← Eesti

2-13-2886/69

Obsah (6)§ 1§ 641§ 188§ 189§ 646§ 652

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. juuli 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 1

lg 5 kohaselt tarbija

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2011 suulise töövõtulepingu Tallinnas asuva Xxxx korterelamule 15 akna (11 väiksemat akent spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat akent spetsifikatsiooniga A-1) ning kahe ukse valmistamiseks kostja poolt (tööd) (I kd, tl 162; II kd, tl 1; III kd, tl-d 9, 9 pöördel). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist poolte vahel. Töövõtuleping sõlmiti juriidilistest isikutest hageja ja kostja vahel, mistõttu tegemist ei olnud tarbijatega. Kohtu hinnangul sõlmiti oktoobris 2011 hageja ja kostja vahel suuline töövõtuleping majandus- ja kutsetegevuses. 9. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tasunud kostjale 26.10.2011 ettemaksuna akende eest 2795 eurot ja 15.12.2011 uste eest 621 eurot (II kd, tl 2). Kostja avaldas 30.12.2016 menetlusdokumendis muuhulgas järgmist. Tellija sai 28.12.2011 lõpparve kõigi akende ja uste maksumuse täielikuks tasumiseks kokku summas 3416 (2795 + 621). Kostja täitis hageja tellimuse ja osutas hagejale teenust töövõtulepingu täitmise näol, valmistades hageja tellimusel 15 akent ja kaks ust, arvestades sellega, et korrapärase majandamise nõudeid järgides saab ta selle tellimuse eest tasu kokku 6832 eurot (III kd, tl-d 9-11). Kostja avaldas 10.06.2013 menetlusdokumendis, et 28.12.2011 hageja esindaja Xxxx võttis vastu ja kiitis heaks kogu toodangu 15 akent, kaasa arvatud Xxxx 23 kortermajal olevad neli akent. Xxxx allkirjastas 28.12.2011 akende tööde toodangu lõpuarve 2011040 summas 2795 eurot. Arve nr 2011040 tasumisega oleks läinud kostja omand 15 aknale läinud üle hagejale. Kostja ei alustanud kokkuleppeliselt töid enne ettemaksu 50% igalt tellimuselt laekumist kostja arveldusarvele xxxxxxxxxxx (Swedbank). Ettemaksu laekumisest iga tellimuse kohta alustati ajalist arvestust tööde valmimine kuni kaks kuud (I kd, tl 55). Hageja avaldas 27.02.2017 menetlusdokumendis, et kostja ei andnud tellitud aknaid ja uksi üle õigeaegselt ning need aknad, mis üle anti, olid valmistatud vales mõõdus, seega oluliste puudustega. Kuivõrd kostja ei olnud valmis antud olukorras lahendust otsima ega oma viga tunnistama, ei olnud põhjendatud ka oodata, et hageja huvi lepingu täitmise osas säilib. Samuti ei saanud kostja oodata, et hageja saanud kätte vaid 4 tellitud akent, mis olid puudusega, maksab puudusega tehtud töö eest sellest hoolimata täies mahus (III kd, tl 17 pöördel). 8

(16)Kostja avaldatust nähtub, et tööde kogumaksumus oli 6832 eurot. Hageja ei ole nimetatud tööde kogumaksumuse summale vastu vaielnud. Hageja avaldatu kohaselt ei saanud kostja oodata, et hageja maksab puudusega tehtud töö eest täies mahus. Ülaltoodust nähtub, et pooled ei vaidle tööde kogumaksumuse 6832 eurot üle. Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt oli tööde eest kostjale makstava tasu suuruseks poolte vahel kokku lepitud 6832 eurot, millest poole on hageja ettemaksuna tasunud (26.10.2011 akende eest 2795 eurot ja 15.12.2011 uste eest 621 eurot). Kostja avaldatud tasumise korrast nähtub, et tööde alustamiseks pidi tasuma igalt tellimuselt 50% ettemaksuraha ja lõpparve tasumisega oleks omand tööle üle läinud hagejale. Kostja on esitanud tööde ettemaksuarved ja pangakonto väljavõtted, mis tõendavad ettemaksuarvete tasumist hageja poolt (I kd, tl-d 63-66). Samuti on kostja esitanud hageja esindaja poolt allkirjastatud tööde lõpparve (I kd, tl 63). Hageja ei ole tõendanud teistsugust tööde eest tasumise korda. Kohus leiab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud, et tööde alustamiseks pidi tasuma igalt tellimuselt 50% ettemaksuraha ja tööde kogumaksumuse ära tasumisel oleks hageja tehtud tööd kätte saanud. Kohtuasja materjalidest ei nähtu hageja poolt tööde kogumaksumuse tasumist (kokku 6832 eurot).
  1. Hageja avaldas 27.02.2017 menetlusdokumendis, et kostjalt tellitud aknad pidid olema valmis ja üle antud 10.12.2011 ja uksed 15.12.2011, kuid hoolimata täiendavate tähtaegade andmisest ei toimetanud kostja ülejäänud tellitud aknaid ja uksi hagejale kohale (III kd, tl 17 pöördel). Kostja avaldas 30.12.2016 menetlusdokumendis avaldas, et teostas täielikult kogu tellimuse 15.12.2011 ning soovis neid tellijale üle anda (III kd, tl 9 pöördel). Hageja avaldatud kokkulepitud tööde valmimise ja üleandmise tähtajad (aknad 10.12.2011 ja uksed 15.12.2011) erinevad kostja märgitud tähtaegadest (aknad ja uksed 15.12.2011). Kohus ei saa kohtuasja materjalide põhjal lugeda hageja avaldatud kokkulepitud tööde valmimise ja üleandmise tähtaegu usaldusväärsemaks kostja avaldatust ning vastupidi. Kohus leidis eelnevalt, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud, et tööde alustamiseks pidi tasuma igalt tellimuselt 50% ettemaksuraha ja tööde kogumaksumuse ära tasumisel oleks hageja tehtud tööd kätte saanud. Samuti leidis kohus, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt oli tööde kogumaksumuseks poolte vahel kokkulepitud 6832 eurot, millest poole on hageja ettemaksuna tasunud (26.10.2011 akende eest 2795 eurot ja 15.12.2011 uste eest 621 eurot). Seejuures viitab hageja täiendavate tähtaegade andmisele. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt ja täiendavate tähtaegade tulemusel pidid kostja tehtavad tööd (15 akent (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ust) olema valmis ja hagejale olema üle antud hiljemalt detsembrikuu teises pooles
  2. aastal tööde kogumaksumuse ära tasumise korral. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja on tööde kogumaksumuse ära tasunud (kokku 6832 eurot). Tööde üleandmise tähtpäeva ei ole saabunud, sest ei ole tasutud tööde kogumaksumust.
  3. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja aknaid ei paigaldanud (I kd, tl 55, 185). Tunnistaja Xxxx on 06.03.2015 kohtuistungil andnud muuhulgas järgmisi ütlusi: „Mõõtmise juures oli juttu, kes paigaldab aknad. Oli juttu, et paigaldab hageja esindaja või muu isik, aga mitte kostja. Aknaid võib ette panna igaüks. Meil on oma töömees olemas.“ (II kd, tl 51). Kohtuasja materjalidest ei nähtu oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingust tuleneva kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt paigaldab aknad kostja. Kohus tuvastab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulisest töövõtulepingust ei tulnud kostjale kohustust aknaid paigaldada.
  4. Hageja esitas vastuväite, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud, et valmistas rohkem kui neli 9
(16)akent, kostja valmistas hagejale uksed ning on üritanud neid hagejale üle anda. Kostja avaldatu kohaselt teostas ta kogu tellimuse. Kostja on esitanud tööde ettemaksuarved ja pangakonto väljavõtted, mis tõendavad ettemaksuarvete tasumist hageja poolt (I kd, tl-d 63-66). Samuti on kostja esitanud hageja esindaja poolt allkirjastatud tööde lõpparve (I kd, tl 63). Tunnistaja Xxxx on 06.03.2015 kohtuistungil andnud muuhulgas järgmisi ütlusi: „Xxxx juures töökojas käisime siis, kui oli selge, et meile neli üleantud akent ei sobi. Käisin selleks, et kas on olemas teised aknad, mis tehti. Vist olid aknad valmis.“ (II kd, tl 51). Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Seejuures leidis kohus eelnevalt, et kostja pidi tehtavad tööd hagejale üle andma hiljemalt detsembrikuu teises pooles 2011. aastal tööde kogumaksumuse tasumise korral. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja on tööde kogumaksumuse ära tasunud (kokku 6832 eurot). Tööde üleandmise tähtpäeva ei ole saabunud, sest ei ole tasutud tööde kogumaksumuse eest. Kohtu hinnangul hageja vastuväited ei välista asjaolu, et kostja tegi tööd valmis (15 akent (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ust). Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et kostja tegi tööd valmis. Lepingutingimused, millele tööd pidi vastama 13.

§ 641

lg 2 p 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja on seisukohal, et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tuvastama, millised olid lepingutingimused, millele suulise töövõtulepingu alusel tehtud tööd pidid vastama. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2011 suulise töövõtulepingu Tallinnas asuva Xxxxkorterelamule 15 akna (11 väiksemat akent spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat akent spetsifikatsiooniga A-1) ning kahe ukse valmistamiseks kostja poolt (tööd) (I kd, tl 162; II kd, tl 1; III kd, tl-d 9, 9 pöördel). Kohtule hageja poolt esitatud Xxxxobjekti (korterelamu) joonistest nähtub, et korterelamul on kokku 65 akent, mis on 12 eri tüüpi ja mõõdus aknaavas (A-1 kuni A-12). Kohtuasja materjalidest ei nähtu kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt valmistatavad aknad pidid sobima kõikidesse 12 eri tüüpi ja mõõdus aknaavasse Xxxxobjektil (korterelamu). Kohtu hinnangul valmistatavad 11 väiksemat akent spetsifikatsiooniga A-2 pidid sobima selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ette ja 4 suuremat akent spetsifikatsiooniga A-1 selleks ettenähtud aknaava tüübi A-1 ette Xxxxobjektil (korterelamu). Kohus tuvastab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuli kostjale kohustus valmistada 11 väiksemat akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ette ja 4 suuremat akent spetsifikatsiooniga A-1, mis pidid sobima selleks ettenähtud aknaava tüübi A-1 ette Xxxxobjektil (korterelamu). Kohtu hinnangul tegutses kostja oma majandus- ja kutsetegevuses ja oli vaidlusaluste tööde spetsialist. Kostja kohutus oli tagada, et kõikidel korrustel tema poolt valmis tehtud aknad spetsifikatsiooniga A-2, A-1 sobivad selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ja A-1 ette Xxxxobjektil (korterelamu). Hageja on 10.02.2015 kohtuistungil avaldanud järgmist. Poolte vahel oli kokkulepe, et aknad pidid sobima aknaavadesse. Kokkulepe oli, et kostja võtab täpsed aknaavade mõõdud. Hageja leiab, et kostja pidi ise mõõdud võtma ja tegema sobiva suurusega aknad. Kostja kinnitab, et ta kontrollis aknaavade mõõtusid I ja II korrusel ning III korruse aknaavad jäid kostja poolt üle mõõtmata. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et akende valmistamiseks pidi kostja aknaavad mõõtma. Kohus tuvastab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuli kostjale kohustus akende valmistamiseks aknaavad mõõta. Kostja sai mõõtmisel akna spetsifikatsiooniga A-2 mõõtudeks 1140 x 1440 mm ja spetsifikatsiooniga A-1 mõõtudeks 1630 x 1440 mm. Hageja ei ole avaldanud, millised pidid olema hageja hinnangul 10

(16)akende sobivad mõõdud. Hageja on avaldanud, et ühegi kostja avaldatud mõõdu osas pooltel kokkulepet ei olnud ja hageja usaldas kostja mõõtmisi (II kd, tl 3). Kohtuasja materjalidest ei nähtu kokkulepet akende mõõtude osas. Kohtu hinnangul pidid olema kostja valmistavate akende mõõdud sobivad selleks, et kõikidel korrustel kostja poolt valmis tehtud aknad spetsifikatsiooniga A-2, A-1 sobiksid selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ja A-1 ette Xxxxobjektil (korterelamu). Kohus tuvastab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuli kostjale kohustus, et kõikidel korrustel kostja poolt valmis tehtud akende spetsifikatsiooniga A-2, A-1 (kostja poolt võetud mõõtudega) pidid sobima selleks, et neid saaks paigaldada selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ja A-1 ette Xxxxobjektil (korterelamu). Pooled ei leppinud eraldi kokku selles, millistes mõõtudes pidid aknad olema valmistatud. Muus osas pidid aknad sobima otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
  1. Kohus eelnevalt leidis, et tööde üleandmise tähtpäeva ei ole saabunud, sest ei ole tasutud tööde kogumaksumust. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostja on hagejale kaks ust üle andnud. Hageja ei ole uste kvaliteedi osas esitanud vastuväiteid. Hageja esitas vastuväite, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud, et valmistas rohkem kui neli akent, kostja valmistas hagejale uksed ning on üritanud neid hagejale üle anda. Kohus eelnevalt luges tõendatuks, et kostja tegi tööd valmis. Hageja ei ole muus osas kahe ukse lepingutingimuste mittevastavuse osas esitanud vastuväiteid. Kohtu hinnangul tõendamist ei ole leidnud, et 2 ust ei sobinud otstarbeks, milleks hageja (tellija) neid vajas
  2. Hageja on 10.02.2015 kohtuistungil avaldanud järgmist. Poolte vahel oli kokkulepe, et aknad pidid sobima aknaavadesse. Kokkulepe oli, et kostja võtab täpsed aknaavade mõõdud. Kostja pidi ise mõõdud võtma ja tegema sobiva suurusega aknad. Kohale toimetatud aknad ei sobinud konkreetsetesse olemasolevatesse väiksematesse aknaavadesse. Kostja pidi teadma konkreetsete väiksemate aknaavade suurusest (II kd, tl 3). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tõi Xxxx objektile (korterelamu) kohale 4 akent (I kd, tl 55; II kd, tl 2) ja aknad paigaldati 3 korrusele (II kd, tl 3, tl 3 pöördel) ning kostja aknaid ei paigaldanud (I kd, tl 55, 185). Samuti pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2011 suulise töövõtulepingu Tallinnas asuva Xxxx korterelamule 15 akna (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ukse valmistamiseks kostja poolt (I kd, tl 162; II kd, tl 1; III kd, tl-d 9, 9 pöördel). Kohtule hageja poolt esitatud Xxxx objekti (korterelamu) joonistest nähtub, et korterelamul on kokku 65 akent, mis on 12 eri tüüpi ja mõõdus aknaavas (A-1 kuni A-12). Kohtu hinnangul nähtub hageja positsioonist ja kohtu poolt eelnevalt tuvastatust, et akende mõõt ei ole oluline. Töövõtja valmistatud aknad pidid sobima õiget tüüpi aknaavade ette (vastavalt aknaava A-1 või A-2) ja kostja pidi valmistama aknad vastavalt enda mõõtmistulemustele ning kohale toimetatud aknad ei sobinud konkreetsetesse olemasolevatesse väiksematesse aknaavadesse. Hageja ei ole akende kvaliteedi osas esitanud vastuväiteid.
  3. Kohus tuvastas eelnevalt, et oktoobris 2011 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuli kostjale kohustus, et kõikidel korrustel kostja poolt valmis tehtud akende spetsifikatsiooniga A-2, A-1 (kostja poolt võetud mõõtudega) pidid sobima selleks, et neid saaks paigaldada selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ja A-1 ette Xxxx objektil (korterelamu). Kostja avaldas 30.12.2016 menetlusdokumendis, et kostja pidi valmistama 11 akent mõõtudega 1140 x 1440 (spetsifikatsiooni pos A-2 parandatud variant) (III kd, tl 9). Kostja avaldas 10.06.2013 menetlusdokumendis, et neli akent mõõduga 1140 x 1440 mm paigaldati Xxxx 23 kortermajale kolmandale korrusele suurtemasse tootja poolt akendele mitteettenähtud aknaavadesse (I kd, tl 55). Hageja ei vaidle 10.02.2015 kohtuistungil avaldatu kohaselt vastu, et kohale toodud akende mõõdud olid 1140 x 1440 mm (II kd, tl 2). Kohus leiab, et kostja tõi Xxxx objektile (korterelamu) kohale 4 akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette.
  4. Kohus leiab, et kuivõrd paigaldati 4 akent ja akende mõõt ei ole oluline, vaid oluline on akende 11
(16)sobivus aknaavadesse, siis tuleb kohtul anda hinnang, kas kostja poolt tehtud 4 akent spetsifikatsiooniga A-2 vastasid lepingutingimustele. See tähendab, et kas kostja poolt tehtud 4 akent spetsifikatsiooniga A-2 sobisid selleks ettenähtud A-2 aknaavadesse Xxxx objektil (korterelamu). Kohus eelnevalt leidis, et hageja vastuväited ei lükka ümber asjaolu, et kostja tegi tööd valmis (15 akent (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ust). Ülejäänud 11 akna osas ei ole hageja akende omaduste ja kvaliteedi osas esitanud vastuväiteid. Seega muus osas tööd pidid vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis tavaliselt oleks hoolsa ja kõiki vajalikke eriteadmisi omava töövõtja teostatud sarnasel tööl.
  1. Kohtule hageja poolt esitatud Xxxx objekti (korterelamu) joonistest nähtub, et korterelamul on kokku 65 akent, mis on 12 eri tüüpi ja mõõdus aknaavas (A-1 kuni A-12). Joonise järgi A-1 aknaava lengi mõõt on 1400x1600 ja A-2 aknaava lengi mõõt on 1100 x
  2. A-1 tüüpi aknaavas olevate akende hulk on kokku 10 ja A-2 tüüpi aknaavas olevate akende hulk on kokku 20 (I kd, tl-d 167-168). Kohtule kostja poolt esitatud Xxxx objekti (korterelamu) joonistest nähtub, et III korrusel on A-1, A-2, A-3, A-4 tüüpi aknaavad ja vähemalt 23 akent. I ja II korrusel on A-12, A-11, A-10, A9, A-8, A-2, A-1 tüüpi aknaavad (II kd, tl-d 18-25). Kostja joonistest nähtub ka Xxxx objekti (korterelamu) ühel küljel on II, III korrusel vähemalt neli A-2 tüüp aknaava ja vähemalt neli A-1 tüüpi aknaava ning teisel küljel II, III ja pööningu korrusel vähemalt kaheksa A-2 tüüpi aknaava (kokku kaksteist A-2 tüüpi aknaava, neli A-1 tüüpi aknaava), millele lisanduvad A-2, A-1 tüüpi aknaavad Xxxx objekti (korterelamu) kolmandal ja neljandal küljel (II kd, tl-d 22-25). Xxxx objekti (korterelamu) rekonstrueerimise juhistes on välja toodud, et enne akende tellimist kontrollida seinaavade mõõtmeid ja koguseid (II kd, tl 17). Kohtu hinnangul on joonistel märgitud aknaavade mõõtmed orienteeruvad, mille täpsed mõõtmed selguvad aknaavade üle mõõtmisel. Kostja sai mõõtmisel akna spetsifikatsiooniga A-2 mõõtudeks 1140 x 1440 mm ja spetsifikatsiooniga A-1 mõõtudeks 1630 x 1440 mm, mis pidid sobima vastavalt A-2 ning A-1 tüüpi aknaava ette. Eeltoodust tulenevalt, sealhulgas võttes arvesse Xxxx korterelamu akende kogust ja tellitud akende kogust, siis kostjal tuli valmistada vaid osa korterelamu akendest (A-2 aknaava tüüpi minevatest akendest 11 tükki 20-st, A-1 aknaava tüüpi minevatest akendest 4 tükki 10-st), mille täpsed mõõtmed selgusid aknaavade üle mõõtmisel.
  3. Kohus leidis eelnevalt, et kostja tõi Xxxx objektile (korterelamu) kohale 4 akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette. Hageja soovib tõendada lepingutingimustele mittevastavust, 4 akent spetsifikatsiooniga A-2 ei sobinud selleks ettenähtud A2 tüüpi aknaavadesse Xxxx objektil (korterelamu) III korrusel, peamiselt Xxxx hinnanguga (I kd, tld 47-48), joonistega (I kd, tl-d 165-168), 06.03.2015 kohtuistungil vaadeldud aknalengiga (II kd, tld 38-47), xxxx ja xxxx ütlustega (II kd, tl-d 49-54). Kostja menetluslikust positsioonist nähtuvalt vaidleb hagejale vastu (aknad paigutati ebaõigete aknaavade ette). Seejuures tunnistaja Xxxx on 06.03.2015 kohtuistungil andnud muuhulgas järgmisi ütlusi: „Mõõdetud aknad pidi minema esimesele ja teisele korrusele“ (II kd, tl 56). Xxxx hinnangust ei selgu, mis tüüpi aknaavadesse (III korrusel A-1, A-2, A-3, A-4 aknaavad ja vähemalt 23 akent) Xxxx objektil (korterelamu) III korrusel paigaldati kostja poolt tehtud 4 akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette. Liiatigi on Xxxx hinnangus ebaõigesti märgitud akende paigaldamine kostja poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja aknaid ei paigaldanud (I kd, tl 55, 185). Kohus ei saa hageja esitatud Xxxx hinnangu põhjal tuvastada, mis tüüpi aknaavadesse (III korrusel A-1, A-2, A-3, A-4 aknaavad ja vähemalt 23 akent) Xxxx objektil (korterelamu) III korrusel paigaldati kostja poolt tehtud 4 akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette. Hageja esitatud joonistest ei nähtu, mis tüüpi aknaava (A-1 kuni A-12) ja milliste mõõtudega ning millisel korrusel asub. Samuti leidis kohus eelnevalt, et joonistel märgitud aknaavade mõõtmed on orienteeruvad, mille täpsed mõõtmed selguvad aknaavade üle mõõtmisel. Kohus ei saa hageja esitatud jooniste põhjal tuvastada, mis tüüpi aknaavadesse (III korrusel A-1, A-2, A-3, A-4 aknaavad ja vähemalt 23 akent) Xxxx objektil (korterelamu) III korrusel paigaldati kostja poolt tehtud 4 akent 12
(16)spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette. 06.03.2015 kohtuistungil vaadeldud aknalengi mõõtis kohus koos pooltega. Mõõtmise tulemused olid, et aknalengi laius 1219 mm alt mõõdetuna, aknalengi kõrgus 1520 mm mõõdetuna paremast äärest ja aknalengi kõrgus 1530 mm mõõdetuna vasakust äärest (II kd, tl-d 40-45). Tunnistaja Xxxx on 06.03.2015 kohtuistungil andnud muuhulgas järgmisi ütlusi: „Aknad on kõik ühesuurused. Mõtlesin selle oma peaga välja. Kõikide akende ülemõõtmist ma ei pidanud vajalikuks, sest kui majale hakatakse aknaid tegema, arvan, et aknad peavad olema ühesuurused. [---] Kohtus olev aknaleng on pärit aadressilt Xxxx , Tallinn. [---] Kohtusse toodud lengi ei proovitud panna paigaldada kostja valmistatud akent.“ (II kd, tl 51) Tunnistaja Xxxx on 06.03.2015 kohtuistungil andnud muuhulgas järgmisi ütlusi: „Kohtusse toodud aknaleng pärineb kas esimeselt või teisel korruselt. Tegemist on väiksema aknaavaga. Kolmanda korruse aknalengid lagunesid akende vahetamisel ära. [---] kohtusse toodud aknaleng on pärit Xxxx , Tallinn kinnistult. [---] Xxxx aknad ei ole kõik ühesugused. Ma ei tea, milliselt otsaseinalt on kohtusse toodud aknaleng pärit. Sama suurusega aknalenge on ka tänavapoolsel fassaadil. See aknaleng on avatav, seetõttu on pärit külje pealt. Tänavapoolsed ei olnud avatavad.“ 06.03.2015 kohtuistungil vaadeldud aknalengi mõõtmise tulemused (laius 1219 ja kõrgus 1520 mm) ei kattu ligilähedaseltki hageja enda esitatud joonistel märgitud A-1 ja A-2 aknaava tüübi orienteeruvate mõõtudega (joonistel A-1 aknaava lengi mõõt 1400x1600 ja A-2 aknaava lengi mõõt 1100 x 1380) (I kd, tl-d 167). Tunnistaja Xxxx ja Xxxx ütlustest jääb ebaselgeks, kust täpselt ja millise aknaava eest pärineb Xxxx objektilt (korterelamu) kohtus vaadeldud aknaleng. Kohtule hageja poolt esitatud Xxxx objekti (korterelamu) joonistest nähtub, et korterelamul on kokku 65 akent, mis on 12 eri tüüpi ja mõõdus aknaavas (A-1 kuni A-12) (I kd, tl-d 167-168). I ja II korrusel on A-12, A-11, A-10, A-9, A-8, A-2, A-1 aknaavad (II kd, tl-d 18-25). Liiatigi nähtub tunnistaja Xxxx ütlustest, et kohtusse toodud leng ei ole pärit aknaavast, kuhu prooviti paigaldada kostja valmistatud akent. Kohus ei saa hageja esitatud aknalengi ja tunnistajate Xxxx ning Xxxx ütluste põhjal tuvastada, et vaadeldud aknaleng oleks Xxxx objektilt (korterelamu) spetsifikatsiooniga A-1 või A-2, mis pidi sobima aknaava tüübi A-1 või A-2 ette. Kohus ei saa seetõttu hageja esitatud aknalengi ja tunnistajate Xxxx ning Xxxx ütluste põhjal tuvastada, mis tüüpi aknaavadesse (III korrusel A-1, A-2, A-3, A-4 aknaavad ja vähemalt 23 akent) Xxxx objektil (korterelamu) III korrusel paigaldati kostja poolt tehtud 4 akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette.
  1. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja tehtud neli akent spetsifikatsiooniga A-2 ei vastanud lepingutingimustele. See tähendab kostja tehtud 4 akna spetsifikatsiooniga A-2 mittesobivus selleks ettenähtud A-2 tüüpi aknaavadesse Xxxx objektil (korterelamu). Kohus leidis eelnevalt, et hageja vastuväited ei muuda olematuks asjaolu, et kostja tegi tööd valmis (15 akent (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ust). Ülejäänud 11 akna osas ei ole hageja akende omaduste ja kvaliteedi osas esitanud vastuväiteid. Kohtule ei ole esitatud materjale, millest nähtuks, et ülejäänud aknad oleks tehtud ebakvaliteetselt. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et aknad ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga ega sobinud otstarbeks, milleks hageja (tellija) neid vajas. Kohus leidis eelnevalt, et tõendatud ei ole kahe ukse sobimatus otstarbeks, milleks hageja (tellija) neid vajas. Kohus leiab, et tööde lepingutingimustele mittevastavust ei esine. Tõendatud ei ole kostja tehtud nelja akna spetsifikatsiooniga A-2 mittesobivus selleks ettenähtud A2 tüüpi aknaavadesse Xxxx objektil (korterelamu).
  2. Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 otsuses käesolevas asjas välja toonud muuhulgas järgmist. Hagi on esitatud lepingu alusel tasutu tagastamiseks ning oma nõude on hageja rajanud väitele, et ta on lepingust taganenud kostja lepingurikkumise tõttu, mis seisneb töö mittevastavuses (valmistatud akende mõõt oli ebaõige). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi kostjalt oodatav töö kokkulepitu kohaselt vastama, seejärel tuleb kindlaks teha, kas see töö nendele lepingutingimustele vastas ning kui ei vastanud, siis kas töövõtja selle rikkumise eest vastutab ning kas hageja on kasutanud õiget õiguskaitsevahendit.
  3. Hageja kui tellija poolt töövõtulepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel 13
(16)töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise esmaseks eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (

§ 641

).

§ 188lg.

2 lause 1 kohaselt vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, sama paragrahvi lg. 2 lause 2 järgi ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

§ 189lg.

1 lause 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üle antu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kostja neli akent tagasi saanud. Kohus eelnevalt leidis, et tööde lepingutingimustele mittevastavust ei esine, mistõttu hageja nõude esmane eeldus kostja vastu on täitmata. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu töövõtulepingu alusel makstu tagastamiseks ja sellest tulenevatest kõrvalnõuetes (põhivõlgnevus 3416 eurot ja viivised arvates 28.01.2012 kuni 23.04.2013 summas 335,80 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot ning viivised arvates 23.04.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi seadusjärgses viivitusintressi määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu. Kuna hageja nõude eeldus ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata käesolevas asjas muid hageja seisukohti nõude põhjendatuse osas. Samuti puudub vajadus hinnata kostja muid vastuväiteid nõude põhjendamatuse osas, sest hagi jäi rahuldamata. 23. Töövõtulepingu puhul on töövõtja poolt lepingutingimustele mittevastava töö tegemises seisneva rikkumise korral tellija peamine õiguskaitsevahend lepingu täitmise nõue (

§ 646

), lepingust taganemine on aga reeglina võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtjapoolset õigustamatut keeldumist töö parandamisest. Isegi juhul kui eeldada, et paigaldati neli akent spetsifikatsiooniga A-2 selleks ettenähtud A-2 tüüpi aknaavadesse ja aknad selleks ettenähtud aknaava tüüpidesse ei sobinud, siis hageja ei ole valinud kohast õiguskaitsevahendit. See tähendab taganeda lepingust olukorras, kus tehtud töödest oleks üksnes neli akent puudustega ning hageja ise pole täitnud töövõtulepingust tulenevat tasumise korda. Kohus eelnevalt leidis töövõtulepingust tulenevat tasumise korra osas, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt ja täiendavate tähtaegade tulemusel pidid kostja tehtavad tööd (15 akent (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ust) olema valmis ja hagejale olema üle antud hiljemalt detsembrikuu teises pooles

  1. aastal tööde kogumaksumuse ära tasumise korral. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja on tööde kogumaksumuse ära tasunud (kokku 6832 eurot). Tööde üleandmise tähtpäeva ei ole saabunud, sest ei ole tasutud tööde kogumaksumuse eest. Vastuhagi lahendamine
  2. Kohus on 29.11.2016 määruses käesolevas asjas välja toonud ja kostjale selgitanud muuhulgas järgmist. Vastuhagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt nõuab kostja hagejalt töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasumist. Eeltoodut arvestades on nõude aluseks järgmised asjaolud: 1) töövõtulepingu sõlmimise asjaolud (töövõtulepingu pooled, sõlmimise aeg ja viis, lepingu vorm, isikud, kes esindasid pooli lepingu sõlmimisel); 2) töövõtulepingus sisalduvad kokkulepped (lepingu ese – millises töös kokku lepiti; tööde teostamise tähtaeg, kokku lepitud tasu suurus, tasu maksmise tingimused, s.h see, milliste asjaolude esinemisel ja millal muutus tasunõue sissenõutavaks, millise tingimuse esinemisest sõltus tasunõude sissenõutavus); 3) tellija poolt töö vastuvõtmise aeg või aeg, millal töö on loetud tellija poolt vastuvõetuks. 4) kui kostja tugineb sellele, et tellija on vastuvõtuviivituses ja nõuab tasu maksmist

§ 652lg 3 alusel, peab kostja välja tooma asjaolud: tellija vastuvõtuviivitus (millisest ajast alates tuleb tööd lugeda tellija poolt vastuvõetuks); tellija süü; 14

(16)lepingu ülesütlemine kostja poolt (s.h ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused, avalduse tegemise ja hagejale kättetoimetamise aeg); summad, mille kostja on lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidnud (nt tehtud töö kolmandatele isikutele müümisest saadud tulu).
  1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tasunud kostjale 26.10.2011 ettemaksuna akende eest 2795 eurot ja 15.12.2011 uste eest 621 eurot (II kd, tl 2). Kostja on vastuhagis välja toonud muuhulgas järgmist. Hagejal on vastavalt lepingule kogu töövõtulepingu järgi kokkulepitud tasu maksmise kohustus ja selle tasumata jätmisega on ta seda kohustust rikkunud. Tellija ei täitnud kohustust kogu töö maksumus tasuda. Kostja taganes seetõttu lepingust sellega, et ei andnud valmistehtud aknaid ja uksi hagejale üle. Kostja leiab, et vältimaks alusetut rikastumist hageja arvelt, on ta nõus saamatajäänud teenuse väärtusest maha arvestama summa, mis ta on omandanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega pärast lepingust taganemist, s.o hagejale valmistatud akende müügist teistele klientidele alandatud hinnaga kokku summas 1230 eurot. Arvestades saamatajäänud teenuse väärtusest 3416 maha teistsuguse kasutamisega saadud summa 1230, saame summa 2186 eurot. Kostja vähendab vastuhagi summat ümmarguse summani 2000 eurot, millises ta soovib vastuhagi nõuet esitada. Hageja vaidleb kostja vastuhagile vastu ja muuhulgas leiab, et kostja ei ole tõendanud töö teistsuguse kasutamisega saadud tulu 1230 eurot.
  2. Vastuhagist nähtuvalt kostja tugineb sellele, et tellija on vastuvõtuviivituses ja kostja nõuab tasu maksmist. Kostja ei ole vastuhagis välja toonud, millisest ajast alates tuleb tööd lugeda tellija poolt vastuvõetuks. Kostja leiab, et ütles lepingu üles sellega, et ei andnud valmistehtud aknaid ja uksi hagejale üle. Ülesütlemisavaldus peab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lõikele 2 olema selle saajale kättesaadavaks tehtud. TsÜS § 71 esimese lause kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik ei pidanud mõistma, et kostja ütleb lepingu üles sellega, et kostja ei anna valmistehtud aknaid ja uksi hagejale üle (TsÜS § 75 lg 1). Kohtu hinnangul ei nähtu vasthagist lepingu ülesütlemine kostja poolt (s.h ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused, avalduse tegemise ja hagejale kättetoimetamise aeg). TsMS § 230 lg 1 ja lg 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kostja ei ole tõendanud tehtud töö kolmandatele isikutele müümisest saadud tulu suurust. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu, sest kostja nõude eeldused ei ole täidetud. Kuna kostja nõude eeldused ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata käesolevas asjas muid kostja seisukohti vastuhagi põhjendatuse osas. Samuti puudub vajadus hinnata hageja muid vastuväiteid vastuhagi põhjendamatuse osas, sest vastuhagi jäi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Otsus tehti põhihagi rahuldamata jätmisega hageja kahjuks. Samas tehti otsus vastuhagi rahuldamata jätmisega kostja kahjuks. Seetõttu on kohtuotsus tehtud mõlema poole kahjuks. Kohus on seisukohal, 15
(16)et olukorras, kus otsus on tehtud mõlema poole kahjuks, ei ole võimalik kohaldada TsMS § 162 lõiget 1. Kohtu hinnangul tuleb sellisel juhul kohaldada TsMS § 163 lõikes 1 kohaldatut. Kohus on seisukohal, et kuivõrd otsus tehti mõlema poole kahjuks, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.