← Eesti

1-14-9996/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9996 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. juuni 2017 määrus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Justiitsministeeriumi esindaja kantsler Norman Aas, määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada osaliselt Viru Maakohtu
  4. juuni 2017 määrus, millega maakohus mõistis vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt süüdimõistetu Eduard Pavljutšenkole osutatud õigusabi ja kulude suuruseks seoses pöördumisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse 1081,97 eurot.
  5. Teha tühistatud osas uus otsustus, mille alusel maksta välja advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Veljo Viiloli Advokaadibüroole 457,97 eurot (sh käibemaks 76,33 eurot) Eduard Pavljutšenkole osutatud õigusabi eest.
  6. Välja mõista Eduard Pavljutšenkolt menetluskulu 457,97 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks
  7. Eduard Pavljutšenkolt väljamõistetud summa tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtumäärusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
  8. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
  9. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  10. Viru Maakohtu 02.10.2015 määrusega anti Eduard Pavljutšenkole riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. E. Pavljutšenko määratud korras kaitsjaks oli vandeadvokaat Veljo Viilol.
  11. 15.06.2017 esitas vandeadvokaat V. Viilol taotluse õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 2037,17 eurot.
  12. Viru Maakohtu 27.06.2017 määrusega rahuldati vandeadvokaat V. Viiloli kaitsjatasu taotlus osaliselt, mõistes riigituludest riigi õigusabi korras kaitsjale makstavaks tasuks välja 1081,97 eurot.
  13. Maakohus leidis, et vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.09.2015 otsuse (alates 02.10.2015 kehtivas redaktsioonis, kuna kaitsja toimingud olid tehtud 19.10.2015-25.02.2016) “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi „Tasude ja kulude kord“) punktile 49 kohaldatakse rahvusvahelise õigusabi raames riigi õigusabi osutamise eest tasu suhtes vastava õigusabi liigi tasumäärasid. Kuna tegu oli kriminaalasjas esitatava kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtule, siis kohaldatakse tasu määramisel kriminaalmenetluses ette nähtud tasumäärasid.
  14. Maakohus luges põhjendatud tasuks kokku 912 eurot (sh käibemaks 152 eurot). Maakohus leidis, et sõidukulud ja postikulu on põhjendatud kaitsja poolt märgitud ulatuses, s.o summas 169,97 eurot (sh käibemaks 28,33). Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kokku kuulub kaitsjale hüvitamisele 1081,97 eurot (sealhulgas käibemaks 180,33). Määruskaebus
  15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse justiitsministeeriumi esindaja kantsler N. Aas, kes taotleb vandeadvokaat V. Viilolile riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 228 eurot (sh käibemaks 48 eurot) ja kantud kulude summaks määrata 169,91 eurot (sh käibemaks 28,33 eurot).
  16. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatavas määruses on ekslikult jäetud arvestamata RÕS rakendussättega § 381 ja Justiitsministri poolt 26.07.2016 vastu võetud „Tasude ja kulude korra“ § 15 sätestatud tasu piirmääraga.
  17. Maakohtu määrusest nähtub, et kuna asjas tehtud toimingud on tehtud ajavahemikul 19.10.2015 –25.02.2016, tuleks tasu kindaks määrata 02.10.2015 –31.01.2016 kehtinud „Tasude ja kulude korra“ alusel. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohaldamata on jäetud RÕS § 381, mis sätestab, et kui enne 01.08.2016 osutatud riigi õigusabi tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks ei ole riigi õigusabi tasu suurust ega riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust kindlaks määratud, kohaldatakse nende kindlaksmääramisel riigi õigusabi seaduse 01.08.2016 jõustunud RÕS § 21 lõike 3 alusel kehtestatud „Tasude ja kulude korda“. Ehk riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel 27.06.2017 oleks olnud korrektne kohaldada 01.08.2016 - 30.06.2017 kehtinud „Tasude ja kulude korda“.
  18. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist valesti tõlgendanud kui rahvusvahelist õigusabi. Määruskaebuse esitaja selgitab, et „Tasude ja kulude korra“ § 1 lg 7 (02.10.2015 –31.01.2016 kehtinud redaktsiooni p 49) sätestab tasu rahvusvahelise õigusabi ehk õiguskoostöö raames toimuvas menetluses tehtud töö eest. Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist ei saa käsitleda õiguskoostööna, vaid tasu 2 kindlaksmääramisel tuleks rakendada „Tasude ja kulude korra“ § 15, mis sätestab tasumäärad muude riigi õigusabi liikide puhul.
  19. „Tasude ja kulude korra“ § 15 alusel on riigi õigusabi tasu riigi õigusabi osutamise eest õigusdokumendi koostamisel, isiku õigusnõustamisel või muul esindamisel, mis ei kuulu tasustamisele tasude ja kulude korra
  20. peatüki teiste sätete alusel, 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 120 euro. Seega on antud juhul riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu piirmäär 120 eurot. Vandeadvokaadi taotletud 20 eurot tasu sõidule kulutatud aja eest vastavalt 01.08.2016 -30.06.2017 kehtinud „Tasude ja kulude korrale“ muude õigusabi liikide puhul ei hüvitata.
  21. Seega oleks maakohus määruskaebuse esitaja hinnangul antud juhul saanud kooskõlas „Tasude ja kulude korra“ § 15 ja § 2 lg 1 alusel määrata kindlaks riigi õigusabi tasu maksimaalselt summas 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot, s.o kokku 288 eurot. Kuivõrd „Tasude ja kulude korra“ § 15 alusel määratava tasu kohta on kehtestatud makstava tasu piirmäär riigi õigusabi osutamise eest tervikuna, siis ei oleks maakohus saanud vandeadvokaadi taotlust piirmäära ületavas osas rahuldada.
  22. Eeltoodust tulenevalt on 27.06.2017 määruse alusel advokaadile määratud riigi õigusabi tasu makstud 624 eurot rohkem kui „Tasude ja kulude kord“ ette näeb, mistõttu tuleb kohtumäärus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel 624 eurot ületavas osas tühistada. Kantud sõidu-ja tõendite esitamisega seotud kulu osas summas 169,97 eurot ei ole määruskaebuse esitajal vastuväiteid. Kaitsja vandeadvokaat V. Viiloli kirjalik seisukoht
  23. Kaitsja taotleb justiitsiministeeriumi poolt esitatud kaebuse rahuldamata jätmist. Samuti taotletakse maakohtu määrusest maakohtu põhjenduste välja jätmist osas, millega maakohus põhjendas kaitsjale makstava tasu hüvitamist rahvusvahelise õigusabi osutamise ja kriminaalmenetluse tasumäära alusel, ning nende asendamist „Tasude ja kulude korra“ §-ga
  25. Vastustaja nõustub määruskaebuse põhjendusega, et õigusabi osutamisel Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse koostamisel 19.10.2015 - 25.02.2016 tehtud toimingute eest on maakohtu 27.06.2017 määruses tasu määramisel ebaõigesti põhjendatud rahvusvahelise õigusabi osutamisega ning riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse siseriikliku õigusabi liigi tasumäärasid, s.o. kohaldatud kriminaalmenetluse tasumäärasid.
  26. Vastustaja ei nõustu määruskaebuse esitaja põhjendamata seisukohaga, et vastustaja poolt esitatud tasu kindlaksmääramisel tuleks rakendada „Tasude ja kulude korra“ § 15, mis sätestab tasumäärad muude riigi õigusabi liikide puhul. Kaebuse esitaja seisukoht on vastuolus RÕS §ga 37, mis sätestab iseseisva riigi õigusabi liigina riigi õigusabi andmise Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, seega ka eraldi tasustatavaks. Kaebuse esitaja nõustub, et maakohus andis isikule riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Seega on täiesti alusetu kaebuse esitaja meelevaldne põhjendus, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele „Tasude ja kulude korra“ § 15, mis näeb ette tasu riigi õigusabi osutamise eest õigusdokumendi koostamisel, isiku õigusnõustamisel või muul esindamisel.
  27. Vastustaja tugines õigusabi osutamisel ja tasu arvestamisel põhjendatult kehtiva „Tasude ja kulude korra“ §-le 11, mis sätestab tasumäära haldusmenetluses kooskõlas RÕS § 37 lg-s 1 sätestatuga, kuna õigusabi osutamisel Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse koostamisel on kaebuse aluseks Eesti riigi nimel tehtud ebaõigete kohtuotsustega inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumine, mille on toime pannud Eesti riik. 3
  28. Kooskõlas RÕS §-ga 37 andis maakohus E. Pavljutšenkole riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Konventsiooni artikkel 1 rikkumine toimub avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel riigivastutuse seaduse § 1 lg 1 mõistes, mistõttu tuleneb analoogiast riigivastutuse seaduse § 1 lg-ga 1 ja § 17 lg-ga 1, et ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamine kuulub haldusmenetluse tasumäära alla RÕS § 37 lg 1 ja „Tasude ja kulude korra“ § 11 järgi.
  29. Vastustaja rõhutab siinjuures, et lähtuvalt RÕS §-st 37 Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisel õigusabi osutamise ja tasustamise mitte-reguleerimine ei anna alust meelevaldselt kohaldada „Tasude ja kulude korra“ §
  31. Vastustaja rõhutab täiendavalt, et „Tasude ja kulude korra“ § 15 ettenähtud maksimumtasu ehk piirmäär 120.00 € on Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatava kaebuse puhul ebamõistlikult väike, kuna see on ca 2-4 korda väiksem kriminaalasjades ja tsiviilasjades kohaldatavatest tasude piirmääradest, arvestades mh, et haldusmenetluses tasu piirmäär puudub. Tasustamisel „Tasude ja kulude korra“ § 15 järgi on sätestatud piirmäär ebamõistlik ja ebaproportsionaalne lähtuvalt töömahust, kuivõrd Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamiseks on vajalik läbi töötada kolme kohtuastme materjalid, mida pole võimalik teostada kahe tunni jooksul. Ringkonnakohtu järeldused
  32. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse, määruskaebuse ja kaitsja kirjalike seisukohtadega, leiab, et maakohtu määrus kuulub osaliselt tühistamisele.
  33. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et nõustub kaebuses tooduga, et RÕS § 381 alusel tulnuks käesolevas asjas kohaldada 01.08.2016 jõustunud redaktsiooni § 21 lõike 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korda, s.o 01.08.2016-30.06.2017 kehtinud „Tasude ja kulude korda“.
  34. Samuti nõustub ringkonnakohus nii justiitsministeeriumi kui ka kaitsjaga selles, et maakohus on Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist valesti tõlgendanud kui rahvusvahelist õigusabi. Seega on käesoleva määruskaebemenetluse keskseks küsimuseks see, missugusel alusel tuleks riigi õigusabi osutamise eest vandeadvokaat V. Viilolile makstavat tasu hüvitada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohaldamisele kuulub „Tasude ja kulude korra“ § 15, samas leiab kaitsja, et kohaldamisele kuulub viidatud korra §
  35. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele „Tasude ja kulude korra“ § 15, mis sätestab tasumäära riigi õigusabi osutamisel õigusdokumendi koostamisel, isiku õigusnõustamisel või muul esindamisel, mis ei kuulu tasustamisele eelnõu
  36. peatüki teiste sätete alusel. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
  37. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja poolt tooduga, et kuna RÕS § 37 lg 1 sätestab õiguse saada riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, siis on see sel põhjusel ka eraldi tasustatav. Nimelt reguleerib „Tasude ja kulude korra“
  38. peatükk riigi õigusabi korras välja makstava tasu määrasid. Viidatud peatükis puudub eraldi säte, mis määraks kindlaks välja makstava tasu suuruse riigi õigusabi korras kaitsjale Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamisel. Samas ei tähenda konkreetse sätte puudumine seda, et sellisel juhul kuulub kohaldamisele „Tasude ja kulude korra“ § 11, s.o Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse koostamist ei saa tõlgendada kui halduskohtumenetluses tehtavat toimingut. Vaadates „Tasude ja kulude korra“ § 11 tervikuna ning kõrvutades seda 01.08.2016-30.06.2017 kehtinud „Tasude ja kulude korra“ seletuskirjaga (arvutivõrgus kättesaadav www.riigioigusabi.ee), nähtub sellest üheselt, et „Tasude ja kulude korra“ §-s 11 sätestatud tasumäärad kehtivad isiku esindamisel riigi õigusabi korras siseriiklikes kohtuastmetes, mitte aga kaebuse koostamise korral Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Ühtlasi ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et „Tasude ja 4 kulude korra“ § 11 saab aluseks võtta juba sel põhjusel, et viidatud sättes ei ole välja makstava tasu piirmäära paika pandud.
  39. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse koostamine on „Tasude ja korra“ § 15 tähenduses õigusdokumendi koostamine, mistõttu tuleb kaitsja V. Viiloli riigi õigusabi korras tasu kindlaks määrata viidatud sätte alusel.
  40. „Tasude ja kulude korra“ § 15 alusel on õigusdokumendi koostamiseks ettenähtud tasu 30 eurot iga poole tunni kohta, mis ei tohi ületada 120 eurot. Viidatud korra § 2 lg 1 alusel on võimalik ette nähtud tasu piirmäära, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas, suurendada kuni 100%. Seega tuleb nõustuda kaebuses tooduga, et maksimaalseks võimalikuks tasu suuruseks on käesoleval juhul 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot). Advokaadi taotletud 20 eurot tasu sõidule kulutatud aja eest „Tasude ja kulude korra“ § 15 alusel hüvitamisele ei kuulu. Sõidu- ja tõendite esitamisega seotud kulu summas 169,97 eurot (sh käibemaks 28,33 eurot) kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viidatud summa kuulub hüvitamisele. Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele kokku 457,97 eurot.
  41. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 2 tühistab Tartu Ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu 27.06.2017 määruse ja rahuldab määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.