Obsah (5)

§ 206§ 121§ 55§ 187§ 251

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1828 Haldusasi Vladimir Fartõgini kaebus Ee

§ 206lg 2 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Vladimir Fartõgin esitas 04.09.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja hagina pealkirjastatud dokumendi, millest nähtub, et ta pöördus 03.07.2017 Tallinna Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega, kuid Tallinna Vangla ei ole lahendanud tema kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt.
2. Tallinna Vangla kinnitas 07.09.2017 vastuses kohtu päringule, et V. Fartõgini venekeelne kahju hüvitamise taotlus registreeriti Tallinna Vanglas 05.07.
3. V. Fartõgini kahju hüvitamise taotluse tõlge saabus Tallinna Vanglale 21.07.
4. Seega on kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg 21.09.2017, mis ei olnud veel vastuse esitamise ajal saabunud.
5. Tartu Halduskohus tagastas 07.09.
6. a määrusega V. Fartõgini kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebaja pöördus kohtu poole ennatlikult, sest vastavalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-le 1 peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse laekumisest. Võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse kahekuuline lahendamise tähtaeg hakkab kulgema taotluse eestikeelse tõlke saabumisest. V. Fartõgini kahju hüvitamise taotluse tõlge saabus Tallinna Vanglasse 21.07.
7. Seega on kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg 21.09.2017, mis ei olnud veel selleks hetkeks saabunud. Sellega ei ole kaebajal läbitud vangistusseaduse § 1¹ lg-st 8 tulenevat hüvitamiskaebuse esitamisele kohalduvat kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus tuleb

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Halduskohus leidis, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole asjas menetlust, milles esialgset õiguskaitset kohaldada. Halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu ühtegi asjaolu ega põhjendust, et kohus peaks praegusel juhul esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaatama. Kuna puudub pooleliolev kohtu- või vaidemenetlus, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse seetõttu

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 206

lg 1 ja 187 lg 3 p 5 alusel tagastada läbivaatamatult.

§ 206

lg 1 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 187

lg 3 p 5 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saaks ka määruskaebuses esitatud väidete õigsust eeldades määruskaebust ilmselgelt rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt soovib mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 000 eurot seoses mittenõuetekohaste kinnipidamistingimustega. Halduskohus tõlgendas 07.09.
2. a määruse kohaselt kaebaja kaebust selliselt, et kaebaja soovis esitada halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja ei ole ei Tartu Halduskohtu 07.09.
3. a määruse resolutsiooni p-i 1 (kaebuse tagastamine) ega ka sama määruse resolutsiooni p-i 2 (esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine) peale esitatud määruskaebuses sellele vastu vaielnud. Vastupidi, kaebaja on kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuses isegi märkinud, et ta on nõus, et kaebus kuulus tagastamisele. 6.

§ 251

lg-s 1 on loetletud esialgse õiguskaitse abinõud, mida kohus saab esialgse õiguskaitse kohaldamisel rakendada. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, millise abinõu kohaldamist ta soovib. Kuna kaebaja esitas hüvitamiskaebuse ning esialgne õiguskaitse peab lähtuma põhivaidlusest ja teenima sama eesmärki, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine käesolevas asjas võimalik, sest kohtul ei ole võimalik kohustada haldusorganit hüvitise väljamaksmiseks vaide- või kohtumenetluse ajaks. Samuti ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses ega määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks ta leiab, et käesolevas asjas esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. 7. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu 07.09.2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebus tagastada läbivaatamatult. Seoses sellega puudub ka vajadus võtta 2 seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse kohta, millega kaebaja soovist riigilõivust vabastamist määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 206

lg-le 1 koostoimes § 187 lg-ga 2 loetakse määruskaebuse tagastamisel, et määruskaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Maili Lokk 3