus elektroonilise järelevalvega. Kohtu hinnangul võib see olla õige, kuid see ei tähenda, et kaebaja taotlus oleks tulnud rahuldada. Põgenemiskalduvus on ainult üks asjaoludest, mida tuli arvestada ja selle puudumine ei tähenda veel seda, et lühiajalist väljasõitu tuleb igal juhul lubada. Kuna vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud põgenemiskalduvust, siis ei olnud ka elektroonilise valve võimaluse kaalumine vajalik. 12.

§ 23

lg 1-2 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist ning vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Peresidemete, sh abielu säilitamine on kahtlemata oluline. Samas ei ole vanglavälise suhtlemise ainsaks viisiks lühiajalised väljasõidud. Suhtlemine on võimalik ka lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefonikõnede kaudu. Sellele on vaidlustatud otsuses viidanud ka vastustaja. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus väljasõidule ning soov kohtuda oma abikaasaga väljaspool vanglat ei kaalunud praeguse vaidluse asjaoludel üles väljasõiduga kaasnevat julgeolekuriski. Lisaks selgitas kohus kaebajale 11.11.2016.a määruses, et maakohtus abielulahutuse asjas peetaval kohtuistungil oleks kaebaja saanud selgitada oma soovi abielu säilitada ja maakohus saab määrata abikaasadele aja leppimiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 357).

1. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4 4