← Eesti

3-16-356/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TARTU HALDUSKOHUS Kohtuasja number 3-16-356 Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S. V (V) kaebus Viru Vangla 30.11.2015 käsk

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 30.10.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. 1 3. Viru Vangla 02.12.2015 käskkirjaga nr 6-3/1578 (tl 13-14p) tunnistati kinnipeetav S.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 02.11.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. 4. Viru Vangla 08.12.2015 käskkirjaga nr 6-3/1589 (tl 16-17) tunnistati kinnipeetav S.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 08.11.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. 5. Viru Vangla 14.12.2015 käskkirjaga nr 6-3/1614 (tl 19-20) tunnistati kinnipeetav S.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 14.11.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks.

  1. 23.12.2015 esitas S. V Viru Vanglale neli vaiet: - nr 6-12/355-1 (tl 22-22p) Viru Vangla 30.11.2015 käskkirja nr 6-3/1553 kehtetuks tunnistamiseks; - nr 6-12/356-1 (tl 25-25p) Viru Vangla 02.12.2015 käskkirja nr 6-3/1578 kehtetuks tunnistamiseks; - nr 6-12/357-1 (tl 28-28p) Viru Vangla 08.12.2015 käskkirja nr 6-3/1589 kehtetuks tunnistamiseks; - nr 6-12/358-1 (tl 31-31p) Viru Vangla 12.12.2015 käskkirja nr 6-3/1614 kehtetuks tunnistamiseks.
  2. Viru Vangla 19.01.2016 vaideotsustega nr 6-12/355-2 (tl 23-23p) ja nr 6-12/356-2 (tl 2626p) jäeti S. V 23.12.2015 vaided täies ulatuses rahuldamata.
  3. Viru Vangla 20.01.2016 vaideotsusega nr 6-12/357-2 (tl 29-29p) ja nr 6-12/358-2 (tl 3232p) jäeti S. V 23.12.2015 vaie nr 6-12/357-1 ja nr 6-12/358-1 rahuldamata. Kaebuse põhjendused ja taotlus
  4. 17.02.2016 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S. V 15.02.2016 kaebus (tl 1-1p) Viru Vangla 30.11.2015 käskkirja nr 6-3/1553, 02.12.2015 käskkirja nr 6-3/1578, 08.12.2015 käskkirja nr 6-3/1589, 14.12.2015 käskkirja nr 6-3/1614 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt karistati kaebajat seoses keeldumisega korraldusele asuda tööle 30.10.2015, 02.11.2015, 08.11.2015 ja 14.11.
  5. Kaebaja väitel keeldust ta tööst seoses tervisliku seisundiga ja erinevate ravimite võtmisega. Kaebajal on probleemid selgrooga ning sellest tulenevalt on kaebajal pidevalt valud. Kaebaja on pöördunud arsti juurde, kuid abi ei ole saanud, sest vangla vastavat ravi ei osuta. Seoses psüühiliste probleemidega on kaebajale määratud psühhotroopne ravim Amitriptylin, mille mõju on uimastav, ärritusvastane, ravimit võetakse ärritavas-depressiivses olekus, unetuse korral ja paljude teiste haiguste puhul, mis on seotud psüühiliste häiretega. Ravim aitab ka krooniliste valude puhul. Ravimi kõrvalmõjudeks on uimasus, unisus, nõrkus, peapööritus, võimatu fokusseerida silmi, iiveldus, apaatia, nägemise ähmasus, koordinatsioonihäired ja mitmed teised kõrvaltoimed. Kaebajal avalduvad paljud ravimi kõrvalmõjud. Kaebaja võtab lisaks ka vererõhuvastast ravimit ning nende ravimite võtmisel tunneb nõrkust. Mõningates riikides on ravim Amitriptylin lisatud narkootiliste ainete nimekirja. Viru Vangla meditsiinitöötajad väidavad, et ravim omab ainult kerget peapööritust kõrvalmõjuna. Korralduse saamisel asuda tööle kaebaja meditsiiniõe abi ei vajanud, sest kaebaja oli vahetult enne seda manustanud temale välja kirjutatud ravimit ning tundis ka kõrvalmõjusid. Pärast ravimi Amitriptylin manustamist ei ole kaebaja võimeline ravimi kõrvaltoimetest tulenevalt 2 korralikult vastama küsimustele, sest pea käib ringi. Ohutustehnika järgi ei tohi alkoholi, narkootikumi ja psühhotroopsete ainete mõju all töötada. Vastustaja vastuväited
  6. Viru Vangla 18.04.2016 vastuses kaebusele (tl 44-46) vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub kaebuse jätta rahuldamata. Karistati kaebajat vanglaametniku tööle asumise korralduse mittetäitmise eest. Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ning nii käskkirjades endis kui vaideotsustes on piisavalt põhjalikult käsitletud rikkumistega seonduvaid asjaolusid ning karistuste põhjendatust. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudus õiguslik alus töötamisest keelduda. Vangla arst on 29.07.2015 hinnanud vastavalt VangS § 37 lõikele 3 kinnipeetava enne 08.09.2015 tööle määramise käskkirja nr 6-2/1410 väljaandmist töövõimeliseks, kinnipeetavale antud tööle asumise korraldused, mis seisnesid koristustööde tegemises, ei väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. Vastustajal puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Vastustaja hinnangul on oluline, et 14.10.2015 tervisekaardi raviloos (RVL) nr 68 on vangla arst kinnitanud, et 15.09.2015 välja antud töötamisluba jääb kehtima. Kinnipeetav keeldus tööle asumise korralduse täitmisest, viidates tervisest tulenevale põhjusele, kuid keeldudes tervishoiutöötaja läbivaatusest. Kinnipeetava keeldumist tervishoiutöötaja poolsest läbivaatusest tõendavad ka kaebaja RVL-d nr 74, 75, 76 ja 78 (tl 93). Sellest tulenevalt lasub kinnipeetaval endal tõendamiskoormis HKMS § 59 lõike 1 järgi. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda väidetava halva terviseseisundi kohta korralduse saamise hetkel. Hilisemalt on kaebaja põhjendanud enda keeldumist erinevate ravimite, sh amitriptüliini tarvitamisega, viidates pakendi infolehes välja toodud ravimi hüpoteetilistele kõrvaltoimetele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja sellise väite lükkavad tervishoiutöötajate seisukohad, mis on kirjendatud RVL-des nr 80 (viidatud väljastatud tõend asub vaidemenetluse 6-12/358 materjalide hulgas lk 19) ja
  7. Viimati mainitud raviloos on kaebajale ravimi Amitriptüliini määranud raviarst, psühhiaater dr O.T kinnitanud, et ravi ei takista kinnipeetaval tegemast päeva jooksul ja peale õhtuste ravimite manustamist kergekujulist füüsilist tööd (koristamine jms). Oluline on, et kinnipeetav keeldus vahetult peale korralduse saamist tervishoiutöötaja kontrollist, kes oleks saanud, juhul kui kaebaja viidatud kõrvaltoimed tõesti oleksid esinenud, anda kaebajale töövabastuse. Kuna kaebaja keeldus spetsialisti hinnangust, võib pigem eeldada, et tegelikult mingeid kõrvaltoimeid ei esinenud ning kaebajal olid muud, mitteõiguspärased põhjused tööle asumise korralduse täitmisest keeldumiseks. Sellest tulenevalt ei olnud vastustaja hinnangul tegemist õiguspäraste keeldumistega korralduste täitmisest ja nende rikkumiste eest distsiplinaarkaristuste määramine oli õiguspärane. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale määratud karistused vastavuses toime pandud rikkumiste raskusega. Kohtu seisukoht
  8. Käesolevas asjas on S. V esitanud halduskohtule kaebuse Viru Vangla 30.11.2015 käskkirja nr 6-3/1553, 02.12.2015 käskkirja nr 6-3/1578, 08.12.2015 käskkirja nr 6-3/1589, 14.12.2015 käskkirja nr 6-3/1614 tühistamiseks (tühistamiskaebus).
  9. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 08.09.2015 käskkirjaga nr 6-2/1410 (tl 53p) määrati S. V tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 3 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 08.09.2015 kuni 08.12.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Nimetatud käskkirja punktist 2 nähtuvalt on kinnipeetava tööle määramise 29.07.2015 kooskõlastanud Viru Vangla meditsiiniosakonna arst E. E. 11.08.2015 seisuga on vangla meditsiiniosakond hinnanud kinnipeetava töövõimeliseks ja ei näe tööle määramisel vastunäidustusi.
  10. Kuna Viru Vangla 08.09.2015 käskkirja nr 6-2/1410 ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.
  11. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.
  12. VangS § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
  13. VangS § 37 lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.
  14. Kaebaja väitel ei ole ta võimeline töötama seoses oma tervisliku seisundi ning sellest tulenevalt erinevate ravimite võtmisega. Kaebajal on probleemid selgrooga ning seoses sellega tugevad valud. Kaebajal psüühilised probleemid ja talle on määratud psühhotroopne ravim. Pärast ravimi võtmist tunneb kaebaja ravimile omast ärrituse kadumist ja unisust, samuti avalduvad peapööritus, silmanägemise ähmasus, teadvuse segasus, koordinatsioonija tasakaaluhäired.
  15. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudus õiguslik alus töötamisest keelduda. Vangla arst on hinnanud vastavalt VangS § 37 lõikele 3 kinnipeetava enne tööle määramise käskkirja nr 6-2/1410 väljaandmist töövõimeliseks, kinnipeetavale antud tööle asumise korraldused, mis seisnesid koristustööde tegemises, ei väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. Vastustajal puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab.
  16. Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-53-14 punktis nr 15 asunud seisukohale, et VangS § 37 lg‑s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. 4
  17. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud töövõimeliseks vastavalt VangS § 37 lõikele
  18. Kohtule esitatud meditsiiniosakonna poolt väljastatud tõendi 25.11.2015 (tl 54) kohaselt on alates 30.10.2015 psühhiaatri poolt kaebajale määratud Amitriptylin kuni 30.04.
  19. Ravim võib põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Ravimi mõju väljendub igal inimesel individuaalselt. Antidepressandid võivad muuta kinnipeetava uimaseks, kuid nende ravimite tarbimine ei tähenda, et kinnipeetav on ajutiselt töövõimetu. Meditsiiniosakonna tõendi 08.12.2015 (tl 78) kohaselt neuroloog N. N poolt 07.12.2015 tehtud otsuse kohaselt kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, kerget tööd võib teha.
  20. Kohtul puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab. Tööle määramise käskkirjast nähtuvalt on kaebaja tööle määramine kooskõlastatud vangla meditsiiniosakonnaga ning vangla meditsiiniosakond hinnanud kinnipeetava töövõimeliseks ja ei näe S. V tööle määramisel vastunäidustusi. I Viru Vangla 30.11.2015 käskkirja nr 6-3/1553 tühistamise nõudes
  21. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav S.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 30.10.2015 ja määrati karistuseks karterisse paigutamine 10 ööpäevaks. Viru Vangla teise üksuse valvur S. P’e 30.10.2015 ettekande nr 6-20/7889-1 (tl 52) kohaselt 30.10.2015 kella 20:43 paiku ei allunud S. V valvuri seaduslikule korraldusele asuda tööle V8 osakonna koristajana. Kaebaja väitel ei saa ta tööle asuda eelnevalt loenduse ajal manustatud tablettide tõttu. Meditsiinitöötaja kutsumist S. V ei soovinud (RVL nr 74 tl 93). II üksuse inspektor-kontaktisik T. T’e 05.11.2015 teatisest (tl 53p) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. 13.11.2015 (tl 55p) on ta omapoolsed selgitused ka esitanud. II Viru Vangla 02.12.2015 käskkirja nr 6-3/1578 tühistamise nõudes 23. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav S.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 02.11.2015 ja määrati karistuseks karterisse paigutamine 10 ööpäevaks. Viru Vangla teise üksuse valvur U. V 02.11.2015 ettekande nr 6-20/7975-1 (tl 62) kohaselt 02.11.2015 kella 21:00 paiku ei allunud S. V valvuri seaduslikule korraldusele asuda tööle V8 osakonna koristajana, väites, et tervis ei võimalda seda. Kohale kutsutud meditsiinitöötaja kinnipeetavat üle ei vaadanud, kuna kinnipeetav keeldus sellest (RVL nr 75tl 93). II üksuse inspektor-kontaktisik T. T’e 10.11.2015 teatisest (tl 63) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle selgitati, et tal on õigus 5 anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. 13.11.2015 (tl 65p) on ta omapoolsed selgitused esitanud. III Viru Vangla 08.12.2015 käskkirja nr 6-3/1589 tühistamise nõudes 24. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav S.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 08.11.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. Viru Vangla teise üksuse valvur A. K’i 08.11.2015 ettekande nr 6-20/8144-1 (tl 73) kohaselt 08.11.2015 kella 20:23 paiku ei allunud S. V valvuri korraldusele asuda tööle V8 osakonna koristajana. Kohale kutsutud meditsiinitöötaja kinnipeetavat üle ei vaadanud, kuna kinnipeetav keeldus sellest. (RVL nr 76 tl 93). Kaebaja ei allunud ka korduvale korraldusele. II üksuse inspektor-kontaktisik T. T’e 10.11.2015 teatisest (tl 74) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. 13.11.2015 (tl 74p) on ta omapoolsed selgitused esitanud. IV Viru Vangla 14.12.2015 käskkirja nr 6-3/1614 tühistamise nõudes 25. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav S.

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 08.11.2015 ja määrati karistuseks kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. Viru Vangla teise üksuse valvur A. R 14.11.2015 ettekande nr 6-20/8339-1 (tl 84) kohaselt 14.11.2015 kella 20:57 paiku ei allunud S. V valvuri seaduslikule korraldusele asuda tööle V8 osakonna koristajana. Tööst keeldumist põhjendas sellega, et hiljem ütluste kirjutamisega põhjendab, tervisekontrollist keeldus (RVL nr 78 tl 93). II üksuse inspektor-kontaktisik T.T’e 17.11.2015 teatisest (tl 85) nähtuvalt kaebajat teavitati tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. 23.11.2015 (tl 85p) on ta omapoolsed selgitused esitanud.

  1. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks.
  2. Halduskohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.
  3. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametnike korraldused 30.10.2015, 02.11.2015; 08.11.2015 ja 14.11.2015 ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning 6 distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlused, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 53; 63; 74; 85), kaebajale on antud võimalus esitada omapoolsed selgitused (tl 55p; 65p; 74p; 85p) menetluse käik on protokollitud (tl 50-51; 60-61; 71-72; 82-83) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus, 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.
  5. Halduskohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristused on õiguspärased ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Kaebaja väitel keeldus ta tööst seoses tervisliku seisundiga ja erinevate ravimite võtmisega, kuid tööle asumise korralduse saamisel kaebaja meditsiinitöötajat ei soovinud ning tervisekontrollist keeldus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetav keeldus vahetult peale korralduse saamist tervishoiutöötaja kontrollist, kes oleks saanud, juhul kui kaebaja viidatud kõrvaltoimed tõesti oleksid esinenud, anda kaebajale töövabastuse.
  6. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Halduskohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Lähtudes eeltoodust jääb S. V kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 14.03.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.