Obsah (8)

§ 152§ 43§ 104§ 108§ 101§ 109§ 51§ 253

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-1393 Määruse kuupäev 10. oktoober 2017 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi osaühingu LÖÖK EHITUS kaebus Põltsamaa Linnavolikogu 16. mai 2017. a otsuse nr 1

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

1. Kaebaja on kaebuses esitanud nõude Põltsamaa Linnavolikogu
2. mai
3. a otsuse nr 1-3/2017/14 p 2 tühistamiseks. Vaidlusaluse otsuse p 2 kohaselt otsustas Põltsamaa Linnavolikogu peale keskkonnaministrilt loa saamist võõrandada Põltsamaa linnas asuva 2 Pajusi mnt 18j kinnistu otsustuskorras Advanced Sports Installations Europe AS-le. Põltsamaa linn on kohut teavitanud, et Põltsamaa Linnavolikogu
4. augustil 2017 toimunud istungil võeti vastu otsus nr 1-3/2017/22, millega tunnistati kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu
5. mai
6. a otsus nr 1-3/2017/
7. Põltsamaa linna poolt kohtule esitatud kinnituste kohaselt ei ole
8. augustil 2017 vastu võetud otsust vaidlustatud.
9. Kohus leiab, et kaebuse eesmärk on käesolevaks hetkeks saavutatud, kuna Põltsamaa Linnavolikogu
10. augusti
11. a otsuse nr 1-3/2017/22 väljastamise järgselt vaidlusalune Põltsamaa Linnavolikogu
12. mai
13. a otsuse nr 1-3/2017/14 p 2 enam kaebajale õiguslikult siduv ehk kehtiv. Seega ei ole menetluse jätkamine Põltsamaa Linnavolikogu
14. mai
15. a otsuse nr 1-3/2017/14 p 2 tühistamise nõudes kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt

§ 152

lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

13. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. 14.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Tasutud riigilõivuna peetakse

§ 104

lg 5 mõttes silmas kaebuselt, apellatsioonkaebuselt, määruskaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (

§ 104lg 1).

Kuna käesoleval juhul kuulub menetlus lõpetamisele

§ 152

lg 1 p 4 alusel ning kohus on sisuliselt rahuldanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (st kohus on taotluse sisuliselt läbi vaadanud), siis tuleb kaebajale tagastada üksnes kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Riigilõiv tagastatakse osaühingu LÖÖK EHITUS arvelduskontole nr EE367700771001605351 peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 15.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et kaebaja pöördus haldusakti vaidlustamiseks kohtu poole. Osaühing LÖÖK EHITUS pöördus
2. juunil 2017 Põltsamaa Linnavalitsuse poole teabenõudega ning avaldas soovi Pajusi mnt 18j Põltsamaa linn kinnistu ostuks, millele Põltsamaa Linnavalitsus vastas
3. juuni
4. a kirjaga nr 4-1/2017/158-2 selgitades vaidlusaluse kinnistu müügi tagamaid. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja
5. juunil 2017 vastuskirja Põltsamaa Linnavalitsuse vastusele, milles kaebaja tegi ettepaneku kinnistu Pajusi mnt 18j võõrandamiseks enampakkumisel, et oleks tagatud kõikide huvitatud isikute võrdne kohtlemine, kuid Põltsamaa linn kaebaja
6. juuni
7. a kirjale vastanud ei ole. Põltsamaa linn on
8. juulil 2017 kohtule esitatud vastuses kaebusele märkinud, et on valmistamas ette volikogu otsuse eelnõud, millega muudetakse vaidlustatud otsuse p 2, mille järgselt on võimalik kõigil väidetavatel huvilistel võimalus osaleda enampakkumisel. Eelpool väljatoodud asjaolud viitavad kohtu hinnangul sellele, et haldusakt tunnistati kehtetuks kohtule kaebuse esitamise tõttu. Seega on kohus seisukohal, et menetluskulud kuuluvad vastustajalt väljamõistmisele. 17.

§ 101

lg-st 1 ja 2 ning § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate kulud ja riigilõiv.

§ 108

lg 11 kohaselt võib kohus jätta 3 kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 109

lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

1. Kaebaja on menetluskuludena välja toonud kaebuse ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kogusummas 30 eurot ning õigusabikulu, mis seisneb Õigusbüroo Aspekt OÜ arvete nr 07-02 ja 09-01 järgi 11 tunni ja 40 minutilises töös ning mille suuruseks on koos käibemaksuga 1260 eurot. Esindaja tunnitasuks on 90 eurot (ilma käibemaksuta).
2. Kohus kohustas kaebajat
3. septembri
4. a kohtunõudega esitama menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid hiljemalt
5. oktoobril
6. Kaebaja esitas kohtule kulude kantust kinnitavad tõendid aga
7. oktoobril
8. 20.

§ 51

lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§ 51

lg-s 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Arvestades, et kaebaja esitas kulude kantust kinnitavad maksekorraldused üks päev pärast kohtu poolt määratud tähtaega, ei too see kohtu hinnangul kaasa menetluse viibimist, mistõttu võtab kohus kaebaja poolt

1. oktoobril 2017 esitatud tõendid arvesse.
2. Kuivõrd Õigusbüroo Aspekt OÜ arvetes nr 07-02 ja 09-01 toodud kulud on seotud kaebuse esitamisega ning töö maht on vastavuses sellele kulutatud ajaga, peab kohus õigusabikulu põhjendatuks ja leiab, et see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Seejuures ei pea kohus nimetatud tunnihinda ülemääraseks.
3. Nagu eelnevalt märgitud on kaebaja menetluskuludena välja toonud ka kaebuse ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kogusummas 30 eurot. Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu

§ 104

lg 5 p 4 alusel, on kohtu hinnangul ebaõiglane ja ebamõistlik kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmine. Seega leiab kohus, et kohtukuludest on põhjendatud üksnes esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot väljamõistmine.

1. Tuginedes eeltoodule tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 1275 eurot (s.o õigusabikulud 1260 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot).
2. Kolmas isik on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 2145 eurot (koos käibemaksuga), mis seisneb õigusabikuludes vastavalt Advokaadibüroo TARK OÜ
3. augusti
4. a arvele nr
5. Menetluskulude kirjelduse kohaselt osutati kolmandale isikule õigusabi 13 tundi ja 45 minutit. Seega on esindaja tunnitasuks 130 eurot (ilma käibemaksuta).
6. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestab kohus muu hulgas läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, seda, kui palju korratakse varem esitatud seisukohti, samuti menetluse kestust. Kohus ei kahtle, et kolmanda isiku esindajakulu on seotud käesoleva vaidlusega. Samas ei ole töö maht ja asja keerukus siiski vastavuses sellele kulutatud ajaga.
7. Kolmas isik on ühe advokaadist esindaja Tauno Tark kaudu haldusasja nr 3-17-1393 menetluses esitanud järgmised kirjalikud menetlusdokumendid: 4 a. seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele (tl-d 26-27p), sisuline osa 1,5 lk; b. vastus kaebusele (tl-d 74-75), sisuline osa 0,5 lk. Seega sisalduvad kolmanda isiku sisulised avaldused kokku ca 2 leheküljel. Käesolevas asjas käis vaidlus selle üle, kas vastustajal oli õigus võõrandada kinnistu otsustuskorras kolmandale isikule, ehk täpsemalt, kas oli täidetud Põltsamaa Linnavolikogu
8. aprilli
9. a määruse nr 12 „Põltsamaa linna linnavara valitsemise kord“ § 24 p-s 2 sätestatu, mille kohaselt võib linnavara võõrandamine otsustuskorras toimuda, kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud. Kohus on kaebuse võtnud menetlusse, kuid ei ole määranud asja läbivaatamise vormi ega andnud menetlusosalistele tähtaegu täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Seega on kohtuasja lahendatud üksnes kirjalikus menetluses.
10. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et kohtuasja menetlus piirdus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega ja kaebuse menetlusse võtmisega, kusjuures vastustaja ja kolmanda isiku poolt esitatud vastused kaebusele paiknevad sisuliselt ühel lehel, ning võttes arvesse, et asja on menetletud kirjalikus menetluses, ei pea kolmanda isiku esindaja ajakulu kogu märgitud ulatuses põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks kolmanda isiku esindaja ajakulu 7 tunni ja 45 minuti ulatuses.
11. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks, peab kohus seega põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulude suurust summas 1209 eurot (koos käibemaksuga). Sarnaselt kaebaja esindaja tunnihinnale ei pea kohus kolmanda isiku esindaja tunnihinda ülemääraseks. 29.

§ 253

lg 3 ls 1 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Et kohus peatas

1. juuli
2. a määrusega esialgse õiguskaitse korras Põltsamaa Linnavolikogu
3. mai
4. a otsuse nr 1-3/2017/14 p 2 täitmise kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, tühistab kohus

§ 253lg-st 1 tulenevalt eelnimetatud esialgse õiguskaitse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5