← Eesti

3-16-27/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Einar Vene

  1. september 2017, Tartu 3-16-27 OÜ Tõnu Eiki Transport kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
  2. oktoobri
  3. a kontrollkaardi nr th-2015-01010/1 ning
  4. detsembri
  5. a vaideotsuse nr 2.2-1/34191-3 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  6. aprilli
  7. a otsus OÜ Tõnu Eiki Transport apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ Tõnu Eiki Transport Esindaja adv Raiko Paas Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. aprilli
  9. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
  10. oktoober 2017). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. oktoobril 2015 koostas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) OÜ Tõnu Eiki Transport mootorsõiduki registreerimismärgiga XXX kohta kontrollkaardi nr th-2015-01009, sest sõidukil põles sisse lülitamisel kolm paari kaugtulesid. Lisaks koostas PPA
  13. oktoobril 2015 haagise registreerimismärgiga XXX kohta kontrollkaardi nr th-2015-01010/1, sest haagise teise telje ratastelt puudusid poritiivad ning tagurdustulede sisselülitamisel lülitusid töösse ka töötuled.
  14. novembril 2015 esitas OÜ Tõnu Eiki Transport PPA
  15. oktoobri
  16. a kontrollkaartide peale vaide, mille PPA
  17. detsembri
  18. a vaideotsusega nr 2.2-1/34191-3 osaliselt rahuldas tunnistades kontrollkaardi nr th-2015-01009 kehtetuks.
  19. OÜ Tõnu Eiki Transport esitas
  20. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles taotles PPA
  21. oktoobri
  22. a kontrollkaardi nr th-2015-01010/1 ja
  23. detsembri
  24. a vaideotsuse nr 2.2-1/34191-3 tühistamist. Kaebuse põhjendused on alljärgnevad. 2.
  25. Haldusakt on olulise põhjendamispuudusega, sest haagise kontrollkaardis on kirjeldatud et haagise teise telje ratastelt puuduvad poritiivad ning et tagurdustulede sisse lülitamisel lülituvad töösse ka töötuled, kuid ei ole toodud ühtegi viidet õigusnormidele, millega faktilised asjaolud seotakse. Ka vaideotsuses pole märgitud, milliseid õigusnorme kaebajale etteheidetud tegevus rikub. 2.
  26. Vaideotsuses pole midagi märgitud selle kohta, millised on poritiibadele esitatud nõuded. 2.
  27. Kui lisatuled toimivad tagurdustuledena, on loogiline, et need toimivad samamoodi kui teised tagurdustuled ehk süttivad või lülituvad sisse tagurdamisel. Tagurdamine on ohtlik manööver, mistõttu on lisavalgustus kasulik nii juhi kui teiste kaasliiklejate jaoks. 2.
  28. Vaideotsuse viidatud nõuded kehtivad enne
  29. jaanuari 1998 esmaregistreeritud sõidukite kohta. Kaebaja sõiduk on esmaregistreeritud hiljem. Seega on kontrollakt antud valel õiguslikul alusel.
  30. Tartu Halduskohus
  31. aprilli
  32. a otsusega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused olid alljärgnevad. 3.
  33. Põhilises osas on vastustaja põhjendused ning argumentatsioon kohtumenetluses õige ning seda ei ole vajalik tervikuna üle korrata. 3.
  34. Vaidlust pole selles, et politseiametnik oli pädev mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavust kontrollima ja suunama erakorralisele tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele. 3.
  35. PPA
  36. oktoobri
  37. a kontrollkaardi nr th-2015-01010/1 põhjendused on lakoonilised, kuid võimaldavad aru saada, miks suunati kaebajale kuuluv haagis erakorralisele ülevaatusele. 3.
  38. Kontrollkaardil on kirjas kontrollitavate osade loetelu, kontrollkaardi esiküljel märkuste lahtris on märgitud avastatud puuduse kirjeldus ning kontrollkaardi esi- ja tagaküljel on viide õigusaktile, mis reguleerib mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodikat ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu. Seega on haldusakti faktilised asjaolud seotud õigusnormi koosseisuga, mis vastavad tuvastatud asjaoludele ning vastustaja põhjendamiskohustus on täidetud. 3.
  39. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  40. juuni
  41. a määruse nr 42 (määrus nr 42) lisa 1 koodi 629 kohaselt peavad kõigil O4 kategooria sõidukitel olema direktiivi 91/226/EMÜ nõuetele vastavad porikaitsmed. Haldusasjas esitatud fotolt on näha, et haagise teise telje ratastelt puuduvad poritiivad. 3.
  42. Vaideotsuses on esitatud asjakohased argumendid ning viidatud konkreetselt, millistele õiguslikele alustele on kontrollkaardis tuginetud. Haldusakti põhjendus ei eelda selle koormamist õiguslike alustega, mis ei ole asjakohased. 3.
  43. Töötuled, mis on paigaldatud nn tagurdustulede lisatuledena, ei ole lubatavad. 3.
  44. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sõiduk on esmaregistreeritud pärast
  45. jaanuari
  46. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  47. OÜ Tõnu Eiki Transport palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.
  48. Halduskohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Halduskohus on kaebusele esitatud väidetele vastuseks põhimõtteliselt selgitanud, et nõustub vastustaja põhjendustega neid üle kordamata. 4.
  49. Vastustaja ega halduskohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, millest tuleb nõue, et teise telje ratastel peavad porikaitsmetena just poritiivad olemas olema ning miks ei piisa sellest, et haagisel olid poritiivad äärmiste telgede ratastel. 4.
  50. Haagisel on poritiibade arv ja paigutus selline nagu selle on näinud ette tootja. Ka on haagis selliselt läbinud tehnokontrolli ja see on eelnevalt tunnistatud liikluskõlbulikuks. 4.
  51. Töötuled on lisatagurdustuled ja toimivad tagurdustuledena. On igati loogiline, et teiste tagurdustulede sisse lülitamisel lülituvad töösse ka need. 2 4.
  52. Isegi kui lisatagurdustuled või töötuled ei tohi sisse lülituda koos teiste tagurdustuledega, siis pole arusaadav, milles väljendub käimasoleval juhul nimetatud puuduse ohtlikkus.
  53. PPA esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA selgitas, et rikke või puuduse ohtlikkuse astme üle ei otsusta kontrollija oma siseveendumuse ajel, vaid nimetatud tehnonõuded ja puudused on loetletud määruses nr 42 ning tehnoülevaatuse positiivne läbimine ei muuda sellele saatmist õigusvastaseks, kui erakorralisele ülevaatusele saatmise toimingud on läbi viidud õiguspäraselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  54. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu
  55. aprilli
  56. a otsus on sisuliselt põhjendamata, kuna kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus peamiselt tuginenud PPA
  57. märtsi
  58. a vastuses esitatud seisukohtadele, praktiliselt lisamata sealjuures endapoolset analüüsi ja põhjendusi. Samas on ringkonnakohtu hinnangul vaatamata eeltoodule võimalik haldusasi apellatsiooniastmes sisuliselt lahendada.
  59. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust.
  60. Käesoleval juhul puudub asjas vaidlus selles, et OÜ Tõnu Eiki Transport O4 kategooriasse kuuluval haagisel registreerimismärgiga XXX puudusid
  61. oktoobril 2015 haagise teise telje ratastel poritiivad ning tagurdustulede sisselülitamisel lülitusid töösse ka töötuled. OÜ Tõnu Eiki Transport hinnangul ei ole PPA
  62. oktoobri
  63. a kontrollkaardis põhjendatud, mille poolest OÜ Tõnu Eiki Transport tegevus on õigusega vastuolus ning seega ei ole PPA haldusakti piisavalt põhjendanud, mistõttu tuleb haldusakt kehtetuks tunnistada.
  64. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjendustes märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti õiguslik alus on asjakohane regulatsioon, mille tuginedes haldusorgan vastavasisulise haldusakti annab. Samas sätestab HMS § 56 lg 1, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei ole haldusorganil kohustust haldusaktis õigusnorme ülemääraselt käsitleda ja sellega haldusakti koormata. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  65. detsembri
  66. a määruse nr 114 (määrus nr 114) lisadega 1 ja 2 on kehtestatud kontrollkaardi vorm, mida kasutati PPA poolt ka
  67. oktoobril 2015 kaebaja haagise suhtes läbi viidud kontrollimisel ja millega suunati kaebaja haagis erakorralisele ülevaatusele. Kontrollkaardil on vaid märgitud, et kontrollkaardi esikülg on määruse nr 114 lisa 1 ja tagakülg määruse nr 114 lisa 2 ning et kontrollkaardi vorm on koostatud vastavalt direktiivile 2010/47/EL. Samas puudub kontrollkaardil isegi viide õigusaktile, milles sätestatust tulenevalt loetakse kontrollkaardil loetud detailide puudused õigusvastaseks. Seega puudub PPA
  68. oktoobri
  69. a kontrollkaardil õiguslik alus, millele tuginedes rikkumised on tuvastatud. Riigikohus on leidnud, et eksliku õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon on olemas (Riigikohtu
  70. septembri
  71. a otsus nr 3-3-1-33-07, p 16). Kuigi käesoleval juhul puudub PPA haldusaktis õiguslik alus, mitte ei ole esitatud ekslikku õiguslikku alust, leiab ringkonnakohus, et Riigikohtu seisukohast saab lähtuda ka antud asja lahendamisel, kuna haldusakti andmiseks asjakohane õiguslik regulatsioon on olemas määruses nr
  73. Liiklusseaduse (LS) § 73 lg 1 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud. LS § 73 lg 11 sätestab, et tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele kehtestab valdkonna eest 3 vastutav minister määrusega. Kuna kaebaja haagise esmaregistreerimine toimus
  74. juulil 2007, tulenevad kaebaja haagisele kohalduvad nõuded määruse nr 42 lisast 1, mis sätestab nõuded alates
  75. jaanuarist
  76. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud enne
  77. jaanuari
  78. a valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud sõidukid ning 30-aastased ja vanemad sõidukid. Määruse nr 42 lisa 1 koodi 629 kohaselt peavad kõigi O4 kategooria sõidukitel olema direktiivi 91/226/EMÜ nõuetele vastavad porikaitsmed. Direktiivi 91/226/EMÜ lisa 3 punktides 7-9 porikaitsesüsteemidele sätestatud erinõuete kohaselt peavad kõikide erinevate porikaitsesüsteemide variantide puhul poritiibadega kaetud olema kõik rattad, mis on maaga kokkupuutes ning seejuures ei ole toodud erandeid selle kohta, millal rehvid ei pea poritiibadega kaetud olema. Seega on poritiivad O4 kategooria sõidukite porikaitsesüsteemi kohustuslik osa ja O4 kategooria sõidukitel peavad kõik maaga kokkupuutes olevad rattad olema kaetud poritiibadega.
  79. Määruse nr 42 lisa 1 koodi 210 p-i 2 kohaselt peab tagurdustulelaterna paigaldama sõiduki taha ja see peab süttima ning jääma sisselülitatuks seni, kuni tagasikäik on sisse lülitatud ja mootori käivitamist juhtiv seade on sisse lülitatud. O kategooria sõidukile, mille pikkus ületab 6000 mm, võib paigaldada tagurdustule lisalaternad külgedele. Külgedele paigaldatud tagurdustule lisalaternate sisselülitamiseks peab olema eraldi lüliti, need peavad jääma sisselülitatuks peale tagasikäigu väljalülimist ja automaatselt välja lülituma, kui edasisuunas liikumise kiirus ületab 10 km/h. Seega on väga täpselt reguleeritud see, millised tagurdustule lisalaternad võib O4 kategooria sõidukile paigaldada ning OÜ Tõnu Eiki Transport haagisel olnud tagurdustulede süsteem ei vasta kehtestatud nõuetele. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja hinnangul on selliselt paigaldatud tagurdustulede süsteem ohutu. Sõiduki tehnonõuetele mittevastavuse ohtlikkuse üle ei otsusta kontrollija ega ka kaebaja oma siseveendumuse põhjal, vaid see tuleneb määruse nr 114 lisast 3, kus on sätestatud kontrollitavate detailide ja avastatud rikete ja puuduste loetelu ning iga rikke või puuduse osas on toodud ka selle ohtlikkuse kategooria.
  80. Määruse nr 114 § 5 lõike 2 kohaselt, kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus ohtliku rikke või puuduse korral suunata liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk ja selle haagis erakorralisele ülevaatusele. Kuna käesoleval juhul tuvastas PPA kaebaja haagisel ohtlikud puudused, oli PPA-l õigus kaebaja haagis erakorralisele ülevaatusele suunata.
  81. HMS § 58 lg-st 1 tulenevalt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuigi käesoleval juhul ei olnud PPA
  82. oktoobri
  83. a kontrollkaardile märkinud haldusakti andmise õiguslikku alust, mis on oluline puudus, siis ei ole see käesoleval juhul aluseks PPA
  84. oktoobri
  85. a kontrollkaardi tühistamisele. Eeltoodust tulenevalt on olemas asjakohane regulatsioon, mille alusel oli PPA-l õigus OÜ Tõnu Eiki Transport haagis erakorralisele ülevaatusele suunata. Lisaks puudus kaebajal ringkonnakohutu hinnangul alus kahelda asjakohase regulatsiooni olemasolus ning tal oli võimalik kohalduvate õigusnormidega vajadusel ise tutvuda.
  86. OÜ Tõnu Eiki Transport väide, et haagisel on poritiibade arv ja paigutus selline, nagu selle on näinud ette tootja, ei õigusta kaebaja rikkumist ega anna alust PPA
  87. oktoobri
  88. a kontrollkaardi tühistamiseks. LS § 73 lg 1 tulenevalt pidi OÜ Tõnu Eiki Transport haagis vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Seega pidanuks kaebaja enne haagise liikluses kasutamist tegema haagisele sellised muudatused, et haagis vastaks Eestis kehtestatud tehnonõuetele. Kuigi ülevaatuse läbimise tõttu võis kaebaja eeldada, et haagis on liikluskõlbulik ja arvata, et tootja poolt ette nähtud poritiibade arv ja paigutus on kehtiva õigusega kooskõlas, ei 4 tähenda see seda, et kaebaja haagise PPA poolt erakorralisele ülevaatusele saatmine oleks olnud õigusvastane. PPA tegi õigesti kindlaks kaebaja haagisel esinevad puudused, mistõttu on varasemalt tehnokontrollis ilmselt haagise liikluskõlbulikkuse tuvastamisel eksitud. See aga ei tähenda, et PPA-l oleks keelatud puuduste avastamisel kaebaja haagis erakorralisele ülevaatusele suunata.
  89. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et puudub alus PPA
  90. oktoobri
  91. a kontrollkaardi nr th-2015-01010/1 ning
  92. detsembri
  93. a vaideotsuse nr 2.2-1/34191-3 tühistamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus OÜ Tõnu Eiki Transport apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  94. aprilli
  95. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  96. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kuna õigusabikulud jäävad kaebaja enda kanda, ei võta ringkonnakohus seisukohta nende kulude põhjendatuse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.