← Eesti

3-16-74/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

  1. september 2017, Tartu 3-16-74 Haldusasi Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla
  2. oktoobri
  3. a käskkirja nr 6-2/1542 ja
  4. detsembri
  5. a vaideotsuse nr 1-11/1105-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  6. juuni
  7. a otsus Roman Gorodivski apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Roman Gorodivski Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. juuni
  9. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  10. oktoober 2017). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tartu Vangla
  12. oktoobri
  13. a käskkirjaga nr 6-2/1542 karistati Roman Gorodivskit distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 27 ööpäevaks vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra (TVK) punktide 1.6.3 ja 1.7.1 süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt ei allunud R. Gorodivski
  14. septembril 2015 vanemvalvuri korraldustele, käitus ebaviisakalt ning kasutas teiste isikutega suhtlemisel ähvardavaid, solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid.
  15. novembril 2015 esitas R. Gorodivski Tartu Vanglale vaide
  16. oktoobri
  17. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis vaide
  18. detsembri
  19. a vaideotsusega nr 1-11/1105-2 rahuldamata.
  20. R. Gorodivski esitas
  21. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles taotles Tartu Vangla
  22. oktoobri
  23. a käskkirja ja
  24. detsembri
  25. a vaideotsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused on alljärgnevad. 2.
  26. Tartu Vangla on nii haldusmenetluse kui ka vaide menetluse läbi viinud ebaobjektiivselt ja ühepoolselt, kuna vaie on läbivaadatud sama isiku poolt, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse ja määras käskkirjaga karistuse. 2.
  28. septembril 2015 palus R. Gorodivski valvur E.T. enne läbiotsimist kaitsekindad kätte panna, kuid valvur keeldus. Samuti keeldus valvur peakorrapidaja kohale kutsumisest. R. Gorodivski ei lubanud end läbi otsida ei E.T. ega ka A.R. , kuna neil puudusid kaitsekindad. Seejärel valvurid otsisid kaebaja läbi kasutades tema suhtes füüsilist jõudu ja tekitades kaebajale valu. Kuna oli valus, siis kaebaja ropendas. 2.
  29. E.T. on terve aasta kasutanud R. Gorodivski suhtes põhjuseta füüsilist jõudu ning provotseerinud konflikte. 2.
  30. Jääb selgusetuks, kuidas T.K. kinnitab fakti, et R. Gorodivski solvas E.T. i, kui T.K. samas väidab, et ei kuulnud, mida R. Gorodivski rääkis. 2.
  31. Puuduvad tõendid, et R. Gorodivski oleks E.T. i pihta sülitanud. 2.
  32. Füüsilise jõu kasutamise protokoll registreeriti tagantjärgi
  33. septembril
  34. 2.
  35. Üksuse juhi
  36. aprilli
  37. a korraldusega on E.T. keelatud kaebajaga lävimine, juhul kui selleks ei ole äärmist teenistuslikku vajadust.
  38. Tartu Halduskohtu
  39. juuni
  40. a otsusega jäeti R. Gorodivski kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid alljärgnevad. 3.
  41. R. Gorodivski tunnistas, et ta keeldus läbiotsimise võimaldamisest põhjusel, et valvuritel puudusid kaitsekindad ning paljaste kätega ta end läbi otsida ei lubanud. Seega puudub vaidlus selles, et kaebaja keeldus vanemvalvuri korralduse täitmisest. 3.
  42. See, et R. Gorodivski kambrisse saatmisel teostatud läbiotsimisel vanglaametnikud kaitsekindaid ei kasutanud, ei saanud anda R. Gorodivskile alust keelduda läbiotsimise läbiviimisest ja selleks ettenähtud korralduste täitmisest. Kaitsekinnaste kasutamise kohustuslikkuse eesmärgiks on eelkõige läbiotsimist teostavate ametnike turvalisuse tagamine. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda, et tema läbiotsimine toimuks kaitsekinnastes. 3.
  43. Kinnipeetaval puudub õigus keelduda vanglaametniku seadusliku korralduse täitmisest. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus ilmselgelt vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele, mida vaidlustatud käskkirja osas ei nähtu. 3.
  44. Kuigi vanemvalvur E.T. i suhtes kehtis kaebajaga lävimise üldine keeld, kinnitas kaebaja, et sel põhjusel ta läbiotsimise võimaldamisest ei keeldunud. 3.
  45. Kaebaja poolt vanglaametnike suhtes ebatsensuursete, solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamine on vastustaja poolt tõendatud. Asjaolu, kas neid väljendeid kasutati valust tingituna, või et kaebaja ei mäleta, milliseid sõnu ja väljendeid ta läbiotsimise ja käeraudade panekul ning äravõtmisel kasutas, ei tähenda, et R. Gorodivski neid väljendeid ei kasutanud või nende kasutamine oleks olnud õigustatud. 3.
  46. Tõendamist on leidnud, et kaebaja käitus vanglaametnike suhtes ebaviisakalt, kasutades vanglaametnike suhtes negatiivselt käskivat kõneviisi, samuti sülitades korduvalt ametnike suunas. 3.
  47. Vaide lahendajaks on isik, kes on selle allkirjastanud. Seega ei ole õigusvastane see, et vaideotsuse projekti koostajaks on sama isik, kes on vaide aluseks oleva käskkirja allkirjastanud. 3.
  48. Kaebaja on kaebuses korduvalt märkinud, et E.T. suhtub temasse negatiivselt ning sihilikult provotseerib teda distsipliinirikkumiste toimepanekule. See on distsipliinirikkumise koosseisuväline asjaolu, mida saab arvesse võtta karistuse liigi ja määra otsustamisel. Kaebaja ei ole aga käskkirja karistuse raskuse ja selle proportsionaalsuse osas vaidlustanud. 2 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  49. R. Gorodivski palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.
  50. Kohustus kanda läbiotsimisel kaitsekindaid tagab nii läbiotsija kui läbiotsitava ohutuse, mitte ei eksisteeri ainult selleks, et ennetada võimalikke vigastusi ja haigusi ametnikel. Seega rikkus kaebaja läbiotsimine ilma kaitsekinnasteta tema õigusi. 4.
  51. Kui valvur E.T. oleks täitnud kohustust kaebajaga mitte kokku puutuda, siis ei oleks ka mingit konflikti olnud. 4.
  52. Kaebaja väljendas ennast ebatsensuursete väljenditega ainult pärast seda, kui E.T. kasutas tema suhtes füüsilist jõudu. Ebatsensuursed väljendid ei olnud suunatud valvuritele, vaid see väljendus kujundlikult. 4.
  53. Kuna tunnistaja T.K. ei viibinud konflikti juures algusest peale, ei saanud ta mõista kogu toimunu sisu. 4.
  54. Kaebajale määratud karistus ei olnud proportsionaalne, kuna E.T. provotseeris kaebajat.
  55. Tartu Vangla esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  56. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  57. Käesoleval juhul puudub asjas vaidlus selles, et R. Gorodivski keeldus
  58. septembril 2015 allumast vanglaametnike korraldusele panna käed läbiotsimise ajaks seinale ning keeldus sellega läbiotsimise võimaldamisest, kasutas ähvardavaid, solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid ning käitus vanglaametnikega ebaviisakalt. Kuid R. Gorodivski hinnangul on tema käitumine korralduse täitmisest keeldumise ja ebatsensuursete väljendite kasutamise osas õigustatud.
  59. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kohtupraktikas on leitud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest (Riigikohtu halduskolleegiumi
  60. märtsi
  61. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Tuvastatud on, et R. Gorodivski keeldus läbiotsimisest, ei täitnud vanglaametnike korraldusi ja läbiotsimise läbiviimiseks pidid vanglaametnikud kasutama füüsilist jõudu. Enne kambrisse sisenemist oli ametnikel TVK punktis 4.6 sätestatust tulenevalt kohustus kaebaja läbi otsida. Seega täitsid vanglaametnikud oma teenistusülesandeid. Käesoleval juhul ei nähtu, et korraldus panna läbiotsimise ajaks käed seinale oleks vastanud haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud tühise haldusakti tingimustele. Korraldusest selgus nii selle adressaat kui ka korralduse andja, korraldusega ei sunnitud kaebajat toime panema õigusrikkumist ja korraldus oli R. Gorodivski jaoks ka täidetav, mistõttu pidi R. Gorodivski ametniku korraldusele alluma vaatamata sellele, et R. Gorodivski hinnangul rikkus tema õigusi see, et vanglaametnik teostas läbiotsimist ilma kaitsekinnasteta. Seega on R. Gorodivski rikkunud VangS § 67 p-i
  62. 3
  63. R. Gorodivski ütles
  64. mai
  65. a istungil, et ta keeldus läbiotsimisest seetõttu, et valvur E.T. ei kandnud kaitsekindaid, mitte seetõttu, et teda tahtis läbi otsida just E.T. , kellel oli keelatud R. Gorodivskiga lävimine, juhul kui selleks ei ole äärmist teenistuslikku vajadust (tl 87). Samas selgitas R. Gorodivski apellatsioonkaebuses, et kui valvur E.T. oleks täitnud kohustust kaebajaga mitte kokku puutuda, siis ei oleks ka mingit konflikti olnud. Seega on valvur E.T. , rikkudes lävimiskeeldu, R. Gorodivski hinnangul rikkunud ka tema õigusi. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt eelmainitud Riigikohtu seisukohast ei õigusta ka vanglaametnik E.T. i poolt suhtlemispiirangu rikkumine R. Gorodivski poolt vanglaametnike korraldustele mitteallumist.
  66. Apellatsioonkaebuses selgitab R. Gorodivski, et tema poolt kasutatud ebatsensuursed väljendid ei olnud suunatud valvuritele, vaid ta väljendas neid kujundlikult. TVK punkti 1.7.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. Ringkonnakohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et nimetatud sättest ei tulene, et selle rikkumiseks tuleb ebatsensuurseid väljendeid kasutada vanglateenistuse ametniku suhtes. TVK punkt 1.7.1 keelab igasuguse ebatsensuursete väljendite kasutamise sõltumata nende kasutamise eesmärgist. Seega ei õigusta R. Gorodivski poolt ebatsensuursete väljendite kasutamisega TVK punkti 1.7.1 rikkumist see, et ta kasutas neid väidetavalt ainult seetõttu, et ametnik kasutas tema suhtes füüsilist jõudu ja et ta ei adresseerinud neid ametnikule.
  67. Asjaolu, et T.K. ei näinud, mis toimus R. Gorodivski ja vanglaametnike vahel enne seda, kui viimased füüsilist jõudu kasutades teostasid R. Gorodivski läbiotsimise, ei tähenda, et T. K poolt tunnistajana
  68. mai
  69. a kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Selleks, et mõista, et R. Gorodivski kasutas ebatsensuurseid väljendeid, piisas ka selle konkreetse rikkumise tunnistamisest ning seejuures ei ole oluline, et T.K. ei näinud kogu
  70. oktoobri
  71. a käskkirja andmise aluseks olnud sündmust pealt.
  72. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti jätnud
  73. oktoobri
  74. a käskkirjaga R. Gorodivskile määratud karistuse proportsionaalsuse hindamata. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. R. Gorodivski on kaebuses vaidlustanud
  75. oktoobri
  76. a käskkirja kui tervikut ning seega peab kohus muuhulgas hindama ka seda, kas käskkirjaga määratud karistus on proportsionaalne. VangS § 64 lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Ringkonnakohtu hinnangul on R. Gorodivskile distsiplinaarkaristuse määramisel kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid ning määratud distsiplinaarkaristus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne.
  77. oktoobri
  78. a käskkirjast nähtub, et Tartu Vangla on käskkirjas käsitlenud ka vanglaametnik E.T. e kohaldatud keeldu R. Gorodivskiga lävida, juhul kui selleks ei ole äärmist teenistuslikku vajadust. Samuti on Tartu Vangla käskkirjas käsitlenud vanglaametnike poolt kaitsekinnasteta läbiotsimise küsimust. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu R. Gorodivski väide, et karistuse määramisel on ühepoolselt ainult R. Gorodivski rikkumisi arvesse võetud. Distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusotsus ja vanglateenistusel on karistuse määramisel lai kaalutlusruum. Ainuüksi see, et Tartu Vangla hindas karistuse määramisel vanglaametnike käitumise olulisust karistuse liigi ja määra arvestamisel väiksema tähtsusega, kui kaebaja oleks soovinud, ei tähenda, et tegemist oleks kaalutlusveaga, mis tooks kaasa käskkirja tühistamise. Karistuse määramist on Tartu Vangla põhjendanud sellega, et R. Gorodivski omab kuut kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures kolm karistust on määratud vanglaametnikega ebakohase käitumise eest. Kaebaja ei ole varasematest 4 kartserisse paigutamistest teinud endale vajalikke järeldusi ja on jätkanud distsipliinirikkumiste toimepanemist. Seetõttu on vastustaja leidnud, et kuna kaebaja on toime pannud korduva samalaadse rikkumise, siis ei ole kaebajat võimalik mõjutada teiste karistustega kui kartserisse paigutamisega. Kuna kartserisse paigutamine on võimalik kuni 45 ööpäevaks, siis kolme erineva rikkumise eest karistusena kokku 27 ööpäevaks kartserisse paigutamine ei ole eelnevast tulenevalt ringkonnakohtu hinnangul kaebaja suhtes ilmselgelt ebaproportsionaalne karistus ja seega puudub alus käskkirja tühistamiseks.
  79. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus R. Gorodivski apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  80. juuni
  81. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.