← Eesti

2-16-19484/28

Obsah (6)§ 162§ 176§ 657§ 654§ 652§ 171

Tsiviilasi nr 2-16-19484 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 26. sep

§ 162lg 1 alusel jäeti menetluskulud hageja kanda.

Kostjad ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja

§ 176

lg-s 1 sätestatud korda järgides ja kohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas maakohtu otsusele
  2. augustil
  3. a apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt, saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et nõude aegumine katkes
  4. juunil
  5. a vastavalt TsÜS § 158 lg-dele 1 ja
  6. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Korteriühistu Kesk-Ameerika 3 poolt tehtud makset ei saa omistada kostjatele.
  7. Esiteks on otsus hagejale üllatuslik osas, milles kohus leidis, et aegumine ei ole katkenud 41 745.45 euro tasumisega korteriühistu poolt
  8. juunil
  9. a. Kostjad ei ole tõendanud, et korteriühistu tegi hagejale 41 745.45 euro suuruse ülekande põhjusel, et nad oleksid soovinud elamu renoveerimiseks uut laenu taotleda. Korteriühistu pole kohtule esitanud ühtegi laenutaotlust ega laenulepingut vms tõendit, mis kinnitaks, et nad ka tegelikult elamu renoveerimiseks uut laenu oleksid taotlenud. Tegelikult pidasid hageja ja kostjad pärast laenulepingu ülesütlemist läbirääkimisi laenuvõlgnevuse tasumise teemal. Hagejat esindas läbirääkistel töötaja IS ning kostjaid eelkõige juhatuse esimees KK. Kostjate
  10. aprilli
  11. a lisaks nr 2 olevast e-kirjavahetusest nähtub, et just nimetatud isikud suhtlesid omavahel. Mitmel korral toimusid läbirääkimised korteriühistu ruumides, milles osalesid hageja poolt IS ning kostjate poolelt korteriühistu juhatuse liikmed. Hageja arvates saab asuda seisukohale, et korteriühistu oli kostjate poolt volitatud neid esindama läbirääkimistes hagejaga laenuvõlgnevuse osas ning läbirääkimiste sisuks oli kostjate võlgnevuse suurus ja selle tasumine hagejale, sh võlgnevuse sissenõudmise kohtumenetluse vältimine. Juhul kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, on läbirääkimiste sisu tuvastamiseks võimalik tunnistajatena üle kuulata läbirääkimistel osalenud isikud.
  12. Hageja jääb oma varem esitatud seisukoha juurde, et korteriühistu tegevuse rahaülekande teostamisel saab omistada kostjatele, kuna nad olid selleks oma tahet avaldanud ning volitanud korteriühistut enda eest rahaülekannet tegema. Kostjad on ka läbi
  13. juunil
  14. a toimunud üldkoosoleku oma tahet rahaülekande teostamiseks avaldanud ning sellega ka hageja nõuet 5

(7)Tsiviilasi nr 2-16-19484 tunnistanud. Üldkoosoleku otsus on siduv kõigile korteriomanikele vaatamata sellele, kas nad üldkoosolekul osalesid või mitte. Kostjad ei ole
  1. juuni
  2. a korteriühistu üldkoosoleku otsust kohtus vaidlustanud. Sealjuures nähtub üldkoosoleku protokollist, et kostja I ja kostja VIII on isiklikult andnud oma poolthääle eelnimetatud otsusele. Seega oli kostja I ja kostja VIII volitus korteriühistul igal juhul olemas ja nende tahe laenuvõlgnevus tasuda on igal juhul tõendatud.
  3. Hageja arvates ei ole ka eluliselt usutav, et korteriühistu tasus 41 745.45 euro suuruse summa lihtsalt selleks, et mõnest teisest pangast uut laenu taotleda ning väita, et nad tegelikult nõuet ei tunnistanud. Järelikult sai tasutud 41 745.45 euro suuruse rahasumma tasumine olla ainult laenuvõlgnevuse tasumine hagejale eesmärgiga vältida kohtuvaidlust. Hageja ja korteriühistu läbirääkimiste tulemusena otsustas korteriühistu ca kuu aega pärast laenulepingu ülesütlemist võlgnevuse tasuda. Hageja märgib, et ei saanud mõjutada seda, mida korteriühistu rahaülekande selgituseks märkis ega kaaskirja koostamist korteriühistu poolt. Rahaülekande selgitus ja kostjate deklaratsioon, et nemad hageja nõuet ei tunnista, ei oma antud asjaoludel tähendust. Vastasel juhul tekiks olukord, kus võlgnikel avaneks alati võimalus oma kohustusest vabaneda üksnes seetõttu, et nad volitavad kolmandat isikut teostama rahaülekannet, mille vastuvõtmisest võlausaldaja keelduda ei saa, mis avaks võlgnikele võimaluse hiljem nõude aegumisele tugineda. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu
  6. juuli
  7. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas

§ 657

lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 18. Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud uuele väitele, et tegelikult pidasid hageja ja kostjad pärast laenulepingu ülesütlemist läbirääkimisi laenuvõlgnevuse tasumise teemal. Hageja hinnangul saab asuda seisukohale, et korteriühistu oli kostjate poolt volitatud neid esindama läbirääkimistes hagejaga laenuvõlgnevuse osas ning läbirääkimiste sisuks oli kostjate võlgnevuse suurus ja selle tasumine hagejale, sh võlgnevuse sissenõudmise kohtumenetluse vältimine. Lisaks on hageja uue väitena leidnud, et ei ole ka eluliselt usutav, et korteriühistu tasus 41 745.45 euro suuruse summa lihtsalt selleks, et mõnest teisest pangast uut laenu taotleda ning väita, et nad tegelikult nõuet ei tunnistanud. Hageja on ka leidnud, et läbirääkimiste sisu tuvastamiseks on võimalik tunnistajatena üle kuulata läbirääkimistel osalenud isikud. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt

§ 652

lg 3 p-dele 1 ja 2 on apellatsiooniastmes uute asjaolude esitamine piiratud, lisaks tuleb uue asjaolu lubatavust põhjendada ja kohtu nõudmisel põhistada (

§ 652lg 4).

Hageja seda teinud ei ole, mistõttu ei arvesta ringkonnakohus viidatud uusi väiteid, mis on esmakordselt esitatud apellatsioonimenetluses.

  1. Hageja on leidnud, et maakohtu otsus oli üllatuslik osas, milles kohus leidis, et aegumine ei ole katkenud 41 745.45 euro tasumisega korteriühistu poolt
  2. juunil
  3. a. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui maakohus võtab otsuses poolte väidete osas seisukoha ja ühe poole seisukohaga ei nõustu, ei saa sellist olukorda 6

(7)Tsiviilasi nr 2-16-19484 pidada iseenesest üllatuslikuks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena ning kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid. Samuti on Riigikohus leidnud, et uut asjaolu või väidet, mis asetab pooled uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb kohtul pooltega arutada ja anda võimalus esitada oma seisukoht (RKTKo 3-2-1-112-16, p 16; 3-2-1-53-16, p 17; 3-2-1-16612, p 15; 3-2-1-29-11, p 12).
  1. Käesoleval juhul on hageja esitanud aegumise katkemise vastuväite
  2. aprilli
  3. a menetlusdokumendis. Kostja vaidles hageja väitele vastu
  4. aprilli
  5. a menetlusdokumendis ja selgitas, et korteriühistu tasus laenujäägi, et saada uut laenu, kuna elamu vajas renoveerimist. Samuti esitas kostja omapoolse seisukoha ja väited
  6. aprilli
  7. a eelistungil. Hageja kordas oma väidet aegumise katkemisest
  8. mai
  9. a menetlusdokumendis ja leidis, et korteriühistu tegevuse rahaülekande teostamisel saab omistada kostjatele ning et hagejal puudus võimalus keelduda rahalise kohustuse täitmisest kolmanda isiku poolt. Aegumise katkemist arutasid pooled ka
  10. juuni
  11. a eelistungil. Samal istungil pooled ei esitanud taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks ja olid nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega. Seega aegumise katkemise küsimust on pooled mitmeid kordi arutanud ja hagejal oli võimalus esitada kõik oma vastuväited, sh alternatiivsed vastuväited juhuks, kui kohus ei peaks nõustuma hageja põhjendusega aegumise katkemise kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole eelmenetluse ülesandeid rikkunud, on vaidluse asjaolud välja selgitanud ja neid pooltega arutanud, mistõttu ei saanud otsus olla hagejale aegumise katkemise küsimuse osas üllatuslik.
  12. Ringkonnakohus märgib, et ülejäänud osas on hageja korranud oma varasemalt esitatud väiteid, millele maakohus on vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

22. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

Kostjad menetluskulude nimekirja ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu samuti, et kostjad oleks apellatsiooniastmes menetluskulusid kandnud. Eelnevast järeldab kolleegium, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.