Obsah (7)

§ 185§ 294§ 10§ 194§ 164§ 146§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 13. september 2017 Kriminaalasja number 1-16-1777 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika K

§ 185lg 2 alusel jäävad punktis määratud menetluskulud Stanislav Irejevi kanda.

Süüdistatav Stanislav Irejevil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

1. Viru Maakohtu 09.06.2017 otsusega karistati S. Irejevit KarS § 188 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega ja KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti S. Irejevile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 26.06.2014 kuni 27.06.2014, s.o 2 päeva, ning mõisteti S. Irejevile lõplikuks karistuseks 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kuna apellatsioonid on esitatud maakohtu otsuse peale üksnes süüdistatava S. Irejevi osas, siis käsitletakse üksnes selle süüdistatavaga seotud asjaolusid.
2. S. Irejevile esitati süüdistus KarS § 188 lg 2 p 2 järgi selles, et tema 2013 suvel omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja isikult narkootilise aine kanepi seemneid, milliseid istutas narkootilise aine valmistamise eesmärgil X külas, XXX tänava maja nr X juures asuval õueaiamaal, rikkudes NPAS § 3 lg-te 1, 2 sätteid, kus kasvatas täpselt tuvastamata koguse kanepitaimi, mille THC (tetrahüdrokannabinool) sisaldus üle 0,2%, suve 2013 jooksul. Samuti tema, saades kanepiseemneid tema poolt varem istutatud kanepitaimede saagist suvel 2013, istutas neid mai 2014 lõpus narkootilise aine valmistamise eesmärgil X külas, XXX tänava maja nr X juures asuval õueaiamaal, rikkudes NPAS § 3 lg-te 1, 2 sätteid, kus kasvatas kanepitaimi kuni 26.06.2014, millal läbiotsimise käigus avastati S. Irejevi õueaiamaalt (X , XXX) ja võeti ära 85 narkootilist ainet THC sisaldavat kasvavat kanepitaime kogukaaluga 213,3 grammi, mille THC sisaldus on 0,57%. S. Irejevit süüdistatakse ka KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud KarS §
3. peatüki
4. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult, rikkudes NPAS § 3 lg 1 sätteid, valmistas suvel 2013 oma elukohas Ida-Virumaal, X , XXX eelnevalt enda poolt kasvatatud kanepitaimedest suures koguses narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli sisaldavat kanepit järgnevalt: lõikas kasvavatelt taimedelt lehed ära, kuivatas neid, osa peenestas, samuti korjas taimedelt kokku kanepiseemned. Osa enda poolt valmistatud narkootilisest ainest kanepist tarvitas S. Irejev ise ära ning ülejäänud narkootilisest ainest, s.o vähemalt 224,23 grammi kanepist hoidis ühiselt ja kooskõlastatult enda abikaasa Maria Irejevaga nende ühises elukohas Ida-Virumaal, X , XXX asuvas korteris erinevates pakendites ja anumates ajavahemikul 2013 suvest kuni 03.05.2014, millal M. Irejeva andis 4,40 g S. Irejev´i poolt valmistatud kanepist oma naabrinaisele T.T. viimase elukohas X küla, XXX pandiks võla tagasimaksmise eesmärgil. Ülejäänud narkootilist ainet kanepit, s.o 219,83 grammi, hoidsid S. Irejev ja M. Irejeva nende ühises elukohas X , XXX asuvas korteris alates suvest 2013 kuni narkootiline aine seal 26.06.2014 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti.
5. Maakohus leidis, et S. Irejev tuleb talle esitatud süüdistustes süüdi mõista. 3.
6. S. Irejev tunnistas süüd osaliselt, väites, et kasvuhoones oli vähem kui 85 kanepitaime. S. Irejev keeldus maakohtus ütluste andmisest ning juhindudes

§ 294

p-st 1 võttis maakohus tõendina vastu süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütluste protokollid. Süüdistatavat kuulati üle kahel korral. Maakohus käsitles süüdistatava ütlusi. Süüdistatava ütluseid selle kohta, et S. Irejevi ja M. Irejeva elukohas kasvatati ja hoiti kanepit, kinnitavad ka läbiotsimise protokoll, asitõendite vaatlus ning ekspertarvamused. 2 Ekspertiisiga on tuvastatud, et süüdistatavate elukohast leitud kanep on narkootiline aine, mille käitlemine on keelatud. Arvestades, et antud juhul leiti süüdistatavate valduses olnud korterist 219,83 g kanepit, mis võimaldab narkojoobe tekitamist vähemalt 219-le inimesele, siis on tuvastatud, et süüdistatavate elukohas käideldi narkootilist ainet KarS § 184 tähenduses suures koguses. Süüdistatavate ütluste pinnalt on tuvastatud, et kõnealune aine pärines S. Irejevi poolt 2013 suvel kasvatatud kanepist. Nende ütluste tõepärasust kinnitab tõik, et S. Irejev kasvatas kanepit ka 2014 kevad-suvel. Maakohus tuvastas eelnevalt, et S. Irejev oli 2014 istutanud oma elukoha juures olevale aiamaale vähemalt 85 kanepitaime. Kokku võeti läbiotsimisel ära 85 taime, kogukaaluga 213,3 g. Maakohtule ei esitatud mingeid andmeid, mis viitaksid, et S. Irejev omas kanepi legaalseks kasvatamiseks luba. Seetõttu täidab tema tegevus antud juhul KarS § 188 lg 1 objektiivsed tunnused - ebaseaduslik kanepi kasvatamine. S. Irejevi enda ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja planeeritud tegevusega. Ta hankis ise narkootilise aine kasvatamiseks vajalikud seemned, istutas need maha ning kordas sama tegevust järgmisel aastal. Seega oli ilmselgelt tegemist kavatsetult sooritatud kuriteoga. S. Irejevi tegevus oli teadlikult ja tahtlikult suunatud narkootilise aine kanepi kasvatamisele. Neil asjaoludel on S. Irejevi käitumises tuvastatud ka KarS § 188 lg 1 subjektiivsete tunnuste esinemine. Arvestades, et tema tegevus oli korduv, tuleb S. Irejevi käitumine kvalifitseerida KarS § 188 lg 2 p 2 järgi. Kuigi S. Irejevit ei ole varasemalt samalaadse teo eest karistatud, on tema tegevuses tuvastatud faktiline korduvus, mis tuleb kvalifitseerida KarS § 188 lg 2 p 2 järgi. 3.

1. Eelnevalt käsitletud tõendite pinnalt luges maakohus tõendatuks ka, et Irejevite elukohas hoiti pikaajaliselt (alates 2013 suvest kuni 26.06.2014 toimunud läbiotsimiseni) suures koguses narkootilist ainet kanepit, mis oli S. Irejevi kasvatatud. Seega on täidetud KarS § 184 lg 1 objektiivsed tunnused. Süüdistatavate valduses olnud korterist leiti kokku 219,83 g kanepit. Ainet hoiti erinevates anumates ja pakendites kohtades, mis olid kõikidele korteri elanikele ligipääsetavad ja igapäevaselt kasutatavad, näiteks külmikus. Lisaks olid pakendid läbipaistvad, mistõttu oli nähtav ka nende sisu. Seega pidi igale korteris elavale isikule olema teada, et korteris hoitakse pakendeid, mis sisaldavat taimse päritoluga ainet. Kuivõrd aine oli S. Irejevi kasvatatud kanep, oli S. Irejev ilmselgelt teadlik, et hoiab oma elukohas narkootilist ainet kanep. Samuti oli talle teada aine kogus. Kuigi S. Irejevil oli narkootiliste ainete käitlemisel kandev roll, oli siiski tegemist ühiselt toimepandud teoga. Mõlemal süüdistataval oli võimalus otsustada korteris hoitud kanepi edasise käitlemise üle ning ühtlasi teha ka otsustus aine hävitamiseks. Seega oli tegemist grupis sooritatud teoga, mis tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. S. Irejevi käitumine tuleb täiendavalt kvalifitseerida ka KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kuivõrd ta oli varasemalt sooritanud ka KarS §188 lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo. 3.
2. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. S. Irejevi puhul tuleb arvestada, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Narkootiliste ainete käitlemist ei ole talle varasemalt ette heidetud, küll aga on teda korduvalt karistatud vägivallategude eest, mistõttu esineb tema käitumises teatav retsidiivsusele kalduvus. Eriliselt märkimisväärne on asjaolu, et süüksarvatav kanepi kasvatamine sai alguse ajal, mil S. Irejev täitis eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd. Kuivõrd nii KarS § 184 kui ka § 188 näevad ainsa karistusliigina ette vangistust, siis puudus maakohtul antud juhul karistuse liigi valikul kaalutlusvõimalus ning karistuseks tuleb mõista vangistus. 3 Võttes arvesse süüdistatavate poolt toimepandud narkootiliste aine ebaseadusliku käitlemise raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (aine kogust ning käitlemist eelkõige enda tarbeks, mitte müümiseks), on maakohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt alla keskmise. Samuti arvestas maakohus asjaolu, et süüdistuse esemeks olevatest tegudest on tänaseks möödunud ligikaudu kolm aastat ning kohtule ei ole teada, et süüdistatavad oleks hiljem uusi kuritegusid sooritanud. Süüdistatav tunnistas narkootiliste ainete käitlemist ning maakohus käsitles seda kergendava asjaoluna. Samuti arvestas maakohus süüdistatava teopanust – S. Irejevil oli ühise kuriteo sooritamisel kandev roll. S. Irejevi puhul pidas maa KarS § 184 lg 2 p-de l, 2 järgi põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Kanepi kasvatamise (KarS § 188 lg 2 p 2) tehiolusid (kogust, tegevuse pikaajalisust, paljudele isikutele kergesti ligipääsetavat asukohta) ning kergendava asjaoluna osalist süü tunnistamist arvestades, leidis maakohus, et teo raskus on oluliselt alla keskmise ning kohus pidas kohaseks karistuseks 3 aastast vangistust. S. Irejevi puhul ei pidanud maakohus karistuse tingimuslikku täitmisele pööramata jätmist võimalikuks, kuivõrd süüdistuse esemeks olevate tegude sooritamine sai alguse ajal, mil ta kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud asenduskaristust. Seega on ilmne, et vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ning asenduskaristus ei ole pannud S. Irejevit hoiduma edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Sel põhjusel ei ole antud juhul võimalik jätta karistust tingimisi täitmisele pööramata. Samas puudub vajadus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse liitmiseks, kuivõrd see karistus on tänaseks kantud. Apellatsioonid
3. Viru Maakohtu 09.06.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav S. Irejevi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning saata kriminaalasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Puuduvad tõendid, mille alusel saaks süü inkrimineerida S. Irejevile. Peamine dokument, mis pidi olema absoluutselt vaieldamatu, on 26.06.2014 läbiotsimisprotokoll aadressil XXX, X küla.

§-st 146 tulenevaid nõudeid läbiotsimisprotokolli koostamisele oli rikutud 26.06.2014 kl 18.40 läbiotsimisprotokolli koostamisel. Selles protokollis on märgitud, et peenral kasvab 86 „marihuaana“ taime. Kuid see ei ole võimalik, kuna marihuaana on india kanepi taime kuivatatud õied, seemned ja lehed, mis ei saa kasvada peenral. Protokolli mainitud objektid ei ole ei kaalutud ega pakendatud. Protokolli p 11 juures olev allkiri ei oma õiguslikku tähendust, kuna osa sellest protokollist on koostatud keeles, mida S. Irejev ei valda.

§ 10

lg 2 sätestab, et kahtlustatavale, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Kuid sellist abi ei olnud kahtlustatavale tagatud. Tõlgi abi ei olnud tagatud ka samal ajal 26.06.2014 kl 18.40 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koostamisel. Sel moel, kõiki edaspidiseid toiminguid ja järeldusi 26.06.2014 äravõetud objektide osas ei saa pidada usaldusväärseteks ning nad ei oma tõenduslikku väärtust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Samuti puuduvad kohtuotsuses põhjendused, miks ei nõustuta selles osas kaitsjaga. 5.Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni ka süüdistatav, kes palub samuti maakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule. Süüdistatav leiab samuti, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja maakohtu otsuses puuduvad kaalukad põhjendused tema süüdimõistmiseks. Läbiotsimine tema elukohas oli toimunud ootamatult ja tal ei olnud aega kõiki protseduurireegleid kontrollida ning läbiotsimine viidi läbi rikkumistega. 4 Vastus apellatsioonidele

1. Tartu Ringkonnakohtu 21.08.2017 määrusega võeti süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 30.08.
2. Nimetatud ajaks esitas oma kirjalikud seisukohad prokurör, kes leiab, et S. Irejevi ja kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 09.06.2017 otsus tuleb jätta muutmata. 6.
3. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt on läbiotsimise juures viibinud S. Irejev tutvunud läbiotsimisprotokolliga ning sinna kirjutanud, et märkusi temal läbiotsimisprotokolli kohta ei ole, mis osundab sellele, et ta nõustus läbiotsimise käigu, läbiotsimisprotokollis märgitud esemete leidmise ja äravõtmisega. 6.
4. Tuleb nõustuda kaitsjaga selles, et tõepoolest nähtuvalt 26.06.2014 koostatud läbiotsimisprotokollist, milles on kajastatud Vaivara vallas, X külas, XXX ning selle juurde kuuluvates abiruumides teostatud läbiotsimise käiku ning samal päeval koostatud S. Irejevi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koostamise juures ei osalenud nimetatud protokollide kohaselt tõlk. Samas see asjaolu ei muuda lubamatuks läbiotsimisprotokolli tõendina. Nagu nähtub Viru Maakohtu 03.04.2017 kohtuistungi protokollist, on S. Irejev nimetanud enda emakeeleks vene keele, ka kohtule

§ 194p 1 alusel esitatud S.

Irejevi kahtlustatava ülekuulamise protokollidest nähtub, et tema emakeeleks on vene keel. Samas ei ole ta selle kriminaalasja menetluse käigus kordagi avaldanud, et ta ei saa üldse eesti keelest aru. Asjaolu, et isiku emakeeleks on üks keel, ei välista automaatselt seda, et ta ei saaks aru teises, s.o tema kodakondsusejärgse riigi riigikeeles koostatud dokumendist.

§ 10

lg 2 sätestab, et kahtlustatavale, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. On alust arvata, et tõlki ei kaasatud nimetatud menetlusdokumentide koostamise juurde seetõttu, et menetlejal ei tekkinud kahtlust selles, et S. Irejev ei saa aru nimetatud dokumentide sisust. 6.3. Lisaks nähtub sellest läbiotsimisprotokollist, et leitud ja ära võetud esemete loetelu on koostatud venekeelsena, läbiotsimise juures viibinud S. Irejev on tutvunud läbiotsimisprotokolliga ning sinna kirjutanud, et märkusi temal läbiotsimisprotokolli kohta ei ole, mis osundab sellele, et temale on see protokoll arusaadav, ta nõustus läbiotsimise käigu ja läbiotsimisprotokollis märgitud esemete leidmise ja äravõtmisega. Ka S. Irejevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et temale on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi (seda on ta kinnitanud enda allkirjaga), samuti asjaolu, et temal ei ole märkusi selle protokolli kohta. Märkuste puudumine sellel protokollil osundab muuhulgas ka sellele, et S. Irejevile oli arusaadav protokolli sisu, vastasel juhul oleks kinnipeetu tavapäraseks käitumisviisiks protokollis sellekohase märkuse tegemine (näiteks, et protokoll ei ole temale arusaadav või et ta vajab tõlki). 6.4.

§ 164

lg 4 näeb tõepoolest ette, et menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusele menetlusosalise allkiri. Samas nagu nähtub kohtule esitatud läbiotsimisprotokollist, siis selle koostamise ajal uurimisasutuses kasutusel olnud läbiotsimisprotokolli blanketil eraldi sellist kohta ei olnud.

§ 164

lg-s 4 sätestatud allkirja puudumine sellel protokollil ei muuda seda protokolli tõendina lubamatuks ning see on kasutatav ühe tõendina S. Irejevile inkrimineeritud kuritegude tõendamisel. Lisaks nähtub sellest läbiotsimisprotokollist, et läbiotsimine viidi läbi 26.06.2014 ajavahemikul kell 18.40-19.

1. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et S. Irejev peeti kahtlustatavana kinni samal päeval 18.40 ning selle protokolli kohaselt on S. Irejevile tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. On alust arvata, et esmalt koostati kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille käigus tutvustati S. Irejevile tema õigusi ja kohustusi ning seejärel asuti teostama läbiotsimist. Seega oli ta juba läbiotsimise ajaks teadlik enda õigustest 5 ja kohustustest. Samuti ei ole S. Irejev ei kohtueelse ega ka kohtumenetluse käigus avaldanud pretensioone ega seisukohti selles osas, et mõne tema osavõtul toimunud menetlustoimingu käigus oleks rikutud tema õigusi, sealhulgas oleks talle jäänud arusaamatuks mõne tema osavõtul toimunud menetlustoimingu käik või sisu seoses sellega, et menetlusdokument oli koostatud täielikult või osaliselt eesti keelsena. 6.
2. Süüdistatavaid ei olnud võimalik kohtuistungil üle kuulata, kuna nad keeldusid ütluste andmisest, mistõttu avaldati kohtus

§ 194

p 1 alusel süüdistatavate varasemad, s.o selle kriminaalasja raames nende poolt kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana antud ütlused. Süüdistatavate poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavatena antud ütlused kinnitavad prokuratuuri hinnangul esitatud süüdistuse põhjendatust. 6.6. Prokuratuur ei nõustu kaitsja seiskohaga tõendite kogumisel toimunud väidetavate

§ 146

lg 5 p 1 ja lg 6 p 1 rikkumistega, mis oleksid käsitletavad kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumistena. Nimetatud protokollist on näha, millised esemed leiti ja millised ka ära võeti läbiotsimise käigus. Maakohtule esitatud 28.06.2014 koostatud vaatlusprotokollis on eelnevalt S. Irejevi kasutuses olnud korterist ja selle abiruumidest läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemeid vaadeldud ning seejärel osa asitõenditest saadetud EKEI-sse ekspertiisi teostamiseks. Viru Maakohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud süüdistatavate elukohast ning selle juurde kuuluvalt aiamaalt leitud ja ära võetud narkootilisi aineid ning nende pakendeid ja nagu sellest protokollist nähtub, on selle menetlustoimingu käigus vaadeldud just 26.06.2016 süüdistatavate elukohast leitud ja ära võetud esemeid, need on selles protokollis objektidena nummerdatud ning seejärel saadeti ära võetud esemed EKEI-sse narkootilise aine ekspertiisi teostamiseks. Kohtule on esitatud ka asitõendid, mis olid pakendatud eraldi pakenditesse, pakenditele olid märgitud nende numbrid, mis langevad kokku asitõendi vaatlusprotokollis märgitud konkreetsete objektide osas märgitud numbritega ning narkootilise aine ekspertiisiaktist nr. 14E-AN0700 märgitud narkootiliste ainete pakenditega ning nende sisuga. Nendele kohtule esitatud pakenditele oli lisaks muuhulgas märgitud kriminaalasja number, koht, kust kohast pakendatud esemed ära olid võetud, nende esemete leidmise aeg ning pakendaja andmed. Seega puudub alus seada kahtluse alla asjaolu, et narkootilise aine ekspertiisiaktis nr. 14E-AN0700 on analüüsitud just süüdistatavate elukohast ning selle juurde kuuluvalt aiamaalt leitud ja ära võetud esemeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, uurinud kogutud tõendeid, kohtuistungi protokolli, maakohtu otsust, esitatud apellatsioone ja vastust apellatsioonidele, on seisukohal, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu 09.06.2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Maakohtu otsuse resolutiivosa järeldused vastavad tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus ei korda üle maakohtu otsuses esitatud faktilisi asjaolusid ning põhjendusi, vaid vastab apellatsioonides esitatud olulisematele väidetele.
2. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust nii S. Irejevi süüditunnistamisel kui ka talle karistuse mõistmisel süütegudes KarS §-de 188 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Kaitsja apellatsioonis ei ole esitatud põhimõtteliselt mingeid uusi seisukohti või motiive, mis seaks kahtluse alla maakohtu süüdimõistva otsuse tõendite analüüsi ja põhjendused S. Irejevi osas. Kaebuses on lihtalt üldsõnaliselt nimetatud, et „kriminaalasjas ei ole aluseid järeldamaks S. Irejevi süüd talle inkrimineeritud tegudes“ ja nenditakse, et maakohtu otsuses puuduvad 6 põhjendused. Süüdistatava apellatsioon kattub põhilises kaitsja apellatsiooniga.
3. Kaitsja apellatsiooni põhiosa moodustab osundus 26.06.2014 kriminaalasjas koostatud läbiotsimisprotokollile, millise toimingu ja protokolli osas on kaitsja arvates rikutud sedavõrd menetlusnorme, et kriminaalasi tuleb tagasi saata uueks arutamiseks maakohtule. 9.
4. Riigikohus on lahendis 3-1-1-109-15 p-s 128 märkinud, et apellatsioonimenetluses toimub kriminaalasja sisuline arutamine, kusjuures ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Seega üldjuhul on ringkonnakohtul võimalik maakohtu poolt tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhistamisel tehtud vead ise kõrvaldada, kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata. Kuna ringkonnakohtu volitused kriminaalasja apellatsioonikorras arutamisel hõlmavad menetluslikult ka esimese astme kohtu vastavat pädevust, saab ringkonnakohus otsustada maakohtu lahendi tühistamise ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise kasuks vaid siis, kui ta jälgitavalt põhistab, miks tuvastatud menetluslike nõuete rikkumise kõrvaldamine ringkonnakohtu enda poolt pole võimalik (RKKKm 3-1-1-70-12, p-d 8-10). 9.
5. Ringkonnakohus uuris kaitsja ja süüdistatava poolt osundatud 26.06.2014 läbiotsimise protokolli, samuti S. Irejevi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, kuid ei tuvastanud selliseid rikkumisi, mis tingiks asja tagasisaatmise maakohtule. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnaprokurör G. Koovit on koostanud apellatsioonidele motiveeritud vastuse, mis on detailselt argumenteeritud ja selles esitatud apellatsioonide kaitseväidete ümberlükkamisega nõustub täiel määral ka ringkonnakohus. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et läbiotsimisprotokoll ei oma õiguslikku tähendust, kuna see on koostatud keeles, mida süüdistatav ei valda. Veel leiab kaitsja, et süüdistatavale ei olnud tõlgi abi tagatud ka 26.06.2014 kell 18.40 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koostamisel. 26.06.2014 süüdistatava S. Irejevi elukohas koostatud läbiotsimisprotokollis tõenduslikku tähendust omav info ja läbiotsimise käik on talletatud protokollis vene keeles (kd 1, lk 12-15). Narkootilise aine on süüdistatav vabatahtlikult välja andnud ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Samuti on protokolli lõpus venekeelne märkus, et süüdistatav on protokolliga tutvunud ja märkusi ei ole. Viru Maakohtu 03.04.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et S. Irejev on nimetanud enda emakeeleks vene keele, ka kohtule

§ 194p 1 alusel esitatud S.

Irejevi kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest nähtub, et tema emakeeleks on vene keel. Süüdistatav pole menetluse käigus kordagi avaldanud, et ta ei saa üldse eesti keelest aru. On põhjendatud alus järeldada, et tõlki ei kaasatud nimetatud menetlusdokumentide koostamise juurde seetõttu, et menetlejal ei tekkinud kahtlust selles, et S. Irejev ei saa aru nimetatud dokumentide sisust. Seoses läbiotsimisprotokolliga on vajalik märkida, et leitud ja ära võetud esemete loetelu on koostatud venekeelsena, läbiotsimise juures viibinud S. Irejev on tutvunud läbiotsimisprotokolliga ning sinna kirjutanud, et märkusi temal läbiotsimisprotokolli kohta ei ole, mis osundab sellele, et temale oli see protokoll arusaadav, ta nõustus läbiotsimise käigu ja läbiotsimisprotokollis märgitud esemete leidmise ja äravõtmisega (kd 1, lk 12-15).

1. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis 26.06.2014 kell 18.40 (kd 1, lk 43-44) on vene keeles märgitud kahtlustuse sisu. Kahtlustatav S. Irejev on andnud allkirja, et talle on tutvustatud õigusi ja kohustusi. 10.
2. Süüdistatava S. Irejevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist avaldub, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga, samuti nähtub protokollist asjaolu, et märkusi tal protokolli kohta pole. Märkuste puudumine protokollil viitab ka sellele, et süüdistatavale oli arusaadav protokolli sisu, vastasel korral oleks isik taolises 7 olukorras protokollis sellekohase märkuse teinud. 10.
3. Läbiotsimisprotokolli kohaselt viidi läbiotsimine läbi 26.06.2014 ajavahemikul kell 18.40-19.
4. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist selgub, et S. Irejev peeti kahtlustatavana kinni samal päeval 18.40 ning protokolli kohaselt on süüdistatavale tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Põhjendatult on alust järelduseks, et esmalt koostati kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille käigus tutvustati S. Irejevile tema õigusi ja kohustusi ning seejärel asuti teostama läbiotsimist. Seega oli ta juba läbiotsimise ajaks teadlik enda õigustest ja kohustustest. Nõustuda tuleb prokuröri vastuses märgituga, et S. Irejev pole kohtueelse ega ka kohtumenetluse käigus avaldanud pretensioone või seisukohti selles osas, et mõne tema osavõtul toimunud menetlustoimingu käigus oleks rikutud tema õigusi või jäänud arusaamatuks mõne tema osavõtul toimunud menetlustoimingu käik või sisu seoses sellega, et menetlusdokument oli koostatud täielikult või osaliselt eesti keelsena. Seega osutub kaitsetaktikaliselt alusetuks ja otsituks kaitseväide, et süüdistatav ei saanud aru, mis läbiotsimiskohas Vaivara vallas, X külas toimus ja millistele protokollidele ta alla kirjutas.
5. Süüdistatava enda apellatsioon ei sisalda mingeid uusi maakohtu poolt käsitlemata asjaolusid, mida ringkonnakohus peaks kontrollima. Sarnaselt kaitsjaga leiab S. Irejev, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja kriminaalasi tuleks tagasi saata maakohtule uueks arutamiseks, samas ei too süüdistatav kaebuses välja sisulisi ja mõistlikke põhjendusi, milliseid menetlusnorme maakohus rikkus, et asja peaks maakohtus uuesti arutama. Lihtsustatud üldsõnaline väide, et maakohtu otsuses pole küllaldaselt veenvaid põhjendusi, ei ole pärast maakohtu otsuse motiveeriva osaga tutvumist ringkonnakohtule asjakohane. Apellatsioonis süüdistatav kirjeldab tema elukohas läbi viidud läbiotsimise sündmuste käiku. S. Irejev arvab, et tema elukohas leitud kanepitaimed ei kinnita, et ta oleks kuriteo toime pannud. Toimunud on arusaamatus, sest viimased 3 aastat ei ole ta kuritegusid ja õigusrikkumisi toime pannud. 11.
6. Maakohtu otsuse motiveeriv põhiosa kajastab süüdistatava süü tuvastamise tõendeid ja asjaolusid jälgitavalt vajalikus mahus. Kohus analüüsis süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, milledes ta põhimõtteliselt tunnistas enda süüd. Maakohtus S. Irejev küll tunnistas ennast süüdi osaliselt, väites, et kasvuhoones kasvas tal vähem kui 85 kanepitaime, kuid ringkonnakohtul pole mingit mõistlikku põhjendust seadmaks kahtluse alla läbiotsimise protokolli, asitõendite vaatluse ja ekspertarvamuse tõenduslikku sisu. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonidest väljaloetav kaitseväidete sisu (kahtluse alla on seatud läbiotsimisel äravõetud kanepitaimede olemasolu ja arv) pole kohtule uudne, sest maakohus on juba taolisi kaitseväiteid analüüsinud ja ümber lükanud. Ekspertarvamuse kohaselt oli läbiotsimise käigus äravõetud erinevates anumates kanepit kokku 219,83 grammi ning äravõetud 85 kanepitaime kogumass 213,3 grammi. 11.
7. Kaebuses heidab kaitsja ette veel asjaolu, et läbiotsimisprotokolli on märgitud muuhulgas, et leiti ja võeti ära marihuaanataimed, kuid seda vastuolu on selgitanud maakohus kohtuotsust tehes (kd 1, lk 62 pöördel). Ilmselt on menetleja ekslikult märkinud läbiotsimisprotokolli, et peenral kasvasid marihuaanataimed, kuigi tegemist oli tegelikult kanepitaimedega. Samas ei tekita see kahtlusi leitud ja ära võetud taimede osas, kuna on üldtuntud asjaolu, et marihuaanat valmistatakse kanepist, mistõttu on ka arusaadav, millised taimed sellel peenral kasvasid, st tegemist oli kanepitaimedega ning see on tuvastatud ka kohtule esitatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 14E-AN
8. 8
9. Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb süüdistatava S. Irejevi kaitse eest tasu kokku summas 192 eurot, sh käibemaks 32 eurot, 8 pooltunni ulatuses. Sellest 3 pooltundi on kulunud kohtumisele kaitsealusega ja konsultatsioonile temaga (72 eurot, sh käibemaks 12 eurot), 5 pooltundi aga apellatsiooni koostamisele. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt justiitsministri 26.07.2016 vastu võetu määrusest nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning tasumise esitamise tingimused“ (edaspidi Kord) § 6 lg-st 3 on kaitsja taotlus põhjendatud osaliselt ning taotlus kuulub vähendamisele ajalises mahus apellatsiooni koostamise eest. Nimelt 1 leheküljel sisalduv apellatsioon ei saa kohtu hinnangul kuidagi aega võtta 5 pooltundi, sest kaitsja väiteid sisaldub selles ainult pooles mahus. Seega leiab kohus, et põhjendatuks tuleb lugeda apellatsiooni koostamisele kulunud aeg 2 pooltunni ulatuses, s.o summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot ja kokku moodustab õigusabi tasu 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis vastavalt

§-le 185 lg 2 jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 13. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 09.06.2017 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Maarika Kuusk