← Eesti

1-13-3062/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3062 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Juhan Sarv Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  3. augusti
  4. a määrus süüdimõistetu Igor Tamme (Tamm) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Igor Tamm (isikukood 37106066030), määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  6. Tartu Maakohtu
  7. augusti
  8. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Tartu Maakohus
  10. mai
  11. a otsusega karistas Igor Tamme KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 6 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 alusel mõistis maakohus tema liitkaristuseks 1 aasta vangistust, millest eelvangistuse maha arvamisel jäi kandmisele 11 kuud 25 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Pärnu Maakohtu
  12. jaanuari
  13. a otsusega I. Tammele mõistetud ärakandamata karistuse 3 aastat 7 kuu 14 päeva vangistuse võrra ja kandmisele luuluvaks karistuseks jäi 4 aastat 7 kuud 9 päeva vangistust. 1.
  14. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  15. septembri
  16. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt, s.o I. Tamme süüditunnistamises ja karistamises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel temale liitkaristuse moodustamise osas. Ringkonnakohus mõistis I. Tamme süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi õigeks, kuid jättis tema süüditunnistamise ja karistamise KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning talle KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse muutmata. 1.
  17. I. Tamm asus Tartu Vanglas karistust kandma
  18. veebruaril
  19. a ja tema karistusaeg lõpeb
  20. septembril
  21. a.
  22. Tartu Vangla esitas
  23. juulil
  24. a Tartu Maakohtule materjalid I. Tamme tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus toetab kinnipeetava vabastamist.
  25. I. Tamme tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist elektroonilise valve alla toetab ka prokuratuur. Prokuratuur toob positiivsena välja süüdimõistetu vangistusaegse käitumise, viibimise avavanglas, temal vabanemisel kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu ja avaldab nende asjaolude pinnalt lootust, et I. Tamme seni kantud vangistus võis olla tema mõjutamiseks piisav. Maakohtu määrus
  26. Tartu Maakohus
  27. augusti
  28. a määrusega jättis I. Tamme tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 4.
  29. Maakohus luges esmalt positiivseks selle, et I. Tamm on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud majandusabitöödel ja keevitajana AS-s Vanglatööstus, kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad, ta viibib avavanglas ning vabaduses on tal elu- ja töökoht ning võimalus saada toetust lähedastelt. I. Tamme käitumine karistuse kandmise ajal ja elutingimused vabaduses ei kaalu aga üles tema käitumist enne vangistusse sattumist. 4.
  30. Edasi pööraski kohus tähelepanu negatiivsetele asjaoludele ehk järgnevale. I. Tamme on kriminaalkorras karistatud viieteistkümnel korral, millest kehtivaid karistusi on kaks. Ta kannab viiendat reaalset vangistust. I. Tamm on peamiselt toime pannud varavastaseid süütegusid, aga samuti on teda karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Viimase kuriteo – varguse – sooritas I. Tamm katseajal ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eelmärgitu näitab, et varasemad karistused ei mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. 4.
  31. Kohus nimetas ära, et vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on I. Tamme väärtusbaasis ilmne nihe egotsentrismile, materiaalsed väärtused on sotsiaalsete väärtustega võrreldes ülekaalus. Tingimisi kohaldatud vangistusest ei ole I. Tamm järeldusi teinud ega oma käitumist muutnud. Järgneva kahe aasta jooksul on tema uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 50%. Ohustatud on ühiskond tervikuna, ohtlikkus seisneb varavastastes kuritegudes. Samuti on oht rahvatervise kahjustamises ja sellega seonduvalt kehavigastuste tekitamises (joobes juhtimine). Oht on kõige tõenäolisem, kui I. Tamm jätkab narkootikumide ja alkoholi tarvitamist. 4.
  32. I. Tamme puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad kohtu hinnangul aluse uskuda, et tema karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada tema seaduskuulekat käitumist vabaduses. Seega oleks tema tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamine hetkel ennatlik. Määruskaebus
  33. Määruse peale esitas määruskaebuse I. Tamm ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist. Ta märgib järgmist. 5.
  34. I. Tamme arvates on maakohus, rõhutades tema korduvad kriminaalkaristusi, jätnud tähelepanuta, et ta viibis vabaduses üle 7 aasta. See näitab, et ta on võimeline edukalt läbima katseaja. Ka vangla ei ole hinnanud tema retsidiivsust kõrgeks ja on toetanud tema vabastamist. Samal seisukohal on olnud prokurör. Lisaks on kohus tuginenud tema arhiveeritud karistusandmetele, mida ei oleks tohtinud teha. Kehtivaid karistusi on alles ainult kaks. 2 5.
  35. I. Tamme hinnangul on maakohus jätnud arvestamata ka selle, et ta on vangistuses tegelenud oluliselt enesega ja teinud kõik endast oleneva jätkamaks seaduskuulekalt. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ja jätkuvestluses selles programmis õpitu kinnistamiseks, ta on töötanud majandustöödel ja keevitajana AS-s Vanglatööstus ning viibib alates
  36. maist
  37. a avavanglas. Avavanglas elades liigub ta järelevalveta väljaspool kinnipidamisasutust, kuna töötab alates
  38. juunist
  39. a AS-s X. Töödistsipliin on tal hea. Tema tööharjumus on säilinud ja tööoskused täienenud. Ka käitumine vanglas on olnud korrektne, kaaskinnipeetavatega probleeme esinenud ei ole, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Juulis
  40. a on ta käinud ka kodukülastustel, kusjuures selle käigus vahejuhtumeid ette tulnud ei ole. Kolmepäevasele kodukülastusele läheb ta ka 11.-
  41. septembril. 5.
  42. I. Tamm toonitab, et tal on vabaduses toetav sotsiaalne lähivõrgustik, elama asuks ta elukaaslase juurde, olemas on kindel töökoht ja tagatud stabiilne majanduslik toimetulek. Viidates Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-17 toodud seisukohtadele, leiab ta, et KarS § 76 eeldused on tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks täidetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  43. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
  44. Taolist seisukohta põhistades selgitab kriminaalkolleegium kõigepealt, et KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema juba osundatud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kõrgema astme kohus on seejuures õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
  45. Määruskaebuses leiab I. Tamm, et Tartu Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise sisuliste eelduste hindamisel eksinud ja jätnud selle vea tõttu tema alusetult karistust kandma vangla tingimustesse. Ringkonnakohus kinnipeetava sellise hinnanguga ei nõustu.
  46. Maakohtu määruses selgub põhjendatud seisukoht, et I. Tamme puhul ei ole täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise peamine sisuline eeldus, s.o järeldust, nagu oleks kinnipeetav valmis edasiselt käituma seaduskuulekalt, teha veel ei saa. Taoline negatiivne prognoos on täheldatav vaatamata asjaolule, et I. Tamm on vanglas teinud pingutusi oma senise elukäigu muutmiseks ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Nimelt tuleb tähele panna, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. I. Tamm ise, osundades Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-1217, leiab, et tema kustunud karistusi (mida on märkimisväärselt 13) arvestada ei tohiks. Samas vaatab kinnipeetav mööda aga sellest, et praeguselt kannab ta karistust nii korduvate grupis ja sissetungimisega toime pandud varguste (vt Tartu Maakohtu
  47. mai
  48. a otsus) kui ka KarS § 183 lg 2 p 2, § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavate (vt Pärnu Maakohtu
  49. jaanuari
  50. a otsus) kuritegude eest. Ehk siis juba I. Tamme viimase kahe kriminaalasja pinnalt on täheldatav, et tema kuritegelik käitumine on ajas korduv. Kusjuures 7 aasta pikkust seaduskuulekalt elamise perioodi, nagu seda toonitab I. Tamm, nende kahe kohtuotsuse põhjal ei selgu. Tegemist on olnud üksnes natuke rohkem kui 4 aastaga. Samuti on sel kohal oluline tähele panna, et vargused, milles I. Tamm viimati süüdi mõisteti, sooritas ta eelmise kohtulahendi järgi kulgeval katseajal. See tähendab, et ka katseaja tingimustest ei olnud tema kuritegude ärahoidmiseks abi. 3
  51. Eelmärgitu välistab ringkonnakohtu hinnangul võimaluse uskuda, et I. Tamme karistuse eesmärk - suunata süüdimõistetu seaduskuulekusele - on täidetud juba käesolevaks ajaks ja tema vabastamine põhjendatud seaduses selleks antud esimesel võimalusel. Tõsi, prokuratuur ja vangla on siin teistsugusel, s.o kinnipeetava vabastamist toetaval positsioonil, kuid nende seisukohad kohtutele siduvad ei ole (vt RKKKm 3-1-1-12-17 p 31). Käesoleval juhul ei selgu ei vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest ega prokuröri kirjalikust arvamusest asjaolusid, mis annaksid kindla aluse arvata, et senine vangistus on I. Tamme mõjutamiseks olnud piisav ning ta on valmis tegema oma elus n-ö kannapöörde. Taolist süüdimõistetu soovitavat järeldust ei saa teha sellestki, et ta viibib avavanglas. Nimelt elab I. Tamm seal alles alates
  52. maist
  53. a ning see ajaperiood ei ole küllaldane, tegemaks selle pinnalt olulist järeldust tema käitumise kohta vabaduses. Nagu kriminaalkolleegium juba märkis, annab süüdimõistetu eelnev elukäik aluse karta tema jätkuvaid kuritegusid vaatamata sellele, et tema vangistusaegne käitumine on olnud hea ja positiivsed on ka tema vabanemisjärgsed elutingimused.
  54. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Juhan Sarv

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.