3-16-315/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-315 Otsuse kuupäev

1. juuni 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Ergo Jõhve kaebus Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirja nr 6-2/1827 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Ergo Jõhve Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. juuli
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. 12.02.2016 laekus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja Ergo Jõhve poolt esitatud kaebus Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirja nr 6-2/1827 tühistamiseks/õigusvastaseks tunnistamiseks. 1.1 15.02.2016 esitas Tartu Halduskohus kohtunõude Tartu Vanglale, paludes esitada vaidlustatud käskkiri ning vaidemenetluse materjalid. Tartu Vangla täitis kohtunõude järgmisel päeval. 1.2 Oma 18.02.2016 määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ning andis E. Jõhvele tähtaja riigilõivu tasumiseks. 02.03.2016 kirjaga pikendas kohus tähtaega E. Jõhve palvel kuni 11.03.
7. 1.3 Tartu Halduskohtusse saabus 10.03.2016 E. Jõhve avaldus, milles ta teatas riigilõivu tasumisest. 1 1.4 10.03.2016 määrusega võttis kohus E. Jõhve kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 1.5 31.03.2016 laekus kohtusse vastustaja vastus E. Jõhve kaebusele. Kaebuse põhjendused ja taotlus
8. 19.11.2015 kaebaja kambri läbiotsimise käigus leiti isevalmistatud sigaret, mis oli peidetud kaebaja kaelas olnud nimesildi vahele. Kaebaja kinnitab, et leitud sigaret ei kuulu talle ning ta ei olnud selle olemasolust teadlik. Sigareti nimesildi vahele pannud kinnipeetav on oma teo ülestunnistanud. Kaebaja väidab, et kartseris puuduvad süütamisvahendid, seega on sigaret kartseris mõttetu. Kaebaja sõnul rikuti distsiplinaarmenetluse käigus menetlusnorme, kuna ei vaadatud üle kaamera salvestisi ega võetud seletusi teistelt kinnipeetavatelt. Ühtlasi väidab kaebaja, et kartseri tingimused, kus ta kartserikaristust kandis, riivasid oluliselt ning intensiivselt tema põhiõigusi. Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtul Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirja nr 6-2/1827 tühistamist. Vastustaja vastuväited
9. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. 3.1 Vastustaja teatas kohtule, et jääb Tartu Vangla 11.01.2016 vaideotsuses nr 1-11/1148-2 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja hinnangul ei ole tema süüdi, kuna ta ei olnud enda nimesildi vahel olevast isevalmistatud sigaretist teadlik, seega ei olnud tegu toimepandud tahtlikult. Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi vangistusseaduse (VangS) § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral, ei täpsusta seadus nõutava süü vormi. Seetõttu saab distsiplinaarkaristust määrata ka distsiplinaarsüüteo eest, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Kuna vangla väljastab igale kinnipeetavale isikliku nimesildi, kuna selle kandmine on kinnipeetaval väljaspool oma elukambrit kohustuslik, siis on igal kinnipeetaval kohustus hoolitseda selle eest, et nimesilt oleks olemas, terve ning et selle vahele ei oleks midagi peidetud. Jättes oma kohustuse täitmata, pani kaebaja distsiplinaarsüüteo toime vähemalt hooletusest ning tema karistamine oli lubatav. 3.2 Vastustaja ei pea kaebaja antud selgitusi nimesildi vahelt leitud isevalmistatud sigareti kohta ka eluliselt usutavateks. Kaebaja oli teadlik, et tema nimesilt on katki ning ainult teibiga kinni, st selle vahele on võimalik midagi panna; kaebaja ei märganud kahe päeva jooksul (paigutati kartserisse 17.11.15, läbiotsimine toimus 19.11.15), et tema nimesildi vahele on midagi pandud; „nutsaka“ nimesildi vahele panijal oli võimalik juba 28.11.15 ( kui kaebaja kartserist eluosakonda naasis ja talle karistust veel määratud ei olnud), oma tegu üles tunnistada aga ta räägib „nalja viluks“ tehtud teost kaebajale pärast viimasele karistuse määramist, kartmata võimaliku konflikti tekkimist, samas kui kaebaja peab ohtlikuks ainuüksi teise kinnipeetava kohta kahtlustuse esitamist ja nn „ülestunnistus“ esitatakse kinnipeetava poolt, kes vabaneb päev pärast ülestunnistuse andmist. Nende asjaolude valguses, mis on teineteisele kohati vasturääkivad, on ilmne, et kaebaja loodud teooria on ebausutav ning see on esitatud üksnes eesmärgiga vabaneda vastutusest. 3.3 Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et distsiplinaarmenetluses on rikutud menetlusnorme, kuna ei vaadatud videosalvestisi ega võetud seletusi teistelt kinnipeetavatelt. Vastustaja on 2 vastuse p 8 selgitanud, et kuna kaebajat karistati tubakatoodete enda juures hoidmise eest, siis ei olnud vajalik selle teo tõendamiseks välja selgitada, kuidas tubakatoode nimesildi vahele sai. 3.4 Kuna distsiplinaarkaristuse käskkirja õiguspärasust karistuse täideviimise tingimused ei mõjuta, siis tuleb kaebaja väited kartserikambri nõuetele mittevastavuse kohta jätta, kui asjasse puutumatud, tähelepanuta. 3.5 Sellest tulenevalt palub vastustaja kohtul jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
10. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4.1 Tartu Vangla 18.12.2015 käskkirjaga nr 6-2/1827 määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg-s 3 esimeses lauses sätestatud keelu süülise rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt 19.11.2015 kella 10.35 ajal kambris nr 1010 teostatud läbiotsimise käigus avastati muu hulgas kaebaja kaelas oleva nimesildi vahelt 1 isevalmistatud sigaret. 4.2 Distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Vastavaks teokoosseisuks on seaduse säte, mida kinnipeetava tegevus (tegu või tegevusetus) rikkus, milles see tegevus seisnes ja kinnipeetava süü rikkumise toimepanemisel (RKHK 3-3-1-44-12, p 16). VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt VangS, VSkE või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, muu hulgas kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. VSkE § 82 lg 3 sätestab, et kinnipeetaval ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Nähtuvalt haldusasja materjalidest,19.11.2015, kell 10.35 ajal kambris nr 1010 teostatud läbiotsimise käigus avastati muu hulgas kaebaja kaelas oleva nimesildi vahelt 1 isevalmistatud sigaret. Sigareti vaatluse käigus selgus, et sigareti sees on tubakas. Sellest tulenevalt oli vastustajal seaduslik alus kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. 4.3 Tõlgendades VSkE § 82 lg 3 esimest lauset grammatiliselt, on näha, et dispositiivse iseloomuga õigusnormi sisuks on kinnipeetaval tubakatoodete enda juures hoidmise keeld. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vanglaametnik avastas isevalmistatud sigareti, mis oli peidetud kaebajale kuuluvale nimesildi sisse, mis asus avastamise hetkel kaebaja kaelas. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kahtlust, et eelpoolnimetatud olukorra faktilist koosseisu tuleb subsumeerida VSkE § 82 lg 3 esimese lause alla, ehk tegemist on kinnipeetava poolt enda juures tubakatoote keelatud hoidmisega. 4.4 Järgimiseseks distsiplinaarsüüteo koosseisuliseks elemendiks on isiku süü. Seega tuleb kohtul hinnata, kas distsiplinaarmenetluse ajal tuvastas vastustaja õigesti kaebaja süü. Kaebaja väidab, et leitud sigaret ei kuulu talle ning ta ei olnud selle olemasolust teadlik. Tema nimesildi sisse sigareti pannud kinnipeetav on oma teo üles tunnistanud. Seega heidab kaebaja vastustajale ette, et ta ei olnud talle inkrimineeritud süüteos süüdi. Kuigi VangS § 63 lg 1 ei täpsusta süü vormi, on kohtupraktikas peetud süü vormideks kõiki süü elemente - tahtlus ja hooletus (RKHKo 3-3-1-24-10, p 11). Esmalt märgib kohus, et kohtul on tekkinud põhjendatud 3 kahtlus teise kinnipeetava poolt tehtud ülestunnistuse tõele vastavuse osas. Vastustaja on vaideotsuses õigesti osundanud asjaolule, et ülestunnistuse teinud kinnipeetav R. Aas pidi vabanema vanglast lähimal ajal, seega tal puudus alus karta nimetatud ülestunnistamisega kaasneda võivaid sanktsioone (Tartu Vangla kodukorra p 1.7.2). Järelikult võiks ta julgelt anda vastustajale enda kahjuks rääkivaid tunnistusi. Samuti näeb kohus vastuolu R. Aasa ülestunnistuse ja valvuri poolt koostatud ettekande vahel. Nimelt väitis R. Aas, et pani kaebaja nimesildi sisse isevalmistatud sigareti n-ö nalja pärast, milles oli mitte tubakas, vaid tee puru. Isevalmistatud sigareti vaatlusel selgus, et sigaret oli ette valmistatud piiblist rebitud paberist, mille sisse oli keeratud puru, mis vaatlemisel osutuks tubakapuruks (purul oli tubakale iseloomulik lõhn ja värvus – menetlustoimingu protokoll 23.12.2015). Selle asjaolu üle ei vaielnud ka kaebaja vaidemenetluses ja kohtule esitatud kaebuses. Seega, kohtul puudub alus kahelda vanglaametniku ütluses selle kohta, et kaebajale kuuluvast nimesildist leitud isevalmistatud sigareti sisuks oli tubakas. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et R. Aasa poolt 22.12.2015 antud ülestunnistuses puuduvad konkreetsed andmed sooritatud teo kohta (aeg, kuupäev jne). Kõik need asjaolud kogumis sunnivad kohut pidama R. Aasa poolt 22.12.2015 tehtud ülestunnistuse ebausutavaks. Seetõttu on kohus seisukohal, et R. Aasa poolt 22.12.2015 antud ülestunnistus viitab vaid sellele, et ta üritab, kasutades tekkinud olukorda, päästa sellisel viisil kaebajat distsiplinaarkaristusest. 4.5 Teiseks märgib kohus, et isegi juhul, kui isevalmistatud sigareti pani kaebaja nimesildi vahele kaaskinnipeetav R. Aas või keegi teine kolmas isik, siis ei oleks see aluseks distsiplinaarmenetluse lõpetamiseks. Nagu eelnevalt oli märgitud, distsiplinaarsüütegu on hõlmatud kõikide süüteo vormidega. Vastustaja osundas kaebaja hooletusele. Tõepoolest üheks süüteo leebemaks, kuid siiski süüteo vormiks on hooletus. Isiku hooletus tähendab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema (karistusseadustiku § 18 lg 3). Nähtuvalt haldusasja materjalidest, isevalmistatud sigareti avastamise ajal oli kaebajale kuuluv nimesilt tema kaelas. Nimesildi vahele peidetud eseme olemasolule viitas selline väliselt kergesti tuvastatav fakt, et nimesilt oli sisse peidetud sigareti tõttu tavalisest tunduvalt paksem. Vastustaja teatas kohtule, et kinnipeetava nimesildi tavaline suurus on 7 x 5cm ning paksus on 0,5 -1 mm. Järelikult, kui sellise nimesildi vahele on pandud isegi tavalisest sigareti paksusest väiksem sigaret, on selle tõttu muutunud ka nimesildi suurus ja selline vahe on kohtu arvates hästi märgatav, eriti kinnipeetava jaoks, kes kasutab seda igapäevaselt. Sellele tavalisest paksemale nimesildile pööras tähelepanu ka vanglaametnik. Seega, kui oletada, et kaebaja nimesildi sisse pani isevalmistatud sigareti, kas R. Aas või keegi teine kinnipeetav avatud sektoris, siis viibides kartseris ja kasutades nimesilti igapäevaselt, oleks kaebaja pidanud avastama, et nimesildi sisse on pandud võõras ese. Usutav ei ole, et selle aja jooksul (17.11.19.11.2015), millal kaebaja viibis kartseris, ei ole ta märganud, et nimesildi sees on võõras ese ega kontrollinud, mis ese see on. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kaebaja rikkus VSkE § 82 lg 3 tahtlikult. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud, seega distsiplinaarteo koosseis on täidetud.
11. Kaebaja väidab, et vastustaja ei küsinud isikutelt selgitusi ja ei vaadanud haldusmenetluses kambri nr videosalvestust, mis võiks aidata välja selgitada tegeliku isiku, kes võis panna isevalmistaud sigareti kaebaja nimesildi vahele, enne seda, kui ta paigutati kartserisse. Sellest tulenevalt heidab kaebaja vastustajale ette, et haldusmenetluses oli rikutud uurimispõhimõtet. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega tuleb kindlaks teha, kas eelpoolnimetatud videosalvestise läbivaatamine oli distsiplinaarkaristuse määramise otsuse langetamiseks vajalik. Kohus leiab, et arvestades 4 distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendite tähtust, puudus vajadus videosalvestise läbivaatamiseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja paigutati kartserisse 17.11.2015, kuid läbiotsimine toimus 19.11.2015, siis juhul, kui sigareti pani kaebaja nimesildi sisse keegi kolmas isik olles avatud sektoris, oleks kaebaja nimesildi igapäevase kasutajana pidanud nimesildi sisse peidetud sigareti vähemalt kahe päeva jooksul avastama. Kohus märgib täiendavalt, et käeoleval juhul ei ole oluline, kas keegi ja kes kaebaja kaaskinnipeetavatest isikutest pani tema nimesildi sisse sigareti. Oluline on see, et distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaolu, et kaebaja oleks pidanud sigareti olemasolust teadma. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja, jättes kaebaja poolt nimetatud videosalvestise läbi vaatamata, ei rikkunud uurimisprintsiipi, kuna videosalvestise läbivaatamisel tuvastatu ei omaks distsiplinaarkaristuse määramisel mingisugust tähtsust. Kohus leiab, et analoogselt videosalvestuse läbivaatamata jätmisega ei ole vastustaja rikkunud uurimisprintsiipi, kui jättis küsimata teistelt kinnipeetavatelt selgitusi kaebaja nimesildist avastatud isevalmistatud sigareti kohta.
12. Kaebaja väidab, et kartseris puuduvad süütamisvahendid, seega on sigaret kartseris mõttetu. Kohus peab kaebaja väidet asjasse mittepuutuvaks. VSkE § 82 lg 3 esimese lause rikkumise korral distsiplinaarkaristuse määramisel ei selgita välja ega arvesta sellega, mis eesmärgiga kinnipeetav hoidis enda juures tubakatooteid.
13. Kohus kontrollis vaidlustatud haldusakti ja läbiviidud distsiplinaarmenetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas 18.12.2015 seisuga kehtinud VangS § 64 lg-dega 1, 2, 3, 4, ja
14. Tartu Vangla 18.12.2015 käskkiri nr 62/1827 vastab HMS §-des 54 ja 56 sätestatud tingimustele, kuna on välja antud selleks pädeva ametniku poolt ning kooskõlas tol ajal muude vangistust reguleerivate õigusaktidega. Võttes arvesse kõiki tuvastatud asjaolusid, aga samuti seda, et kaebaja oli varem korduvalt karistatud VSkE § 82 lg 3 esimese lause rikkumise eest, siis kaebajale määratud karistus, 7-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine, on toime pandud süüteoga proportsionaalne ning vastab vangistuse täideviimise eesmärkidele. Haldusakti vorminõudeid on järgitud. Kohus nõustub 18.12.2015 käskkirjas nr 6-2/1827 toodud kaalutlustega ning leiab, et kaalutusõigus oli teostatud volituse piire ületamata ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Arvestatud on olulisi asjaolusid ja kaalutud põhjendatud huve. Sellest tulenevalt tegemist on õiguspärase haldusaktiga.
15. Kaebaja väidab samuti, et kambri tingimused, kus ta käskkirja nr 6-2/1827 alusel määratud kartserikaristust kandis, riivasid oluliselt ning intensiivselt tema põhiõigusi. Kohus märgib, et kuna tuvastatud on, et kaebaja paigutati kartserisse õiguspärase käskkirja alusel, siis kohus jätab eelpoolnimetatud kaebaja väite tähelepanuta. Samuti kaebusest ei ole näha, et kaebaja oleks eraldi taotlenud kohtult kartseri nr 69 kinnipidamistingimustele õigusliku hinnangu andmist.
16. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
17. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest, vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5