← Eesti

2-17-107035/5

Obsah (14)§ 142§ 187§ 322§ 407§ 444§ 438§ 367§ 468§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Tartu Maakohus Hei

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

  1. Hagiavalduse kohaselt omandas Nord Collect OÜ nõude T. P. vastu summas 1 251, 64 eurot. Nõude loovutamise aluseks on Monefit Estonia OÜ (endise nimega Ziip OÜ) ja Nord Collect OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr
  2. Ziip OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 19.08.2014 lepingu nr
  3. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 19.08.2014 esitas kostja laenutaotluse 300 euro saamiseks 90-ks päevaks intressiga 72 eurot laenu perioodiks 90 päeva. Ziip OÜ kandis 19.08.2014 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 300 eurot. Kostja kohustus laenusumma 300 eurot ja intressi 72 eurot laenu perioodi eest tasuma hiljemalt 17.11.
  4. Pooled leppisid kokku, et 300 euro suuruse laenu, laenu perioodiga 90 päeva, puhul moodustub intressimäär 96% aastas. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02% tagastamata laenu summalt päevas perioodi 18.11.2014 kuni 14.06.2017 eest summas 36,39 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS §-dele 8, 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101 lg 1 p 1,6, 108, 113 lg 1, 158 lg 1, 164 lg 1, 2; 397 lg 1; 415 lg 2 alusel hageja kasuks võlgnevus 290 eurot, millest laenu põhiosa 176 eurot; laenu intress 72 eurot; viivis 36,39 eurot; võla sissenõudmise kulud 5,61 eurot ning alates 15.06.2017 kuni põhinõude 176 euro täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1.
  5. Alternatiivse nõudena palub hageja juhul, kui kohus peaks leidma, et Ziip OÜ ja kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahuldada nõuet, mis tuleneb laenulepingust nr 32374, välja mõista kostjalt alusetust rikastumisest tulenev nõue 212, 50 eurot (176 eurot+ intress 0,11eurot+seadusjärgne viivis perioodi 18.11.2014 kuni 14.06.2017 eest VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras 36,39 eurot) ning alates 15.06.2017 kuni põhinõude 176 euro täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2

(5)2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte antud

§ 322lg 4 sätestatud korras 16.06.2017.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§ 407lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esialgne võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis laenulepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg 1; 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega. Seega on kohtul kohustus kontorollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte. Lepingu sõlmimise ajal (19.08.2014) kehtinud TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 3

(5)Kostjaga sõlmitud lepingu alusel väljastati kostjale 19.08.2014 laenu summas 300 eurot 90 päevaks intressiga 72 eurot laenu perioodiks intressimäär aastas 96%, krediidikulukuse määr 151,82% aastas. Eesti Panga poolt avaldatud veebilehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2014 aasta augustis oli 37, 73%. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui neli korda. Eelnevast lähtudes on laenuleping heade kommetega vastuolus ja TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Kohus ei rahulda hageja laenulepingust nr 32374 tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja on esitanud kohtule alternatiivse taotluse juhul, kui kohus leiab, et laenuleping on tühine. Alternatiivse nõudena on hageja esitanud alusetult saadud summa tagastamist ning seadusejärgse intressi ja viivise väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldada. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuivõrd esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodud põhjustel tühine, on kostja kohtu hinnangul saanud hagejalt õigusliku aluseta tasumata 176 eurot, milline summa tuleb kostjal hagejale tagastada. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks õigusliku aluseta saadud 176 eurot.
  1. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi ja viivist lepingus sätestatud määras. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 alusel intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  2. jaanuari ja
  3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu sõlmimise ajal oli nimetatud intressimäär 0,15% aastas. Kuna lepingujärgselt oli laenu kasutamise aeg 90 päeva, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõista 300 euro suuruse laenu kasutamise eest (300×0,15%/365×90) intress 0,11 eurot.
  4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna laenuleping on tühine, saab hageja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ajast, mil kostja pidi laenu tagastama (17.11.2014), so alates 18.11.
  5. Seega tuleb kostjalt välja mõista alates 18.11.2014 kuni 14.06.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 36,39 ning alates 15.06.2017 viivis tasumata põhinõudelt kuni põhinõude 176 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 36,39 eurot ei tohi ületada põhinõude 176 euro suurust. 4
(5)
  1. Hageja on esitanud nõude võla sissenõudmiskulude 5,61 euro väljamõistmiseks, mis on kulu kostjale saadetud teatiste eest. Kuivõrd laenuleping on tühine, tuleb hageja nõue nimetatud nõudes jätta rahuldamata.
  2. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt esitatud alternatiivnõue ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 212,50 eurot, millest põhivõlgnevus on 176 eurot; intress 0,11 eurot ning seisuga 14.06.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 36,39 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel

§ 367

alusel välja mõista kostjalt alates 15.06.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 36,39 eurot ei tohi ületada põhinõude 176 euro suurust. 8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 9.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hageja alternatiivnõude kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 75 eurot ning õigusabikulu 120 eurot.

§ 138

lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt

§ 139

lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud summas 80 eurot, kokku seega 155 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 155 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.