1-13-4972 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2017, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Triin Harak Prokurör Ene Uljanova (

§ 25lg 1, 2 - § 141 lg 2 p 6 järgi ning temale mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning Viktor Nermanile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust arvestati alates 14.12.

1. Kohtuotsus jõustus 03.09.
2. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 14.12.2012 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 14.04.
3. 31.08.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Nermani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neli karistust kustunud. Vanglas kannab karistust kuuendat korda. Praegust karistust kannab seksuaalkuriteo eest (vägistamiskatse). Varasemalt kriminaalkorras karistatud seksuaal- ja varavastaste kuritegude eest (vägistamine, vägistamiskatse, vargus). Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud seksuaalne motiiv ja alkoholi kuritarvitamine. 2 Kehtivat distsiplinaarkaristust. Ajavahemikul 03.02.2016-20.10.2015 läbinud sotsiaalprogrammi "Uus suund". Programmi läbiviija tagasiside: osales aruteludes aktiivselt, oli avatud, tema huvi tegeleda probleemiga kasvas programmi läbiviimise käigus. Kinnipeetava sõnul arutelud muutsid tema mõttemaailma ja suhtumist. Kohati käitus kinnipeetav programmis manipuleerivalt, püüdis kontrollida programmi käiku ja kulgu. Kokkusaamiste ajal oli keskendumisvõime pisut piiratud - suutis intensiivselt programmis sisuga tegeleda alla tunni aja, oli ka teemade läbimisel keskmisest pisut aeglasem (võib seostada ealiste iseärasustega). Kinnipeetava enda tagasisides ütleb, et programm muutis teda, ta sai paljudest asjadest aru, kuidas elada. Kainena on võimeline oma käitumist suunama ja kontrollima ning ümbritsevatest situatsioonidest adekvaatselt aru saama. Ajavahemikult 01.06.2016 - 21.09.2016 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Läbiviija hinnang: kinnipeetav oli teemast huvitatud, töötas kaasa, kuid seoses ilmselt vanuselistest iseärasustest ja keeleprobleemist (vene keel on tal domineeriv) mõningased raskused teooriast aru saamiselt ja üldine pikaldasus teemade läbimisel. Paljud teemad haakuvad sotsiaalprogrammi "Uus suund" kuriteo- põhise käsitlusega - seega pisut korratud ja täiendatud ka varasema programmi teemasid. Kinnipeetava sõnul on ta otsustanud alkoholist loobuda ja mõistab alkoholi tarbimise lõksu sattumise ohtusid. Soovib tegeleda enda hobiga joonistamisega - ja astuda samme sobiva vastassoost partneri leidmiseks. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik risk ühiskonnas. Turvalisusriskid puuduvad. Ohustatud on nii tuttavad kui ka juhuslikud naisterahvad. Oht seisneb seksuaalkuriteo toimepanemises. Oht on kõige tõenäolisem alkoholi tarvitamise käigus. Ohtlikust suurendab asjaolu, kui puuduvad toimivad sotsiaalsed suhted. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14 %. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41-62 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Tartu Vangla Viktor Nermani tingimisi ennetähtaegset vanglast vabanemist Kriminaalhooldusametniku arvamus Võimaliku vabanemise korral puudub Viktor Nermanil sotsiaalne tugivõrgustik. Rahvastikuregistri andmetel on isiku vanemad surnud, abikaasa E. N. ning poja A. N. kohta kriminaalhooldusametnikul andmed puuduvad. Toetudes varasematele vanglapäringutele, elab Viktor Nermani õde Soomes. Suhted poja ja õega olevat katkenud. Tartu vangla esitatud taotluse kohaselt on Viktor Nermanil 2013-ndal aastal toimunud lühiajalised kokkusaamised V. G. ja üks kokkusaamine 2015-ndal aastal T. O., pärast mida ei ole kinnipeetaval kokkusaamisi ega telefonivestlusi toimunud. Viktor Nermani sõpruskonna kohta kriminaalhooldusametnikul andmed puuduvad. Viktor Nerman on valdava osa oma elust viibinud kinnipidamisasutustes, saab eeldada, et puuduvad ka toetavad sõprussuhted, mis soodustaksid isiku toimetulekut ning seaduskuulekat eluviisi. Enne vangistust elas aadressil XXX. Eluase kuulus tollasele väidetavale elukaaslasele, kuhu kinnipeetav vabanemisel ei naase. Rahvastikuregistri andmetel puudub tal nii kehtiv elamisluba, kui ka kehtiv registriaadress. Viimase elukohana on Rahvastikuregistris märgitud XXX (31.12.2012‒20.11.2013). XXX linna sotsiaaltööspetsialist J. S. sõnul peab XXX linnalt toetusi ning sotsiaaleluruumi taotlev isik reaalselt elama ning omama sissekirjutust XXX linnas, vastasel juhul esitatud taotlust ei menetleta. Taotluste esitamise eelduseks on kehtiv elamisluba ja dokument (V.Nermanil puudub kehtiv dokument). J. S. sõnul on Viktor Nermanil võimalik kasutada varjupaigateenust. Kindla elukoha olemasolu on käitumiskontrollile allutamise eeltingimus, ilma milleta käitumiskontrolli rakendamine kinnipeetava suhtes ei ole võimalik. Viktor Nermanil puudub vabanemisjärgselt alaline elukoht, töökoht ja toetav tugivõrgustik, mistõttu ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Samuti nähtub vangala poolt esitatud materjalidest, et isik ei soovi tingimisi ennetähtaega vabaneda. Viktor Nerman on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Sooritatud seaduserikkumised viitavad isiksusele, kellel on puudulik seksuaalkäitumise kontroll, olematu empaatiavõime ning keda iseloomustab riskeeriv ja impulsiivne käitumine. Antud asjaolule tuginedes puudub kinnipeetaval motivatsioon alluda käitumiskontrolli nõuetele ning kriminaalhoolduse kohaldamine tema suhtes ei oleks otstarbekas ega tulemuslik. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et ei soovi istungit. Tal ei ole kuskile elama ja töötama minna. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Viktor Nermani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Viktor Nermani tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt ei soovi süüdimõistetu ennetähtaegselt vabaneda. Isiku puhul on positiivne, et ta on läbinud sotsiaalprogrammid. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Vabanemise korral puudub isikul elukoht. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kriminaalasja menetlemisel osalenud ringkonnaprokurör Tatjana Tamm ei toeta isiku vabastamist. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Viktor Nermani tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Viktor Nermani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Viktor Nermani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Viktor Nerman kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Viktor Nerman temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 aastat ja 9 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku kinnitusest, vangla iseloomustusest ning kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märkis isik kohtule ütlusi andes, et ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Olukorras, kus isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viktor Nerman tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 26.08.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4972 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik