Obsah (4)

§ 76§ 75§ 78§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoobril 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10816 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Triin Harak

§ 76

lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: 1.

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 8 alusel määrata Indrek Jeeret’ile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  osalema sotsiaalprogrammis.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

Määrata Indrek Jeeret katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna Määrus Indrek Jeeret’i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu Indrek Jeeret karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2017 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017 otsus asjas nr 1-16-10816 osaliselt, see on Indrek Jeeretile

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud karistuse osas.

Nimetatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti Indrek Jeeretile

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti Indrek Jeeretile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. 23.08.

1. a on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Indrek Jeereti isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on karistatud kümnel korral, seitsmes reaalne vangistus. Käesolevalt kannab karistust varguste eest. Varasemad süüdimõistmised varguste ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Dünaamika on jäänud samaks, kõik kuriteod on varavastased. Nii praegused kui ka varasemad kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav tunnistab kuritegu. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetavale ei ole veel koostatud individuaalset vastuvõtuosakonnas. Käitumine vangistuse jooksul hea. täitmiskava, kuna paikneb Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav väheohtlik risk ühiskonnas. Ohustatud on isikute vara. Oht seisneb isikute vara omastamises. Oht on õige tõenäolisem siis, kui puudub kindel sissetulek ja on majanduslikes raskustes. Ohtu vähendavateks teguriteks on kontrollitud keskkonnas viibimine ja kindel töökoht. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 56%. Tartu vangla toetab kinnipeetav Indrek Jeereti vabastamist vangistusest tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad tema ema S. J. ja isa O. J., kellega on suhted pinnapealsed ja suheldakse harva. Kinnipeetava ema ei ole I. Jeeretit vanglas külastanud, kuid on toetanud teda rahaliselt. Vestluses kinnipeetava ema S. J. selgus, et ema on pettunud Indrek Jeereti käitumises, sest lühikese aja jooksul peale vabanemist pani I. Jeeret toime jälle uue kriminaalasja. Ema sõnul ei austa tema poeg mingeid reegleid ja tal puudub kohusetunne. Kinnipeetava ema S. J. ei usu, et tema poeg Indrek Jeeret suudaks täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, kuna varasemalt on ta neid nõudeid alati rikkunud. Kinnipeetava isa O. J. toimunud telefonivestluses väitis ta, et tema poeg I. Jeeret on elu sees väga vähe tööd teinud ning kuigi talle meeldib vabadus, ei oska Indrek Jeeret selle vabadusega midagi peale hakata. Vangla riskihindamisest nähtub, et Indrek Jeeretil on enda sõnul erinevatest juhusuhetest viis bioloogilist last, kellega ta üldjuhul ei suhtle ega ei ole osalenud ka laste kasvatamises (väidetavalt laste emade soovil). SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust 17.07.2017 laekunud vastuskirja andmetel pöördus Indrek Jeeret SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorsele vastuvõtule ühel korral 02.11.2009, kus talle pandi järgmine diagnoos: kohanemishäire muude emotsionaalsete häiretega reaktsioon. Vabaduses on kinnipeetavat ootamas toetav sotsiaalne võrgustik ema S. J. ja isa O. J. näol. Kinnipeetava lähedasi ei ole kriminaalkorras karistatud. Indrek Jeeret ise elamispinda ei oma. Enne vangistust elas kinnipeetav tuttava T. M. kuuluvas korteris aadressilXXX. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda L. K. kuuluvasse ühetoalisesse korterisse aadressile: XXX. Kodukülastus teostatud 10.07.2017 ja 17.07.
2. Antud korter koosneb ühest 13 m2 suurusest köök-toast. Kööginurk on olematu, sest seal ei olnud midagi peale ühe väikese kapi. Ei olnud pliiti, kus süüa teha ega külmikut. Korter oli väga räämas ja remonti vajav. Korteris ei olnud paigaldatud WC potti ja see oli pakendi sees ühe toa nurgas. Samuti ei olnud koht, kuhu seda potti plaanitakse paigaldada eraldi ruumis. Korteris oli olemas väike duširuum, kuid sellest oli tehtud kolaladu. Magamiseks oli seina äärde tõstetud madrats. Elamistingimused antud korteris on äärmiselt viletsad. Vanglas viibimise ajal on kinnipeetavat rahaliselt toetanud tema ema S. J. Kinnipeetaval on keskeri haridus. Põhiharidust omandas I. Jeeret XXX, kuid käitumisprobleemide tõttu suunati teda õppima XXX, kus ta omandas keskhariduse ning metallitöö eriala. Tartu Vangla andmetel on Indrek Jeeretil seisuga 03.07.2017 tasumata võlanõudeid 14544.14 eurot ja vabanemisfondis raha 4 eurot. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Indrek Jeeret märkis, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Vangistust kannab
3. korda ja varguste eest. Käesolevaks hetkeks on jõudnud avavanglasse. Ootab tööleminekut ja on osalenud majandustöödel. Programme ei määratud. Reaalselt tööl avavanglas ei ole käinud, on tööintervjuul käinud uksetehases XXX. Ka on pakkumine XXX. Kuigi eelmine kord viibis isik vabaduses vaid mõned päevad enne uue kuriteo toimepanemist, kinnitas ta, et see ei kordu. XXX on elukaaslane ja lapsed, kes ootavad. Kõige raskem on esimene kuu, et kust saada toiduraha. Ema on nõus aitama ja vabanedes soovib ise metallitööde firma asutada ja on käinud karjäärinõustamisel. Motivatsioon on olemas. Päranduse sai ka. Kavatseb kardinaalselt elu muuta. Kuriteokaaslastega ei suhtle. Suhtleb vaid kasuvennaga ja kasupojaga, emaga ja vennaga. Elukaaslase lastega saab hästi läbi, lapsed võtsid kohe omaks ja väga ootavad teda koju. Enda bioloogilised lapsed on juba suured ning elavad välismaal. Nende kasvatamises kinnipeetav ei osalenud. Tarbib lahjat alkoholi, kuid vähe. Paari kuu tagant grilliõhtul, kuid ei tarbi sagedasti. Narkootikume on proovinud, kuid see oli kõik, probleeme pole. Varasem kriminaalhooldus ei õnnestunud, kuna ei tekkinud klappi kriminaalhooldajaga. Sai aru, et tema eesmärk on kinnipeetav uuesti kinni panna. Pidi iga päev pabereid viima, mis arvutis on olemas. Hetkel on kõiki kriminaalhoolduse nõudeid valmis täpselt täitma. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Indrek Jeereti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Indrek Jeereti tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Indrek Jeereti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Indrek Jeeret kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Indrek Jeeret temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta ja 1 kuu, so üle poole. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav elama L. K. kuuluvasse ühetoalisesse korterisse aadressil XXX. Antud korter koosneb ühest 13 m2 suurusest köök-toast. Korter vajab remonti, kuid kinnipeetaval on enda sõnul oskused olemas ja selles probleemi ei näe. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kohtu hinnangul on samuti positiivne, et vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtuvalt on Indrek Jeereti vabanedes olemas töökoht XXX. Samuti on kinnipeetava selgituste kohaselt tal võimalik asuda tööle taas XXX. Kinnipeetav on omandanud keskhariduse ning metallitöö eriala. Kindel töökoht vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski ning sisustab kinnipeetava aega produktiivselt. Ka on positiivne, et kinnipeetava perekond on siiski valmis teda majandsulikult toetama ning kinnipeetaval on elukaaslane, kellega koos ta soovib edasist elu korraldada. Isik märkis, et XXX on elukaaslane ja lapsed, kes võtsid ta kohe omaks ning väga ootavad teda nende juurde. Samuti on isikul on teatav nägemus oma tuleviku osas. Isik on asunud tegema ka vastavaid samme oma eesmärkide elluviimiseks. Nii on kinnipeetaval soov luua oma kutsele vastavas valdkonnas tegutsev ettevõte ning selle jaoks on ta osalenud ka karjäärinõustamisel. Positiivsed eesmärgid vabanemisjärgselt pakuvad kinnipeetavale lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ka vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi. Kuigi viibimise tõttu vastuvõtuosakonnas ei ole talle enne antud taotluse kohtule esitamist individuaalset täimiskava määratud, nähtub kinnipeetava ütlustest, et käesolevaks ajaks on ta juba viidud üle avavanglasse ning ta astub seal samme töökoha leidmise suunas. Ka on vangla iseloomustuses märgitud, et isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud hea ning suhtumine ametiisikutesse vanglas üldjuhul positiivne ning viisakas. Seega kinnitab isiku senine käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Kohtu hinnangul on isiku käitumisest vangistuse ajal ning istungil antud ütlustest näha, et isik on teinud vajalikud järeldused ning soovib tõsimeeli muuta oma elukorraldust, et vabaduses edukalt toime tulla. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud anda isikule võimalus tõestada endale ja kohtule, et ta suudab oma elus teha vajalikud muudatused ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riske maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik