Obsah (9)

§ 17§ 3§ 25§ 14§ 15§ 11§ 20§ 6§ 13

KOHTUOTSUS E e s t i Va b a r i i g i n i m e l Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kristina Maimann 12.01.2017, Tallinnas Haldusasja number 3-15-2905 Haldusasi Suursoo

eltsi kaebus tühistada Keskkonnaameti 16.07.2015 korraldused nr HLS 1-15/194 ja HLS 115/15/195 ning kohustada Keskkonnaametit uuesti otsustama Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine. Menetlusosalised Kaebaja – Suursoo

elts MTÜ (registrikood 80372848), seadusjärgne esindaja Aivar Noorma; Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Kristiin Jääger; Kolmas isik – OÜ Variku

elts (registrikood 12775924), volitatud esindaja Mirjam Vili. Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Mõista Suursoo

elts MTÜ-lt Variku

elts OÜ kasuks välja menetluskulu 600 (kuussada) eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 13.02.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Keskkonnaameti 16.07.2015 korraldusega nr HLS 1-15/194 „Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine“ (edaspidi korraldus nr 194) anti OÜ-le Variku

elts jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr Lääne-5 kehtivusega 17.07.2015 – 17.07.2025 ning korraldusega nr HLS 1-15/15/195 „Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest keeldumine“ (edaspidi korraldus nr 195) keelduti Suursoo

eltsile jahipiirkonna kasutusloa andmisest. 1 2. Tallinna Halduskohtule saabus 19.11.2015 mittetulundusühingu Suursoo

elts kaebus, millest nähtus soov vaidlustada korraldus nr 194 ning kohustada Keskkonnaametit uuesti otsustama Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine. Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebust täpsustada.

1. Kaebaja esitas täpsustatud kaebuse kohtule 06.01.2016, misjärel võttis kohus kaebuse menetlusse korralduse nr 194 ja 195 tühistamise ning Keskkonnaameti kohustamise nõuetes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Kaebaja seisukohad: 4.
3. Keskkonnaamet on jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise menetluses rikkunud menetlusnorme, kui määras taotluste esitamiseks 30 päeva asemel 29 päeva, mis on vastuolus

eaduse (

) § 15 lg-ga 3. Selline minetus rikkus kaebaja õigusi, kuna võttis kaebajalt aja maaomanikega nende maal jahitegevuse korraldamise kokkulepete sõlmimiseks. Lisaks on Keskkonnaamet menetlenud Variku

eltsi taotlust, mis esitati 05.05.2015, kuigi taotluste esitamise tähtaeg oli 04.05.2015. 4.2. Variku

eltsi ja kinnistuomanike vahel sõlmitud kokkulepped ei vastanud

eaduse nõudele, kuid vaatamata sellele väljastas Keskkonnaamet Variku

eltsile kasutusloa. Ajavahemikul 28.05.2015–16.06.2015 võõrandati osa Nõva jahipiirkonda jäävaid kinnistuid ning ei ole teada, kas võõrandamisel anti jahiõiguse kokkulepped ka uutele kinnistuomanikele üle. Uusi kokkuleppeid Keskkonnaametile ei esitatud. Samuti ei saanud Keskkonnaamet arvestada T. K., R. H. ja I. H. vahel sõlmitud kokkuleppeid, kuna Suursoo

eltsi ja eelviidatud isikute vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt ei loovutata jahipidamise õigust kolmandale isikule Suursoo

eltsi nõusolekuta. 4.3. Variku

elts esitas Keskkonnaametile valeandmeid. Nimelt nähtub Variku

eltsi taotluse materjalides kokkulepe, mis oli sõlmitud U. H. ja Risti Jahimeeste Seltsi vahel. Tegemist on teadlikult valeandmete esitamisega, kuna tegemist ei ole Variku

eltsiga tehtud kokkulepetega. See oleks pidanud kaasa tooma jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest keeldumise (

§ 17lg 2 p 3).

Samuti ei oleks tohtinud arvestada kokkuleppeid, mis hõlmavad elamu-, transpordi-, tootmis- või ärimaad, kuna tegemist ei ole jahipidamiseks sobiliku maaga (

§ 3lg 2 p 1).

Lisaks on jahipidamine keelatud hoonest lähemal kui 200 meetrit (

§ 25lg 2).

4.

1. Vastustaja on Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna kaebaja andis sisse vaide 13.08.2015, kuid vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmiti Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise leping juba 17.07.
3. Vastustaja seisukohad: 5.
4. Korraldused nr 194 ja 195 on õiguspärased ning ükski kaebuses esitatud väide ei saa olla aluseks korralduste nr 194 ja nr 195 tühistamiseks ning Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise uueks otsustamiseks kohustamiseks. Kolmandale isikule väljastati jahipiirkonna kasutusõiguse luba põhjusel, et kolmandal isikul olid sõlmitud kaebajast suurema ala kasutamiseks kirjalikud kokkulepped (

eaduse § 14 lg 5). 2 5.2. Nii Variku

elts kui ka kaebaja esitasid taotlused paberkandjal 04.05.2015, s.t tähtaegselt. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste esitamise tähtaeg on määratud

-ga ning vastustajal puudub võimalus kehtestada taotluste esitamiseks muud tähtaega. Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste esitamise tähtaeg algas 06.04.2015, kui jõustus keskkonnaministri 30.03.2015 määrus nr 24 „Keskkonnaministri

1. juuni
2. a määruse nr 29 „Anguse, Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Muuga, Nõva, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Rägavere, Sooniste, Tudu, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine” § 10 kehtetuks tunnistamine“ ning lõppes 05.05.
3. Seega oli ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teates märgitud kuupäev ebatäpne, kuid see ei toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Kaebaja ei väida, et eksliku kuupäeva tõttu kaotas ta võimaluse sõlmida täiendavalt

§ 14lg-s 5 nimetatud kirjalikke kokkuleppeid.

Ka kolmas isik esitas taotluse üks päev enne tähtaja lõppemist. Lisaks oli teates asjakohasele regulatsioonile (s.o

§-le 15) viidatud, mistõttu oli igal huvitatud isikul (sh kaebajal) võimalus taotluse esitamise tähtaeg endal välja selgitada. Seetõttu ei saa kaebaja hooletus olla täielikult etteheidetav vastustajale. 5.3. Jahipiirkonna kasutusloa taotluse läbivaatamisel arvestatakse kehtivate kirjalike kokkulepetega ning isegi kui osade kinnistute omandiõigus taotluste esitamise järgselt puudub ei ole tegemist valeandmete esitamisega

§ 17

lg 2 p-i 3 tähenduses.

§ 15

lg 2 kohaselt tuleb jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlusele lisada

§ 14

lg-s 5 nimetatud kirjalikud kokkulepped ning loa andja kontrollib kirjalike kokkulepete kehtivust ning ulatust. Kaebuses märgitud kümne kinnistu kohta on OÜ Variku

elts kokkulepped sõlminud 26.04.2015. Keskkonnaamet tuvastas OÜ Variku

elts esitatud kirjalikes kokkulepetes esinevad puudused 10.06.2015 ning mõeldav ei ole, et kokkulepete kehtivust tuleks menetluse jooksul kontrollida korduvalt. Vastustaja hinnangul ei ole põhjendatud asuda ka kaebaja väidetava 10 kinnistu osas välja selgitama, millal omandisuhted muutusid, kuivõrd need on seotud maksimaalselt 22,54 hektariga. Arvestades, et vaidlusalustest korraldustest tulenevalt on OÜ Variku

eltsi ja Suursoo

eltsi esitatud kirjalike kokkulepete pindalaline erinevus 1163,84 ha, siis ei oma küsimus, kas 22,54 ha kohta sõlmitud kirjalike kokkulepetega sai arvestada või mitte, loa andmise seisukohast olulist tähendust. 5.4. Vastustaja arvestab jahipiirkonna taotluste läbivaatamisel kirjalike kokkulepetega ulatuses, milles samas jahipiirkonnas kinnisasja omav maaomanik on jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejale andnud nõusoleku jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal ning milles maaomanik on õigustatud kokkulepet sõlmima. Kuigi kaebuses on esile toodud vastuolud kirjalikes kokkulepetes OÜ-ga Dammix Mets ja U. M., siis ei esinenud nendes vastuolusid, mis õigustaks kirjalike kokkulepetega kogu ulatuses arvestamata jätmist. U. M. sõlmitud kirjaliku kokkuleppe kontrollimisel tuvastas vastustaja vaid pindalalise ebatäpsuse võrreldes kokkulepete nimekirjas märgituga. OÜ-ga Dammix Mets sõlmitud kirjaliku kokkuleppe põhjal tehtud etteheide jääb vastustajale arusaamatuks, kuna vastuolusid ei tuvastatud. Risti Jahimeeste Seltsi ja U. H. vahel sõlmitud kirjalikus kokkuleppes nimetatud kinnistuid katastritunnustega 68001:004:0026, 68001:004:0028 ja 68001:004:0029 ei ole vastustaja Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisel arvestanud. Need kinnistud jäävad Nõva jahipiirkonnast välja ja kuna ka OÜ Variku

elts kokkulepete nimekirjas ei olnud neid nimetatud, siis oli selge, et see kokkulepe oli vaid inimliku eksituse tõttu OÜ Variku

elts dokumentide hulka sattunud. Keskkonnaamet ei ole Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmise menetluses arvestanud kirjalike kokkulepetega, mis on sõlmitud Nõva jahipiirkonnast välja jäävate kinnistute kohta. 5.5. Vastustaja ei ole eelistanud kolmandat isikut kaebajale. Vastustaja ei saanud arvestada kaebaja ja I. H. vahel 22.12.2014 sõlmitud kokkulepet maaüksuse 56201:001:0160 kasutamiseks 3 (kaebuses ekslikult märgitud 56201:002:0160), kuna taotluse läbivaatamise hetkeks oli kinnistu omanik Tornator Eesti OÜ. Selles osas tegi Keskkonnaamet kaebajale ka puuduste kõrvaldamise kirja, kuid kaebaja puudust ei kõrvaldanud. Seetõttu ei saanud kinnistu kohta sõlmitud kirjaliku kokkuleppega Suursoo

eltsi kasuks arvestada. Samale puudusele juhiti puuduste kõrvaldamise käigus ka OÜ Variku

elts tähelepanu ning määrati puuduse kõrvaldamiseks sama tähtaeg. OÜ Variku

elts kõrvaldas puuduse 16.06.2015, mil esitas Krõõdamoori kinnistu (katastritunnus 56201:001:0160) kohta Tornator Eesti OÜ-ga 12.06.2015 sõlmitud kirjaliku kokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt oli vastustaja õigustatud OÜ Variku

elts puhul Krõõdamoori kinnistu (katastritunnus 56201:001:0160) kohta sõlmitud kirjaliku kokkuleppega arvestama ning Suursoo

eltsi puhul jätma sama kinnistu kohta sõlmitud kirjaliku kokkuleppe arvestamata. 5.6. Keskkonnaamet ei lahenda jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotleja ning maaomaniku vahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi. Asjaolu, et osaliselt on nii OÜ Variku

elts kui Suursoo

eltsi kirjalikud kokkulepped sõlmitud samade kinnistute kohta, ei takista nendega jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetluses arvestamast.

§ 14

lg 5 kohaselt antakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal.

§ 14

lg-s 5 nimetatud kirjalik kokkulepe jahipiirkonna kasutaja ning maaomaniku vahel on võlaõiguslik leping, millest tulenevad õigused ja kohustused konkreetsetele lepingupooltele.

-s ei ole maaomaniku õigust jahindustegevuse korraldamiseks kokkuleppeid sõlmida piiratud ühe (potentsiaalse) jahipiirkonna kasutajaga. Eeltoodust tulenevalt on kirjaliku kokkuleppe rikkumine lepingupoolte omavaheline vaidlus, millesse Keskkonnaamet ei sekku. Keskkonnaamet arvestab jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisel kõigi kirjalike kokkulepetega, millest nähtub maaomaniku ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotleja kokkulepe samasse jahipiirkonda jääval kinnistul jahindustegevust korraldada. 5.7. Katastriüksuse sihtotstarve ei oma

-st tulenevalt kirjalike kokkulepetega arvestamise ning mittearvestamise seisukohast tähendust. Nõva valla arengu- ja planeeringu spetsialisti A. H. ning Padise valla abivallavanem Erki Pratka on kinnitanud, et kaebaja poolt esile toodud ega muu maaüksus, mille kohta OÜ Variku

elts kirjaliku kokkuleppe esitas, ei paikne tiheasustuse ega puhke- või virgestusalal. 5.8. Suursoo

eltsil oli piisavalt aega Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse lisades esinevaid puudusi kõrvaldada, esitada taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks või esitada talle etteheidetud puuduste kohta vastuväiteid. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Seega kui kaebaja leidis, et tegelikult talle etteheidetud puudusi ei esinenud, oli tal haldusmenetluses ja ka vaidemenetluses võimalus kirjalike kokkulepetega mittearvestamise kohta vastuväiteid esitada. Seda kaebaja ei teinud. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja puuduse mitteesinemist näidanud. Seega ei ole probleem mitte puuduste kõrvaldamiseks antud aja ebapiisavuses, vaid kaebaja suutmatuses pika aja jooksul oma väiteid tõendada. 6. Kolmanda isiku seisukohad: 6.1. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei ole oluliselt rikkunud jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise korda. Jahipiirkonda moodustav otsus jõustus 05.04.2015. Vastustaja avaldas Ametlikes Teadaannetes 08.04.2015 teadaande

§ 11

lg 6 kohaselt, millega teatas Nõva jahipiirkonna moodustamisest ja Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste vastuvõtmisest. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse esitamise tähtaeg on paika pandud seadusega. Tähtaeg 4 ei hakka kulgema mitte haldusorgani poolt Ametlike Teadaannete kaudu määratud ajal, vaid seaduses ettenähtud muudel juhtudel. Tegemist on seadusest tuleneva tähtajaga, mille suhtes haldusorganil puudub iseseisev otsustusõigus ning vastustaja lause jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste vastuvõtmisega seonduvalt omas vaid informatiivset tähendust. Isegi kui vastustajal oleks kohustus määrata kindlaks taotluste esitamise tähtpäev, ei oleks antud juhul tegemist olulise rikkumisega ning sel põhjusel haldusakti tühistamist või kehtetuks tunnistamist nõuda ei saa (HMS § 58). Kaebaja ei ole tõendanud, et kuupäevaga eksimine ühe päeva võrra oleks kuidagi mõjutanud asja otsustamist. 6.

1. Kolmas isik ei ole esitanud kasutusloa saamise menetluses valeandmeid. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi 3-3-1-62-14 p-de 22 ja 23 kohaselt tuleb valeandmete teadlikku esitamist hinnata sageli vaid kaudsetest tõenditest ja asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes. Ainuüksi andmete esitamisest ei ole alust järeldada, et isik teadis andmete ebaõigsusest. Praegusel juhul on kaebaja viidatud valeandmed sarnased kaebaja enda taotluse puudustega. Kolmanda isiku taotlus sisaldas maaomanikega sõlmitavaid lepinguid üle 200 katastriüksuse osas, mistõttu ei saa pidada mõningaid ebatäpsusi valeandmete esitamiseks. Taotlused on kontrollitud vastustaja poolt ning avastatud puudustele on juhitud tähelepanu ja antud aega menetlusosalistele nende kõrvaldamiseks. Lisaks tuleb välja tuua, et vastustaja ei ole arvestanud kolmanda isiku jahindustegevuse korraldamise kokkuleppena Risti Jahimeeste Seltsi sõlmitud lepinguid. Risti Jahimeeste Seltsi sõlmitu leping võis Nõva jahipiirkonna taotluse koosseisu sattuda ekslikult. 6.
2. Kaebaja väited 10 katastriüksuse omaniku vahetumisest ja nendega sõlmitud lepingute puudumisest tuleb jätta tähelepanuta ja taotlus lepingute välja nõudmiseks rahuldamata.

§ 15

lg 2 kohaselt lisatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlusele samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal. Seega ei nõua

seda, et taotleja peaks jälgima kogu menetluse jooksul omanike vahetumist. Arvestades lepingute suurt hulka, oleks see ka ebaproportsionaalne ja ülemäärane nõue. Nõuetelevastava taotluse esitamiseks piisab, kui taotluse esitamise ajal on maaomanik isik, kellega kirjalik kokkulepe sõlmiti. 6.4. Kolmas isik esitas taotluse tähtaegselt ning seda kinnitab vastustaja ka vaideostuses. Samuti ei keela

sõlmida maaomanikul jahindustegevuse korraldamiseks lepinguid samaaegselt mitme isikuga.

ei välista jahipiirkonna kasutusõiguse andmist ka mitmele isikule. Seega on maaomanikul võimalik sõlmida jahindustegevuse korraldamiseks tulevikus lepinguid mitme isikuga. Ainult sellel isikul või nendel isikutel, kellele vastustaja väljastab jahipiirkonna kasutusõiguse loa, saab olema õigus maaomaniku kinnisasja jahipiirkonnas ka tegelikult kasutada. Juhul, kui maaomanik on sõlminud jahindustegevuse korraldamiseks lepingu, millega ta on võtnud endale kohustuse mitte sõlmida mitut lepingut, siis võib olla teise isikuga sõlmitud leping esimese lepingu rikkumine. Sellisel juhul on võimalik esitada nõudeid tsiviilkohtumenetluses. See aga ei mõjuta hilisemalt sõlmitud lepingute kehtivust. 6.5. Vaide esitamine ei peata haldusakti täitmist, mistõttu on vastustaja tegevus peale Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist õiguspärane. 6.6. Jahimaa hulka arvatakse kinnisasjad sõltumata nende sihtotstarbest ning

ei juhindu jahimaa määraltemisel katastriüksuse sihtotstarvetest, vaid sellest, kas tegemist on tiheasustusalaga või puhke- ja virgestusalaga. KOHTU PÕHJENDUSED 5

1. Kohus leiab, et Keskkonnaameti korraldused nr 194 ja 195 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
2. Kohus nõustub Keskkonnaameti 19.10.2015 vaideotsuses nr 1-4.1/15/429 toodud seisukohtadega ning kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ei pea vajalikuks neid otsuses korrata.
3. Kohus nõustab kaebajaga, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise teates oli vääralt märgitud taotluste esitamise lõpukuupäev ning õige kuupäev oleks pidanud kooskõlas

§ 15lg 3 kohaselt olema 05.05.2015.

Küll aga ei nõustu kohus kaebajaga selles, et tegemist oleks olnud olulise rikkumisega ning et see rikkumine tõi kaasa kaebaja õigusi rikkuvate õigusvastaste haldusaktide andmise. 9.1.

§ 20

lg 4 sätestab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikustatava teadaande sisu nõuded ning selle kohaselt tuleb teates avalikustada ka teave vabanenud jahipiirkonna kasutusõiguse saamise taotluse esitamise võimaluste kohta. Kohus märgib, et kuigi

§ 20

lg 4 ei näe otsesõnu ette taotluste esitamise lõpptähtpäeva märkimist, siis kohtu hinnangul on see osa informatsioonist, mis puudutab taotluse esitamist. Haldusorgan peab hoolitsema selle eest, et teates olev informatsioon ei oleks eksitav. Samas on õige kolmanda isiku ja vastustaja seisukoht, mille kohaselt tuleb taotluste esitamise tähtaeg seadusest (

§ 15

lg 3) ning seda seaduses imperatiivselt määratud tähtaega haldusorgan muuta ei saa. Kohus ei nõustu siiski vastustajaga selles, et teates tehtud viide

§-le 15 välistaks Keskkonnaametile hooletuse osas etteheite tegemise. Kui haldusorgan märgib teates taotluse esitamise korra ja lõpptähtpäeva, siis võib taotluse esitaja sellele tugineda ega pea ise üle kontrollima, kas tähtaeg on märgitud õigesti. Teisisõnu, haldusorgani toimingust tekib õiguspärane ootus esitada taotlust märgitud tähtpäevani, kuid antud juhul ei saa see muuta seaduses ettenähtud tähtaega lühemaks. 9.

1. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Korraldusest nr 195 nähtub, et kolmandal isikul oli taotlusele lisatud dokumentide järgi kokkuleppeid sõlmitud 16 570,55 ha kasutamiseks ning kaebajal 15 571,72 ha kasutamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist oli kolmandal isikul kokkulepetega hõlmatud maa kasutusõigus 16 368,07 ha ulatuses ning kaebajal 15 222,23 ha ulatuses. Kuigi kaebaja on märkinud, et vastustaja eksimuse tõttu lõpptähtaja määramisel ei olnud tal võimalik täiendavaid kinnisasja kasutamise kokkuleppeid sõlmida, siis ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mille kohaselt oleks tal olnud võimalik sõlmida ajavahemikul taotluse esitamisest kuni 05.05.2015 kasutusõiguse kokkuleppeid ca 1000 ha kasutamiseks. Selle võimalikkust ei saa pidada eluliselt usutavaks. Seda olukorras, kus kaebaja jättis kõrvaldamata talle antud tähtaja jooksul puudused kokkulepetes, mis puudutasid 126,27 ha suuruse ala kasutamist. Seega võib järeldada, et teatises märgitud ekslik kuupäev (tähtaja 1 päeva võrra lühemana märkimine) ei saanud mõjutada asja otsustamist. Menetlustähtaja lõputähtpäeva õigesti märkimise korral oleks tulemus olnud sama, st haldusorgan peaks ka haldusaktide tühistamise korral tegema samasuguse otsuse.
2. Eelnevast tulenevalt esitas Variku

elts taotluse tähtaegselt. 6 Vastustaja esitas kohtule väljatrükid K. L. e-kirjades E. T. ning sealt nähtub, et Variku

eltsi taotlus skaneeriti 04.05.2015 ning edastati registreerimiseks 05.05.0215 (tlk 70-71 pöördel). Vaideotsuse punktis 2.7. selgitab vastustaja Keskkonnaametis dokumentide registreerimist ning toob välja, et Variku

eltsi taotluse tiitellehele tehti märge „Taotlus esitatud Haapsalu kontortisse 04.05.2015“ ning taotluse registreerimise kuupäevale vastavalt tehti taotlusele märge „saabunud Keskkonnaametisse 05.05.2015“ (vt ka tlk 14 koopia taotlusest). Kuigi selline praktika, et taotluse saabumise kohta tehakse mitu kannet erinevate kuupäevadega on eksitav ja taunitav, võib kohtu arvates lugeda eelviidatud dokumentidega tõendatuks, et kolmanda isiku taotluse esitamise aeg oli 04.05.2015. Samas, nagu kohus eelnevalt märkis, ei oma see tähtsust kuivõrd taotlus esitati igaljuhul seaduses (

§ 15lg 3) ettenähtud tähtaja jooksul.

Nagu kaebaja ise on möönnud oli taotluste esitamise viimane tähtpäev 05.05.2015. 11. Kaebaja leiab, et Variku

eltsi esitatud jahimaa kasutusõiguse kokkulepped ei vastanud

eaduse nõuetele ning lisaks oli 10 kinnistut loa väljastamise ajaks võõrandatud ning nende osas uusi kokkuleppeid ei esitatud. Samuti leiab kaebaja, et Keskkonnaamet ei saanud arvestada T. K., R. H. ja I. H. vahel sõlmitud kokkuleppeid, kuna Suursoo

eltsi ja eelviidatud isikute vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt ei loovutata jahipidamise õigust kolmandale isikule Suursoo

eltsi nõusolekuta. 11.1. Vastustaja on õigesti märkinud, et kinnistuomaniku ja

eltsi vahel sõlmitav kokkulepe on võlaõiguslik ning see kehtib selle sõlminud isikutele. Kinnistu võõrandamisel võlaõiguslik kokkulepe eraldiseisva üleandmise kokkuleppeta üle ei lähe. Haldusorgan saab taotluse menetlemisel kontrollida temale esitatud vajalike dokumentide olemasolu ning ei saa eeldada, et haldusorgan hakkab reguleerima isikute vahelisi eraõiguslikke suhteid ja lahendama neist tekkinud tsiviilõiguslikke vaidlusi. Kui kaebaja leiab, et T. K., R. H. ja I. H. on rikkunud temaga sõlmitud kokkulepet, siis on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega ning selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Haldusorganil ei pidanud antud juhul tekkima kahtlust, et tegemist ei ole kehtiva kokkuleppega. 11.2. Kohtu hinnangul tuleb kokkulepete olemasolu ja ulatust hinnata taotluse esitamise hetke seisuga, kuivõrd taotleja saab vastutada taotluse andmete õigsuse eest selle esitamise hetke seisuga. HMS § 14 sätestab taotlusele esitatavad nõuded ning sellest nähtuvalt peab kirjalik taotlus sisaldama muu hulgas muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. Kuna

§ 15

lg 2 kohustab taotlusele lisama kirjalikud kokkulepped, siis on ilmne, et jahipiirkonna kasutusloa taotleja saab kokkulepped esitada taotluse esitamise seisuga. Õigusaktidest ei tulene, et jahipiirkonnas kinnistut võõrandaval isikul oleks kohustus teavitada piirkonna

eltsi või

eltse kinnistu võõrandamisest, mistõttu ei saa jahipiirkonna kasutusluba taotleval isikul olla n-ö jooksvat infot kinnisasja omanike muutumisest. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, mille kohaselt oleks menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus, kui lepingute kehtivust kontrollida pidevalt kuni haldusakti andmiseni või isegi pärast seda. Kui jahipiirkonna kasutusloa andmise menetluses tuvastatakse kinnistu võõrandamine, siis on taotlejal võimalik sõlmida uued kokkulepped või nende mittesõlmimisel neid alasid arvesse mitte võtta. See ei tähenda, et taotluse esitamise hetkel oleks esitatud valeandmeid. Kui sellist informatsiooni menetluse kestel ei laeku, siis tuleb eeldada, et taotleja poolt esitatud ning menetluses Keskkonnaameti kontrollitud andmed on õiged. 11.3. Mis puudutab aga kaebaja väiteid selle kohta, et arvestamata oleks tulnud jätta kokkulepped, mis on sõlmitud erinevate

eltsidega, siis selles osas kohus kaebajaga ei nõustu. 7

§ 6

p 2 sätestab, et maaomanikul on õigus sõlmida jahindustegevuse korraldamiseks omal kinnisasjal kokkulepe. Lisaks sätestab sama paragrahvi punkt 3, et maaomanikul on õigus seada omal maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata. Ühestki

sättest ei tulene, et maaomanik ei võiks sõlmida jahindustegevuse korraldamise kokkulepet erinevate isikutega. Seda kinnitab ka asjaolu, et ühele piirkonnale võivad taotlusi esitada erinevad

eltsid ning kui maaomaniku sooviks on oma maal jahindustegevust lubada ja korraldada, siis on ilmne, et ta võib sõlmida kõikide potentsiaalsete taotlejatega ka vastavasisulised kokkulepped. Lisaks ei välista ka

§ 25mitme isikuga lepingute sõlmimist.

Piirangud tulenevad üksnes jahi pidamisele, mille kohaselt võib maaomaniku kinnisasja jahipiirkonnas jahti pidada isik, kellele on jahipiirkonna kasutusõiguse luba (

§ 13, § 14 lg 1).

12. Variku

eltsi poolt tahtlikult valeandmete esitamine ei ole tõendatud ning kaebaja esitatud väidete alusel ei ole see ka äratuntav. Kohus nõustub Keskkonnaameti vaideotsuse punktis 2.

1. ja 2.
2. märgituga (tlk 67 pöördel, 6868 pöördel) ning kohus järgib seda põhjendust siinkohal kordamata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus, et mitte igasugune eksimus taotluses ei ole käsitatav valeandmete esitamisena. Valeandmete esitamise eesmärgiks on teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine tegelikest asjaoludest ning seeläbi õigusliku eelise saamine. Kohtule ei nähtu asja materjalidest sellise ebaõige ettekujutuse tahtliku loomise soovi. Olukorras, kus eksimus on ilmselge (nt taotlusmaterjalide hulgas Risti Jahimeeste Seltsi ja U. H. vahel sõlmitud kokkuleppe esitamine või ebatäpsused katastriüksuste numbrites või pindalades) ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks valeandmete esitamisega. Samuti ei saa pidada valeandmete esitamiseks kokkuleppeid, mis jäävad väljapoole jahipiirkonda, kuivõrd need on samuti lihtsasti tuvastatavad ja neid ei ole võimalik

eadusest tulenevalt arvestada.

1. Kohus ei nõustu kaebajaga, et jahipiirkonna kokkulepetest oleks tulnud välja arvata kokkulepped, mis hõlmavad elamu-, transpordi-, tootmis- või ärimaad, kuna tegemist ei ole jahipidamiseks sobiliku maaga (tlk 7-8; 45). Kohus nõustub selles osas Keskkonnaameti vaideotsuse punktis 2.
2. tooduga (tlk 68) ning selgitab kaebajale, et

eaduse seletuskirja1 kohaselt loetakse jahipidamiseks sobivaks alaks kogu Eesti territoorium ning

§ 3

lg 2 võimaldab jahimaadest välja arvata planeeringuga määratud tiheasustus-, puhke- või virgestusalad, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik. Planeeringuga määramata väiksemate tiheasustus-, puhke või virgestusalade piiritlemine ei ole tihti võimalik ja otstarbekas, mistõttu neil aladel vastutab jahiohutuse eest jahipidamisõigust omav isik seadusega kehtestatud korras. Seega ei ole jahimaa määratletud katastriüksuse sihtotstarbe liikide kaudu ning sihtotstarbe alusel väljaarvamiste tegemine ei oleks õiguspärane. Kaebaja ei ole väitnud, et tema välja toodud maaüksused asuks

§ 3

lg-s 2 sätestatud aladel ning sama on kinnitanud maaüksuste asukohajärgsed kohalikud omavalitsused (tlk 173-174). 14. Ka kaebaja väited selle kohta, et vastustaja oleks kasutusloa lepingu sõlmimiseks pidanud ootama ära korralduste nr 194 ja 195 vaidlustamise tähtaja, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Haldusakt hakkab kehtima adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemalt kehtima hakkamist. Selline põhimõte sisaldub HMS § 61 lg-s 1, mis ei seo haldusakti kehtivust selle võimaliku vaidlustamisega. Seega võib haldusakti täita kohe pärast selle teatavakstegemist või kättetoimetamist. Kohus märgib, et nii HMS kui ka HKMS ei näe ette, et vaide või kaebuse esitamine võiks lükata haldusakti jõustumist edasi. Küll saab haldusorgan asjaolusid arvestades hinnata, kas haldusakti 1 Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f48b8e85-78e0-4cc3-98e420656125fccf/

eadus/ 8 täitmiseks lepingute sõlmimine on otstarbekas enne vaidluste lahendamist, kuid see ei mõjuta kuidagi käesoleval juhul vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust.

1. Kaevatavate korralduste tühistamisnõuete rahuldamata jätmise tõttu ei ole võimalik rahuldada ka kohustamisnõuet. Menetluskulud
2. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 7). 16.
3. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust, siis jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 16.
4. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta aga kaebaja kanda. Kaebajal 2015.aastal käibe puudumine ei välista kohtu poolt menetluskulu väljamõistmist. Kolmas isik esitas kohtule menetluskulude hüvitamiseks nii kulude nimekirja, arved kui ka nende tasumist tõendavad dokumendid (tlk 198-200). Nende kohaselt osutati kolmandale isikule õigusabi 5 tunni 45 minuti ulatuses kogusummas 1079,10 eurot (sisaldab käibemaksu). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Kuna kolmas isik oli asjas menetlusosaliseks, vaidlus puudutas tema olulisi õigusi ja huve ning tal oli õigus esindaja kaudu menetluses osaleda, ei saa väita menetluskulu tekkimise ebavajalikkust. Samas arvestades vaidluse vähest keerukust ja mahtu ning osutatud õigusabi mahtu (peamiselt kaebusele vastuse koostamine ilma tõendite kogumiseta) ei pea kohus põhjendatuks kaebajalt välja mõista kolmanda isiku menetluskulusid kogu ulatuses. Kohtu arvates on sellises vaidluses vastuse koostamise (sh eelnev õiguslik analüüs) põhjendatud kuluks 600 eurot. Asjas oli tehtud vaideotsus ning kolmanda isiku kaasamise hetkeks oli kohtumenetluses kaebus korrastatud ja võetud seisukoht kaebuse tähtaegsuse osas. Kaebaja väidetele vastamine ei eeldanud keerukat ja mahukat õiguslikku analüüsi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 9