Obsah (6)

§ 100§ 97§ 101§ 102§ 108§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7298 Tsiviilasi E.-M.V. hagi A.K. v

§ 100lg 4).

1. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
2. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejal menetluskulusid tekkindu ei ole, siis jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 10.05.2017.a esitas E.M.V. hagiavalduse A.K.i vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. 11.05.2017.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 26.07.2017.a esitas kostja vastuse hagile, mille kohaselt kostja tunnistas E.M.V.i enda lapseks ning kuna kostjal ei ole võimalik minna perekonnaseisuametisse lapse omaksvõtmiseks, palus ta kohtul laps ära vormistada. 04.08.2017.a rahuldas Tartu Maakohus E.M.V. hagi isaduse tuvastamise nõudes hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Tartu Maakohtu 04.08.2017.a osaotsus jõustus 16.09.2017.a. Elatisnõude hagiavalduse kohaselt A.K. keeldub last materiaalselt toetama, kuna väidetavalt tema majanduslik olukord seda ei võimalda. Samuti ei osale kostja ka muul moel lapse elus. Hageja palun elatise väljamõistmist miinimummääras ning tagasiulatuvalt üks aasta enne hagiavalduse esitamist. Kostja on oma 26.07.2017.a vastuses märkinud, et elatisraha maksmisel kohus arvestaks asjaoluga, et kostja kasvatab alaealist poega R. K. (sünniaeg XX.XX. Kohus andis kostjale 11.08.2017.a kirjaga tähtaja tõendite esitamiseks, et tõendada, et tal ei ole võimalik hageja ülalpidamiseks maksta elatist miinimummääras. Kostja tõendeid ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
3. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

2. Kohus on isaduse tuvastamise nõude rahuldanud 04.08.2017.a hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega, mis jõustus 16.09.2017.a ning kohus kontrollinud rahvastikuregistri andmeid on tuvastanud, et A.K. on kantud E. M. V. isana rahvastikuregistrisse. 3.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja elavad eraldi, mida tõendab ka hageja ja kostja elukoha aadressid, mis on erinevad. 4. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud

§ 101

lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks on alates 01.01.2017. a 235 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära põhjendama ega tõendama. 5.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema 2 töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6. Hageja on palunud enda kasuks välja mõista elatist miinimumsummas, so 2017.aastal 235 eurot. Reeglina elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (

§ 102

lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 lause 3).

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
2. Kostja on oma 26.07.2017.a vastuses küll märkinud, et kohus arvestaks elatise nõude lahendamisel asjaoluga, et tema ülalpidamisel on ka alaealine poeg. Samas ei ole kostja, vaatamata kohtu nõudekirjale, tõendeid esitanud, mis tõendaksid, et juhul, kui ta maksab hagejale elatist miinimummääras, siis alaealine poeg (kostja teine ülalpeetav laps) osutuks vähem kindlustatuks kui hageja.
3. Seega rahuldab kohus hageja nõude elatise nõude osas, mis hõlmab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 10.05.2017.a.
4. Eeltoodust tulenevalt tuleb A.K.ilt E.M.V. kasuks välja mõista elatis 235 eurot kuus alates 10.05.2017.a kuni M.V. (sündinud) täisealiseks saamiseni , kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
5. Kohus selgitab, et juhul, kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, siis muutub ka elatise miinimummäär (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) ning selleks ei pea uuesti kohtusse pöörduma.
6. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 13. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 punktis 13 märkinud, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,

§ 70lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.

Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Samale seisukohale asus kolleegium ka

1. mai
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1130-14 kinnitanud, viidates punktis 16 menetletava asja Tartu Ringkonnakohtu lahendile, millele oli esitatud kassatsioonikaebus. Riigikohus nõustus Tartu Ringkonnapõhjendustega ja jättis kassatsioonikaebuse rahuldamata, leides, et Tartu Ringkonnakohus oli jõudnud õigele otsusele. Tartu Ringkonnakohus märkis nimetatud lahendis, et /…./ nii varasem kui ka alates
3. juulist 2010 kehtiv perekonnaseadus näeb ette, et elatist saab nõuda üldjuhul alates elatisehagi esitamisest ning erandina ka ühe aasta eest enne hagi esitamist. Riigikohus märkis eespool 3 viidatud otsuses (3-2-1-36-08), et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest.
4. Kuna E.M.V. esitas elatise nõude koos isaduse tuvastamise nõudega, siis on hageja kasuks võimalik välja mõista elatis alates hagi esitamisest, kuid ei ole võimalik välja mõista elatist ühe aasta eest enne hagi esitamist

§ 108alusel. 15. Seega tuleb E.M.V. hagi tagasiulatuva elatise nõude osas jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD 16. Ts

MS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõige 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

1. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
2. Kuna elatise hagi on riigilõivuvaba ja kui isaduse tuvastamise hagi esitatakse koos elatisnõudega, siis on ka selline hagi riigilõivuvaba. Tsiviilasjas DNA testi läbiviidud ei ole, mistõttu hagejal menetluskulusid tekkinud ei ole jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 4