3-17-1692/5

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1692 Haldusasi Sven-Eerik Toomise kaebus Tartu Vangla vastu 480 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 04.05.2017 pakutud õhtuse toidukorraga Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.08.

1. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Sven-Eerik Toomise määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Sven-Eerik Toomis RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.08.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Määruskaebuse esitaja esitas 04.05.2017 Tartu Vanglale märgukirja (tl 7) seoses 04.05.2017 õhtusöögil jagatud kalaseljankaga, mis määruskaebuse esitaja sõnul koosnes ainult puljongist. Määruskaebuse esitaja keeldus toitu vastu võtmast. Tartu Vangla selgitas märgukirjale 22.05.
4. a esitatud vastuses nr 2-3/1181-2 (tl 8), millele tuginedes toimub kinnipeetavate isikute toitlustamine vanglas.
5. Määruskaebuse esitaja esitas 23.05.2017 Tartu Vanglale täiendava märgukirja (tl 3), milles avaldas pahameelt, et temale ei pakutud nõuetele mittevastava supi asemele asendustoitu. Tartu Vangla vastas määruskaebuse esitajale 15.06.
6. a vastusega nr 2-3/1181-4 (tl 9), et toidu nõuetele mittevastavus 04.05.2017 võis tuleneda selle jagamise metoodikast. Asendustoidu pakkumise osas märkis vangla, et toitlustamise heade tavade põhjal kuulub väljavahetamisele kõlbmatu toit. Määruskaebuse esitajale 04.05.2017 väljastatud toitu ei olnud võimalik lugeda kõlbmatuks.
7. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Vanglale 20.06.2017 taotluse kahju hüvitamiseks summas 480 eurot. Tartu Vangla andis 27.06.
8. a kirjaga nr 1-13/137-2 (tl 4) määruskaebuse esitajale tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitaja esitas 04.07.2017 avalduse puuduste kõrvaldamiseks, milles selgitas, et ta jäi ilma temale seadusega ettenähtud toidukorrast ja pidi kannatama tühja kõhtu. Ühtlasi viitas määruskaebuse esitaja inimväärikuse alandamisele ning tervise kahjustamisele.
9. Tartu Vangla jättis 09.08.
10. a otsusega nr 1-13/137-4 (tl 2) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna kahju hüvitamise eeldused ei olnud täidetud. Vangla vabandas otsuses vahejuhtumi eest. Tartu vangla selgitas, et kuigi pakutud supp oli vedelam, kui see oleks pidanud olema, on toidu käitlemisega tegelevaid isikuid täiendavalt instrueeritud ning määruskaebuse esitaja ees vahejuhtumi pärast ka vabandatud. Vangla märkis, et määruskaebuse esitaja väide, et ta pidi seetõttu kannatama tühja kõhtu, ei olnud mitte vangla tegevuse vältimatu tagajärg, vaid tema enda vaba valik – see näitas lihtsalt seda, et ta eelistas vedelama supi asemel üldse mitte süüa.
11. Määruskaebuse esitaja esitas 14.08.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles väljendas rahulolematust Tartu Vangla otsusega ja toidust ilmajäämisega. Kaebuse kohaselt jäi määruskaebuse esitaja kõigi oma esmaste nõudmiste juurde. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse (tl 11).
12. Tartu Halduskohus jättis 18.08.
13. a määrusega (tl 16-17) määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 111 lg 1 seob aga menetlusabi andmise ka kavandatava menetluses osalemise edukusega. Kaebusele eelhinnangut andes, on vähetõenäoline, et määruskaebuse esitaja inimväärikust oleks saanud alandada või tervist kahjustada supp, mida määruskaebuse esitaja iseloomustas kui paljast puljongit koos porgandi tükkidega ja mõne kartuli tükiga (tl 5). Määruskaebuse esitaja võimalikud õiguste riived on ilmselgelt väheolulised. Eluliselt ei ole usutav, et kaebuses märgitud mittevaraline kahju oleks saanud määruskaebuse esitajale tekkida vangla tegevuse tagajärjel. Kaebusele lisatud materjalide kohaselt on vangla tõdenud, et supp oli 04.05.2017 tõepoolest väga vedel, kuid tegemist ei olnud kõlbmatu toiduga, mida oleks tulnud asendada. Määruskaebuse esitaja ise keeldus toitu vastu võtmast, mistõttu jäi täielikult ilma 04.05.2017 õhtusest toidukorrast. Vangla rõhutas 09.08.
14. a otsuses, et tulevikus sarnaste vahejuhtumite vältimiseks on vangla täiendavalt instrueerinud nii toidu käitlemisega kokku puutuvaid toidujagajaid kui ka eluosakondades toidujagajaid saatvaid ametnikke. Otsuses vabandas vangla ka määruskaebuse esitaja ees ning kinnitas, et teeb jätkuvalt omalt poolt kõik, et minimeerida olukordi, kus protsessis toidu valmistamisest kuni jagamiseni tekkinud veaprotsendi tõttu võiks kinnipeetava toitainevajadus jääda rahuldamata. Halduskohtu hinnangul on vangla mõistnud ja tunnistanud 04.05.2017 vahejuhtumi asjaolusid ja tekitatud ebamugavust määruskaebuse esitajale. Vangla tegevus ei oleks antud juhtumi puhul kaasa tuua selliseid tagajärgi, mille eest riigivastutuse seaduse alusel saaks välja mõista mittevaralise kahjuhüvitise rahas. Kuna halduskohtu hinnangul oli alust eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine on edulootusteta, jättis halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata HKMS § 111 lg 1 alusel.
15. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse (tl 20-21), milles palub halduskohtu määruse tühistada ja võtta kaebuse menetlusse. 2 Määruskaebuse esitaja märgib, et antud asjas on tegemist inimväärikusega. Toit ei vastanud toidunormidele ja seega oli määruskaebuse esitajal õigus nõuda toidu asendamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.08.
17. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
18. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.
19. Halduskohus on õigesti määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel tuvastanud, et määruskaebuse esitaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga siiski ka selles, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Kui kaebaja menetluses osalemist ei saa pidada perspektiivikaks, ei anta HKMS § 111 lg 1 kohaselt taotlejale menetlusabi ka juhul, kui tema majanduslik seisund ei võimalda tal iseseisvalt menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
20. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.08.
21. a määruse muutmata. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/