4-17-4795/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 4-17-4795 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatav lahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus Taotluse esitaja Artemi Kurvits taotlus riigi õigusabi määramiseks RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2017 määrus jätta muutmata. Artemi Kurvitsa määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
6. Artemi Kurvits esitas
7. septembril 2017 Viru Maakohtule taotluse, milles soovib riigi õigusabi määramist. Ta märgib, et vajab õigusabi seoses väärteomenetlusega nr 65001700309, s.o enda kaitsmiseks nii kohtuvälises menetluses kui kohtus.
8. Maakohus tegi järelepäringu Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonda. Selle osakonna spetsialist Gerli Mändoja edastas kohtule info, et väärteomenetluses nr 650017000309 uuritakse kahte juhtumit, kus A. Kurvits rikkus vangla vara (kambriukse vaateava klaasi ja metallkruusi).
9. Viru Maakohus jättis
10. septembri 2017 määrusega A. Kurvitsa taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Kohus märkis, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 12 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või kui taotlejale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kohtu arvates ei ole väärteoasi keeruline ning taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi väärteomenetluses. Seda kinnitab ka asjaolu, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on A. Kurvits korduvalt varasemalt esitanud taotlusi ja kaebusi erinevatele kohtuastmetele, sh ka väärteoasjades. Samuti tuleb silmas pidada, et riigi õigusabi osutamiseks eraldatud rahalised ressursid ei ole piiramatud. Võttes arvesse asjast tuleneva kasu olulisust taotleja jaoks, kohtu arvates avalik huvi taotleja õiguste võimalikult tõhusa kaitsmise vajaduse suhtes ei ületa selleks riigi poolt õigusabi osutamisel tekkida võivate kulutuste suurust, mistõttu A. Kurvitsa taotlus tuleb jätta rahuldamata.
11. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse A. Kurvits, kes taotleb lahendi tühistamist ja riigi õigusabi määramist. Kaebuses leiab ta, et kohus, jättes temale riigi õigusabi andmata, soodustab omavoli vangla territooriumil ja õõnestab tema konstitutsioonilisi õigusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. RÕS §-dest 2 ja 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. See ei ole aga absoluutne nõue. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, milliste puhul ei oma suutmatus tasuda õigusteenuse eest tähtsust.
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti keeldunud A. Kurvitsale riigi õigusabi andmast RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, s.o põhjusel, et taotleja on võimeline kaitsma oma õigusi ise. 6.
14. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
15. märtsi 2008 määruse nr 3-2-1-7-08 p-s 13 selgitanud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab ta tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. 6.
16. Käesolevalt soovib A. Kurvits riigi õigusabi väärteomenetluses, kus uuritakse tema tegusid vangla vara (kambriukse vaateava klaas ja metallkruus) rikkumisel. Ehk siis tegemist ei ole keerulise menetlusega, mille puhul võiks arvata, et A. Kurvits ei ole võimeline oma õigusi kaitsma ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta. Sellise seisukoha õigusust kinnitab ka asjaolu, et nagu maakohus kindlaks tegi, on A. Kurvits varem korduvalt esitanud eriliigilisi taotlusi ja kaebusi erinevatele kohtuastmetele (sh väärteoasjades), s.o saanud sellega iseseisvalt hakkama. Seega on alus arvata, et A. Kurvits on ka väärteomenetluses nr 65001700309 võimeline oma õigusi kaitsma ise. 6.
17. Ringkonnakohus märgib siinkohal selgituseks veel järgmist. Väärteomenetluses on uurimisprintsiibi tõttu kohtul aktiivne roll. Kohtul on kohustus uurida väärteoasja ab ovo, st algusest peale. See tähendab, et isegi kui isiku õigusi kohtuvälises menetluses rikutakse, tagab kohtulik menetlus võimaluse nende rikkumiste heastamiseks. Samuti on oluline täheldada, et kui väärteoasja lahendamine peaks jõudma kohtumenetluse staadiumisse ning kohus peaks leidma, et isiku õigused võivad jääda kaitseta, kuivõrd A. Kurvits ei ole siiski võimeline oma õigusi ise kaitsma, siis määrab kohus isikule kaitsja riigi õigusabi korras arvestades RÕS § 7 lg-t
19. Maakohus on A. Kurvitsale riigi õigusabi andmisest keeldumise alusena ära nimetanud ka RÕS § 7 lg 1 p 12, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi olukorras, kus taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Selle aluse esinemise üle otsustamisel tuleb hinnata kahte aspekti: asjast tuleneva kasu olulisust riigi õigusabi taotleja jaoks (jätta abi määramata, kui asi on taotleja jaoks ilmselt vähetähtis) ning teiselt poolt kaaluda asja olulisust avalikke huve silmas pidades (kas avalik huvi taotleja õiguste võimalikult tõhusa kaitsmise vajaduse suhtes ületab selleks riigi poolt tehtavad kulutused õigusabi osutamisel) (vt RÕS seletuskirja nr 249 SE I lk 17). -2- Ringkonnakohtu hinnangul on kaheldav, kas A. Kurvitsale riigi õigusabi andmisest keeldumise alusena saab nimetada ka RÕS § 7 lg 1 p
20. Nimelt on A. Kurvits ilmselgelt oma kaebuse rahuldamisest väga huvitatud, ehk siis asi on tema jaoks tähtis. Teisalt ei saa vastu vaielda maakohtu seisukohale, et käesoleval juhul avalik huvi A. Kurvitsa õiguste võimalikult tõhusa kaitsmise vajaduse suhtes ei ületa selleks riigi poolt tehtavaid kulutusi (s.o nagu leidis ka maakohus). Samas ei ole sellel küsimusel aga ka määravat tähendust, kuivõrd RÕS § 7 lg 1 p-des 1-12 nimetatud aluste loetelu on alternatiivne, s.o riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda ka neist vaid ühe esinemisel. Praegusel juhul on maa- ja ringkonnakohus A. Kurvitsale riigi õigusabi andmise välistanud juba asjaolu tõttu, et ta on võimeline kaitsma oma õigusi ise.
21. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas kohtunik -3-