Obsah (9)

§ 96§ 130§ 40§ 131§ 136§ 1361§ 120§ 8§ 122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1932 (digitaalne toimik) Haldusasi Maksu- ja Tolliameti

) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba arestida K.K.i panga- ja hoiukonto(d) 35 448,32 euro ulatuses.

1. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvad järgmised asjaolud ja MTA seisukohad. 2.
2. Maksuhalduri menetluses on Nantes Holding OÜ (pankrotis; kehtetu ärinimi: Kallos Nordic OÜ; registrikood 12543533) maksuvõlgade sissenõudmine. Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksuvõlg on 22.09.2017 seisuga 36 772,69 eurot, millest põhivõlg moodustab 27 379,14 eurot, sunniraha 200 eurot ja intress 9193,55 eurot. 2.
3. Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksuvõlg põhivõla osas on kujunenud maksustamisperioodidel detsember 2015 kuni september 2016 äriühingu enda poolt 1 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest ning
4. a veebruaris äriühingule määratud sunnirahast. 2.
5. Maksuvõla sissenõudmine Nantes Holding OÜ-lt (pankrotis) ei ole tulemusi andnud. Maksuhaldur edastas Nantes Holding OÜ-le (pankrotis) maksuvõla tasumiseks järgmised korraldused koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmata jätmise tagajärgede kohta: 26.01.2016 korralduse nr 13-11/261, 18.02.2016 korralduse nr 13-11/6858 ja 25.02.2016 korralduse nr 13-11/
6. Kuna maksukohustusi ei tasutud korraldustes sätestatud tähtaegade jooksul, algatas maksuhaldur maksuvõla sundtäitmise ja edastas krediidiasutustele korraldused Nantes Holding OÜ (pankrotis) pangakontode arestimiseks ja/või pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA kontole. 2.
7. Alates maksuvõla tekkimisest on Nantes Holding OÜ (pankrotis) ettemaksukontol toimunud laekumiste ja tagastusnõuete arvelt maksuvõlgade katteks toimunud laekumisi kokku summas 35 711,18 eurot, ent tasumata maksuvõlg on tänaseks 36 772,69 eurot. Nantes Holding OÜ (pankrotis) enda poolt tehtud ülekannete tulemusel on toimunud tasumisi üksnes summas 10 856,19 eurot. Nantes Holding OÜ-le (pankrotis) ei kuulu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti puudub äriühingul maksuhaldurile teadaolevalt muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. 2.5.

§ 96

lg-st 5 tulenevalt võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Kuna Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud positiivset tulemit enam kui kolmekuulise perioodi jooksul ning äriühingule on välja kuulutatud pankrot, on täidetud

§ 96lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks.

Äriregistri andmetel oli Nantes Holding OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks perioodil 27.09.2013 kuni 15.11.2016 K.K. ning alates 15.11.2016 G. K. (isikukood xxxxxxxxxxxx). 13.09.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-8194 kuulutati välja Nantes Holding OÜ (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Lembit Ülper. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena nõuab MTA Nantes Holding OÜ (pankrotis) endiselt juhatuse liikmelt K.K.ilt välja 27 379,14 eurot, s.o perioodil detsember 2015 kuni september 2016 deklareeritud, kuid tasumata maksusummad. Vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena nõuab MTA K.K.ilt välja ka tasumata summalt arvestatud intressi summas 8069,18 eurot. 2.6. Kohtule esitatava taotlusega alustab MTA Nantes Holding OÜ (pankrotis) endise juhatuse liikme K.K.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.

Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla K.K.i solidaarne vastutus koos Nantes Holding OÜ-ga (pankrotis) maksustamisperioodidel detsember 2015 kuni september 2015 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuse ning sellelt arvestatud intressi eest. 2.

1. Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksukohustus summas 27 379,14 eurot, mis on äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud K.K.i juhatuse liikmeks oleku ajal. Nantes Holding OÜ (pankrotis) seadusliku esindajana oli K.K. vastutav äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. 2 Nantes Holding OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõtte kohaselt on perioodil 01.12.2015 kuni 31.07.2016 tehtud järjepidevalt sularaha väljamakseid kogusummas 42 850 eurot. Lisaks on tehtud ülekandeid K.K.ile selgitusega „vastavalt lepingule“ kogusummas 49 365 eurot ja K.K.i abikaasa G. K. juhtimise all olevale Credit Kings OÜ-le selgitusega „laenu andmine“ kogusummas 89
2. Sularaha sissemakseid või tagasimakseid antud isikutelt nähtub aga üksnes kogusummas 39 850 eurot. Antud perioodil kujunes ka Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksuvõlg ning juhatuse liikmeks oli K.K.. Äriühingul tekkis maksuvõlg veel ka pärast 31.07.2016 ning maksuhalduril on alust arvata, et sularaha väljamakseid ja ülekandeid seotud isikutele tehti ka pärast 31.07.2016, kuid antud perioodi osas maksuhalduril käesoleval hetkel äriühingu pangakontode väljavõtted puuduvad. Ainuüksi olemasoleva pangakonto väljavõtte kohaselt on maksuvõla kujunemise perioodil tehtud sularaha väljamakseid ja ülekandeid seotud isikutele vähemalt viis korda suuremas summas kui seda on kehtiv maksuvõlg. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu arvelduskontolt väljavõetud ja ülekantud raha ei kasutatud ettevõtluse tarbeks. Maksuhaldur on seisukohal, et kui K.K. oleks nimetatud raha kasutanud ettevõtluse tarbeks ning deklareeritud maksete tasumiseks, ei oleks äriühingul tekkinud ka maksuvõlga. Olukorras, kus äriühingul on maksuvõlad, kuid samal ajal antakse suurtes summades laenu seotud isikutele, võetakse välja sularaha, lahkutakse juhatuse liikme ametikohalt ja võõrandatakse äriühing, on ilmne, et tegemist on teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Ka Nantes Holding OÜ (pankrotis) ajutine pankrotihaldur peab oma aruandes äriühingu maksejõuetuse põhjuseks majandustegevuse korraldamatust ja planeerimistegevuse puudumist ning seadusega ettenähtud aruannete koostamata jätmist. Tuginedes äriühingu pangakonto analüüsi tulemustele ja ajutise pankrotihalduri aruandele, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et K.K.i tegevuse ja Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada äriühingu

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt Nantes Holding OÜ-ga (pankrotis). Vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks on K.K.i solidaarne vastutus Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksuvõla tasumise eest summas 27 379,14 eurot, millele lisandub maksuvõlalt arvestatud intress summas 8069,18 eurot. 2.

1. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on K.K.i
2. a keskmiseks kuusissetulekuks tulumaksuga maksustavate väljamaksete alusel 211,52 eurot (bruto). Kusjuures väljamakseid on tehtud üksnes Töötukassa poolt perioodil mai kuni august. Lisaks nähtub rahvastikuregistri andmetest, et K.K.il on kaks ülalpeetavat. Seega ei saa maksuhalduri hinnangul olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. K.K.i käitumine, mis seisnes äriühingu pangakontolt suurtes summades raha väljavõtmises ja laenu andmistes seotud isikutele, jättes samal ajal maksukohustused täitmata, iseloomustab maksuhalduri hinnangul K.K.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. K.K. astus Nantes Holding OÜ (pankrotis) juhatuse liikme ametikohalt tagasi ca kuu aega pärast viimase (septembrikuu) deklaratsiooni alusel tekkinud maksukohustust, misjärel sai uueks juhatuse liikmeks tema enda abikaasa. Sisuliselt pärast juhatuse liikme vahetust lõppes ka äriühingu majandustegevus, sest alates
3. a septembrist ei ole Nantes Holding OÜ (pankrotis) deklareerinud käivet ega töötasu väljamakseid. Eeltoodud tegevusmuster ilmestab seda, et K.K. on astunud samme äriühingu maksujõuetuks muutmiseks ja vastutusest vabanemiseks. Maksuhalduri 3 arvates on tõenäoline, et sarnaselt võib K.K. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Maksuhalduri seisukohta toetab ka ajutise pankrotihalduri aruanne, mille kohaselt Nantes Holding OÜ (pankrotis) võlgade tekkimine on olnud äriühingu juhtorganite teadliku tegevusetuse tagajärg. Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine K.K.i suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. 2.
4. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg
5. a detsembrikuu TSD esitamise ja tasumise tähtpäevast, milleks oli 11.01.
6. Nii kolme- kui viieaastast tähtaega arvestades ei ole maksusumma määramise tähtaeg praeguseks veel möödunud.

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine ning äriühingut registrist kustutatud ei ole.

2.10. Maksuhaldurile teadaolevalt ei kuulu K.K.ile kinnistuid ega ehitisi. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole K.K.i nimel avatud ka ühtegi väärtpaberikontot. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub K.K.ile B3 tüüpi mopeed Piaggio Vespa LX50 (esmase registreerimise kp: 18.06.2013). Seega omab K.K. maksuhaldurile teadaolevalt üksnes ühte mopeedi. Maksuhalduri hinnangul on taolise sõiduki väärtus vahemikus 1000 kuni 1500 eurot. Maksuhaldur ei pea otstarbekaks K.K.ile kuuluvale mopeedi suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist ning leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud K.K.i pangakonto(de) arestimine. Maksuhalduri hinnanul on põhjendatud seada arest ka K.K.i võimalikele hoiustele kogusummas 35 448,32 eurot. Maksuhaldurile teadaolevalt on hoiukonto omanikul õigus taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto avatud on, rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui K.K.il on lisaks pangakonto(de)le ka hoiukonto(d), millel olevat raha soovib isik kasutada, ei kanta automaatselt neid K.K.i pangakontole. Maksuhaldurile ei ole teada, millistes krediidiasutustes on K.K.il avatud panga- ja/või hoiukontod. Maksuhalduril puudub alus seda küsida K.K.ilt. 2.11.

§ 131

lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt on K.K.il kaks ülalpeetavat. 2.12. Kooskõlas

§ 136

¹ lg-ga 3 lõpetab MTA K.K.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui K.K. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt

§ 1361lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur K.K.i vastu suunatud täitetoimingu, kui K.K.

on esitanud tagatise (

§ 120lg 1 p 3, § 121).

Maksuhaldur hindab kooskõlas KTS § 34 lg 3 p-ga 4 ja § 35 lg 2 p-ga 8 käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 38 758,673 eurot. Kui K.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 35 448,32 eurot. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130

lg 1 p 3).

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 4. Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotlusest nähtuvalt alustab maksuhaldur kohtule esitatud loataotlusega Nantes Holding OÜ (pankrotis) endise juhatuse liikme K.K.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Maksumenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas K.K. vastutab maksukohustuse täitmise eest

§ 40

ja

§ 96lg 1 alusel.

5. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on menetluse tõenäoliseks tulemuseks rahalise kohustuse (maksu) määramine summas 27 379,14 eurot ning sellelt on arvestatud intressi summas 8069,18 eurot. Kohtu hinnangul ning arvestades maksuhalduri esitatud tõendeid ja selgitusi, on rahalise kohustuse määramine tõenäoline. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama 5 esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise (

§ 8lg 1).

Kui seaduslik esindaja rikub mh tahtlikult

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (

§ 40lg 1).

Taotluses ja selle lisades väljatoodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 6. Kohtu hinnangul on MTA oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendanud ning asjas tähtsust omavaid väiteid asjakohaste tõenditega kinnitanud. Taotluses märgitud asjaoludel on MTA õigesti jaatanud põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et K.K.i tegevuse ning äriühingu maksuvõla tekkimise ja maksukohustuse täitmata jätmise vahel võib esineda põhjuslik seos ning K.K. võib maksuvõla tasumisest eest vastutada solidaarselt Nantes Holding OÜ-ga (pankrotis). 7.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks võimalik sundtäitmine oleks oluliselt raskendatud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et K.K.i senine käitumine äriühingu juhtimisel (sh teadlik maksuvõla tekitamine) võib viidata sellele, et ka tulevikus võib isik asuda maksude maksmisest kõrvale hoidma.

1. Maksuhaldur on kirjeldanud, et tasumata maksukohustuse sissenõudmiseks alustas maksuhaldur 03.08.2016 maksuvõla sundtäitmise ning edastas krediidiasutustele korraldused nantes holding OÜ (pankrotis) pangakontode arestimiseks ja/või pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA kontole. Seega on sissenõudmise alustamisest möödunud enam kui 3 kuud.
2. Kohus saab taotluse rahuldada, kui maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole ilmselgelt möödunud. Käesoleval juhul maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud ei ole. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist.

Ka Nantes Holding OÜ (pankrotis) õigusvõime ei ole lõppenud. 10. MTA taotleb nii pangakontode kui ka hoiukontode arestimist. Pangakonto on konto, mida pank peab kliendi huvides ja sellel toimuvate tehingute üle peab arvestust nii klient kui ka pank. Pangakonto või konto on üldmõiste, mida on võimalik liigitada nt arvelduskontoks, hoiukontoks, krediidikontoks, valuutakontoks jm. Kuna

§ 131

ja TMS § 115 lubab arestida pangakontot või kontot üldmõiste tähenduses, saab MTA taotleda aresti seadmist ka hoiukontole. Maksukorralduse seaduse ega täitemenetluse seadustik ei piira MTA-l taotleda kohtult luba üksnes konkreetselt talle teadaoleva konto arestimiseks.

§ 130

lg 1 p 3,

§ 131

lg 1 ja TMS § 115 lg 1 teise lause kohaselt saab kohus rahuldada MTA taotluse ka selliselt, et MTA-l on õigus pöörduda krediidiasutuste poole esmalt küsimusega, kas menetlusalusel isikul on vastavas krediidiasutuses konto. Seejuures on MTA-l õigus krediidiasutuselt nõuda andmeid menetlusaluse isiku kohta, mille eesmärgiks on menetlusaluse isiku konto arestimine (krediidiasutuste seadus § 88 lg 42 p 2 ja lg 5 p 4,

§ 131lg-d 1 ja 2, TMS § 115 lg 1 teine lause).

1. Kohus leiab, et maksuhalduri valitud meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Arvestades isiku käitumist ja maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurust, peab kohus pangakontode arestimist põhjendatuks. MTA on taotluses võtnud arvesse nii võimaliku 6 maksukohustuse suurust kui ka asjaolu, et K.K.il puudub peale ühe mopeedi muu registervara, ning tema keskmine sissetulek on võrreldes võimaliku maksukohustusega väike.
2. Kohus möönab, et pangakontode arestimine on võrdlemisi koormav meede, kuid kohtule ei nähtu, et praegusel juhul oleks võimalik kasutada mõnda alternatiivset abinõu. Maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus isikul puudub muu vara maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksukohustuse vältimine K.K.i poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, peab kohus K.K.i pangakontode arestimist maksuhalduri nõutud ulatuses põhjendatuks ja proportsionaalseks. Lisaks arvestab kohus maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise. Eelnevast nähtub, et maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades saab äriühing ise pangakontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata.
3. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa arestida K.K.i (isikukood: 48306190276) pangakontod (sh hoiukontod) Eesti krediidiasutustes 35 448,32 euro ulatuses.
4. MTA peab K.K.i konto arestimisel arvestama, et K.K.i pangakontolt ei kuulu arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa nii K.K.i kui ka iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (

§ 131lg 3 esimene lause).

MTA märgib taotluses, et K.K.il on kaks ülalpeetav, mistõttu selles osas kontod arestimisele ei kuulu. Arestitud pangakontolt võib arestitud summa ulatuses väljamakseid teha maksuhalduri loal (

§ 131lg 4).

Taotlusest nähtuvalt lõpetab maksuhaldur K.K.i vastu suunatud täitetoimingu, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui K.K. on esitanud kooskõlas

§ 120

lg 1 p-ga 3 ja §-ga 121 tagatise suuruses 38 758,67 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§ 122loetelule.

Seega saab K.K. pangakontode arestist vabastamiseks pakkuda MTA-le tagatise. Kui K.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 35 448,32 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 7