KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-14-

) § 69 lg 1 I lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lg 2 II lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on leidnud, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks (3-2-1-8-09, p 11; 3-2-1-151-11, p 14). Arvestades Riigikohtu eeltoodud seisukohta ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg-s 1 sätestatut, leidis maakohus, et hageja ei ole laenulepingut kehtivalt üles öelnud. Laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 16.12.2038, seega ei ole leping lõppenud ka tähtaja möödumisega. Lepingu ülesütlemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolud, et kostjale 1 on 22.10.2012 pereliikme kaudu kätte toimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõue ja et kostja 1 on saanud ülesütlemisavalduse koos hagimaterjalidega (hageja ei ole lepingu ülesütlemisele kohtumenetluses ka tuginenud). Riigikohtu praktika kohaselt ei ole lepingut võimalik tagasiulatuvalt üles öelda. Leping lõpeb ülesütlemisavalduse kättetoimetamise järel, st kas avalduse kättetoimetamisest või tahteavalduses või seaduses määratud tähtaja möödumisel. Põhimõtteliselt saab lepingu üles öelda ka kohtumenetluses, kuid seda juhul, kui on täidetud ka kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks. Sealjuures peab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus olema üheselt selge mh täitmise täiendava tähtaja ja lepingu lõppemise kuupäeva osas ning kehtetule (st kätte toimetamata) ülesütlemisavaldusele tuginedes tuleb uuesti määrata ka lepingu täiendav täitmise ja lõppemise tähtpäev või tähtaeg. Lisaks peab kohtumenetluses lepingu ülesütlemine olema ka menetluslikult lubatav. Kohtumenetluse käigus lepingu ülesütlemine on hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes, milleks on vaja kostja või kohtu nõusolekut (3-2-1-53-16, p-d 13–15). 3 Hageja ei ole alternatiivselt tuginenud laenumaksete tasumata jätmisest tulenevale võlgnevusele ega vastavat nõude arvestust esitanud. Seega ei saa kohus lahendada hageja nõuet kui lepingu täitmise nõuet. Samas ei saaks ka lepingu täitmise nõue rahuldamisele kuuluda. Kuna laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole kogu tagastamata laenusumma veel sissenõutavaks muutunud. Laenu tagastamise graafiku kohaselt oli 16.11.2016 seisuga laenujääk 127 988,21 eurot, seega sissenõutavaks oli muutunud laenusumma 19 008,58 eurot. Enne laenulepingu ülesütlemise teate saatmist oli põhiosa katteks laekunud 3586,33 eurot, pärast ülesütlemisteate saatmist on laekunud 49 156,38 eurot (enne tagatise müüki tasuti 2150,76 eurot, tagatise müügist laekus 35 995,71 eurot, pärast tagatise müüki tasuti veel 6184,91 eurot (784,91 + 5400) ning kohtumenetluse ajal 4825 eurot), mille hageja on arvestanud tagastamata laenusumma katteks. Kokku on laenusumma katteks arvestatud rohkem, kui sissenõutavaks muutunud laenusumma ja hageja intressinõue 920,92 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. detsembri 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 94 253,08 eurot ja intress 920,92 eurot, kokku 95 174 eurot. Menetluskulud palub apellant jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud maakohtus (esindustasu 1827,47 eurot, riigilõiv 1000 eurot) ja ringkonnakohtus ning viivis menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ega põhistanud, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. Maakohus ei olnud kohtuotsust tehes erapooletu, kuna käsitles kostjate üldsõnalist vastuväidet, et hageja ei ole kostjale 1 laenulepingu ülesütlemise avaldust kätte toimetanud, kostjaid soodustaval viisil. Kostjad kinnitasid kohtuistungitel, et nende elukoht/viibimiskoht oli muutunud. Kostjad ei väitnud ega esitanud ühtegi kirjalikku tõendit, millest nähtuks, et kostjad oleksid hagejat teavitanud laenusaaja elukoha ja/või muude kontaktandmete muutumisest. Seega olid kostjad rikkunud laenulepingu p-s 2.1.4 kokkulepitud kohustust teavitada hagejat 7 pangapäeva jooksul, kui muutuvad laenusaaja isikuandmed, elukoht ja/või muud kontaktandmed. Kostjaga 1 peetud e-kirjavahetusest nähtub, et kostja 1 püüdis ise leida tagatisele ostja ning oli teadlik tema poolt laenulepingu mittekohasest täitmisest. Kostjale 1 on lepingujärgsel aadressil pereliikme kaudu 22.10.2012 kätte toimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõue nr F4-1/15198; 2) on hageja laenulepingu nõuetekohaselt üles öelnud. Hageja edastas 01.02.2011 ülesütlemisavalduse kostja 1 lepingujärgsel elukoha aadressil XXX küla XXX vald Tartumaa ja ka aadressil XXX Laane küla Ülenurme vald Tartumaa. Laenulepingus avaldatud elukoha aadressil kostja 1 kirja vastu ei võtnud ja kiri tagastati hagejale hoiutähtaja möödumise tõttu. XXX saadetud kiri tagastati märkega, et kostja 1 ei ela antud aadressil. Seega hageja tegi kõik endast oleneva, et ülesütlemisavaldus kostjale 1 kätte toimetada. Kuna kostja 1 ei teavitanud hagejat kirjalikult oma elukoha muutumisest vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 2.1.4.a, loetakse ülesütlemisteade üldtingimuste p 14.2 alusel kostja 1 poolt kättesaaduks 06.02.2011, kuna see on postitatud laenulepingus avaldatud aadressil; 3) kohaldas maakohus vääralt

§ 69lg 1 esimest lauset.

Kohaldada tulnuks

§ 70

, mis on

§ 69

suhtes erinormiks ja sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingu pool teatab teisele poolele, et 4 viimane on lepingulist kohustust rikkunud. Hageja edastas 01.02.2011 ülesütlemisavalduse kostjale 1 mõistlikul viisil, st tähitud kirjaga, väljendades oma tahteavalduse nii, nagu laenulepingus kokku lepitud.

§ 70

alusel sai kostja 1 ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 02.02.2011, mil postiljon käis kostja 1 elukohas ukse taga. Kostja 1 on kinnitanud, et viibis Soomes, Norras ja Austraalias. Oma elukoha/asukoha muutumisest hageja mitteteavitamine oli kostjate risk. Mõistlikuks ei saa pidada, et hageja pidi kostjat 1 otsima erinevatest riikidest. Seetõttu oli hagejale üllatuslik, et kohus rajas otsuse

§ 69

lg 1 esimesele lausele; 4) juhul kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et hageja ei ole laenulepingut üles öelnud, on apellatsioonkaebusele lisatud 04.01.2017 lepingu ülesütlemise avaldus.

1. H. A vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja tegevus laenulepingu teenindamisel olnud pahatahtlik ja hageja on rikkunud käenduslepingus sätestatud teavitamiskohustust (p 3.4.1). Hageja oleks pidanud teavitama käendajat laenusaaja poolt lepingu rikkumisest operatiivselt, st juba kahe osamakse tasumisega hilinemisel või tasumata jätmisel. Hageja tegi teavitamise katseid peale seda, kui oli enda arvates laenulepingu üles öelnud ja laenuga ostetud vara realiseerinud. Laenusaaja tasus laenu nii
2. kui ka 2012.,
3. ja
4. aastal, kuid sellegipoolest müüs hageja laenusaaja kodu
5. a augustis ebamõistlikelt tingimustel ning kostjate ja kolmanda isiku teadmata. Arvestades hageja tegevust kogumis, on hageja ise süüdi talle tekkinud kahjus, mistõttu tuleks hageja nõuded laenulepingu täitmise osas jätta rahuldamata; 2) ei ole hageja laenulepingut nõuetekohaselt üles öelnud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema teated oleksid jõudnud adressaadini. Kostja 1 kinnitas 25.05.2016 kohtuistungil ja hageja nõustus nende väidetega, et enne Soome ja Norrasse tööle minekut käis kostja 1 pangas laenupuhkust taotlemas, kuna oli kaotanud töökoha. Seega hageja teadis, et kostja 1 ei viibi Eestis ning üritab raha teenida välismaal. Sama nähtub kohtumäärusest, mis andis kohtutäiturile õiguse XXX kinnisasjale siseneda. Kostja 2 e-posti aadress ei ole muutunud. Ka kolmas isik, kes elab endiselt samal aadressil, ei ole saanud hagejalt ühtegi teadet. Nõustuda ei saa hageja väitega, et kostja 2 oli teadlik laenulepingu ülesütlemisest ja asus seetõttu ise võlgnevust tasuma. Kostja 2 tasus kostjalt 1 saadud raha hagejale või kolmandale isikule, et täita kostja 1 kohustusi. Hageja saatis formaalselt tähitud kirjad kostja 1 kodu aadressil, teades, et nendele ei lähe keegi järele; 3) on hageja lisanud kaebusele 04.01.2017 lepingu ülesütlemise avalduse kostjale 1, mööndes seega, et ta pole vastavat avaldust kostjale 1 varasemalt esitanud. Kui laenuleping on kehtiv, siis selle ülesütlemiseks puudub alus, sest laenusaaja on maksetega graafikust 104 kuud ees; 4) ei ole õige kohtu väide, et kostjad ei vaielnud vastu laenulepingu erakorralise ülesütlemise aluse esinemisele. Kostjad möönsid makseraskusi, mitte hageja käitumise põhjendatust; 5) ei ole väidetav võlasumma muutunud kostjalt 2 sissenõutavaks. Käendusleping ei kohusta käendajat tagastama laenu ennetähtaegselt ja laenusaaja on laenu tagastamisega maksegraafikust 104 kuud ees. Lisaks ei ole hagejal õigust ettemaksuna tagastatud rahalt nõuda intressi ega viivist. Kostja 2 pakkus hagejale igakuiste 200-euroste osamaksete tasumise jätkamist ehk ettemaksmise jätkamist, kuid hageja keeldus.
6. A. L vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist, nõustudes kostja 2 esitatud vastuväidetega. 5
7. A. K vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
9. detsembri 2016 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
10. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult leidnud, et hageja ei ole laenulepingut kehtivalt üles öelnud, mistõttu hagejal puudub laenulepingu ülesütlemisest tulenev nõue. 9.
11. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti

§-i 69 ning jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 70

.

§ 70reguleerib tahteavalduse kättesaamist kohustuse rikkumisest teatamise korral.

Praegusel juhul on tahteavalduseks, mille kättesaamise üle vaieldi, laenulepingu ülesütlemise avaldus. Tegemist on lepingu lõpetamisest teatamisega, mille kättesaamisega seotud riski kannab saatja ning maakohus on õigesti leidnud, et ülesütlemise avalduse kättesaamist (kehtivust) reguleerib

§ 69lg 1 ja lg 2.

Maakohtu sellekohane seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Nii on Riigikohus mitmes lahendis (näiteks otsustes tsiviilasjades nr 3-2-1-53-16 ja nr 3-2-1-71-16) asunud seisukohale, et lepingu ülesütlemise kui tahteavalduse kättesaamist reguleerib

§ 69

ning sellisel juhul kannab lepingu ülesütlemise avalduse kättesaamisega seotud riski saatja. 9.2.

§ 69

lg 2 teise lause kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Asja materjalidest nähtuvalt on ülesütlemisavaldused hagejale tagastatud koos märkusega, et saaja ei ela antud aadressil. Tuginedes Riigikohtu seisukohale (otsused tsiviilasjades nr 3-2-18-09 ja nr 3-2-1-151-11) on maakohus õigesti leidnud, et ainuüksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei saa lugeda tahteavaldust kätte saaduks, kuna kostjal puudus mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda. 9.3. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et kostja I rikkus lepingu üldtingimuste p 2.1.4, kuna ei teatanud hagejale elukoha muutumisest. Maakohtu 25.05.2016 kohtuistungi protokollist (II kd, tl 143-144) nähtuvalt on hageja nõustunud kostja I väitega, et makseraskuste tekkimisel käis kostja I pangas taotlemas laenupuhkust ja informeeris panka, et seoses töö kaotamisega Eestis läheb ta tööle välismaale. Nimetatud asjaoluga nõustus hageja ka ringkonnakohtu istungil. Seega oli hagejale lepingu ülesütlemise avalduse saatmise ajal teada, et kostja I ei ela lepingus märgitud aadressil ning ülesütlemisavalduse saatmine lepingus märgitud aadressile ei võimalda kostjal I sellega tutvuda. Pelgalt asjaolu, et kostja I ei teatanud elukoha muutumisest kirjalikult, ei anna alust järeldada, et ülesütlemisavalduse tegemine on toimunud vastavuses

§ 69lg-s 2 sätestatud nõuetega.

Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09 muu hulgas leidnud, et ekslik on väide, et kuna laenusaaja ei olnud aadressi muutumisest teatanud, tuleb ülesütlemisavaldus lugeda kättesaaduks. 6 9.4. Apellant on tuginenud muu hulgas lepingu üldtingimuste p-le 14.2, mille kohaselt loetakse ülesütlemisavaldus kättesaaduks, kui see on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga laenusaaja poolt lepingus märgitud aadressil. Nimetatud lepingupunkti näol on tegemist tüüptingimusega ning see paneb ülesütlemisavalduse kättesaamise riski saajale (kostja I). Ringkonnakohus märgib, et lepingu üldtingimuste p 14.2 kaldub ülesütlemisavalduse kättesaamise riski panemise osas kõrvale

§ 69

lg-s 2 sätestatust ning on seetõttu kostjat I ebamõistlikult kahjustav ja tühine VÕS § 42 lg 3 p 35 järgi. Seetõttu ei ole apellandi tuginemine lepingu üldtingimuste p-le 14.2 põhjendatud. 10. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda ning kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvalt menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja