Obsah (6)

§ 100§ 97§ 101§ 102§ 108§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16841 Tsiviilasi T.K. hagi S.S vast

§ 100lg 4).

1. Jätta välja mõistmata elatisnõue tagasiulatuvalt 1 aasta enne hagi esitamist.
2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 08.11.2016.a esitas T.K. hagiavalduse S.S vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. 11.11.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 14.12.2016.a esitas kostja vastuse hagile, mille kohaselt kostja vaidleb vastu hagis toodud väidetele. Kostja on seisukohal, et puudub võimalus, et kostja on hageja isa, sest seksuaalne kontakt lapse ema ja kostja vahel puudus. Seega ei pea kostja võimalikuks hageja põlvnemist kostjast ning kostja ei võta hagi õigeks. 03.01.2017.a määrusega määras kohus DNA ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks. 09.02.2017.a saabus Tartu Maakohtusse ekspertiisiakt nr 17E-GE0012, mille kohaselt S.S saab 99,99993% tõenäosusega olla T.K.i bioloogiline isa. 30.06.2017.a rahuldas Tartu Maakohus osaotsusega T.K.i hagi S.S vastu isaduse tuvastamise nõudes. 30.06.2017.a Tartu Maakohtu osaotsus on jõustunud 5.08.2017.a. T.K. nõuab elatist miinimumsummas alates 01.01.2015.a. KOHTU SEISUKOHT
8. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohus on 30.06.2017.a osaotsusega tuvastanud, et T.K. põlvneb S.Sast. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja elavad eraldi, seejuures S.S on kuni DNA ekspertiisi tulemusteni eitanud võimalust, et T.K. võib olla tema laps, viidates asjaolule, et hageja ema ja kostja vahel puudus lähedane suhe. Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud

§ 101

lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks on alates 01.01.2017.a 235 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära põhjendama ega tõendama.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada 2 selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 230 lg 1 esimene lause kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised.

1. Kostja on menetluse ajal väitnud, et on töötu ja peres kasvab 11 last, tõendeid oma sissetulekute kohta ja teiste laste kohta kostja esitanud ei ole. Kohtuistungil 14.06.2017.a avaldas kostja, et teda toetab naine ja temalt saadud rahadega elab, invaliidsust ei ole, samuti elatub juhutöödest, sest kohtutäitur võtab muidu palju ära. Kohtutäitur võtab raha elatisnõuete katteks. Ka pärast kohtistungit kostja ei ole tõendeid esitanud.
2. Hageja seaduslik esindaja on 20.04.2017.a edastanud avalduse (tlk 35), milles märgib, et ta on nõus elatise väiksema summaga ning on nõus, et S.S maksaks T.K.ile igakuiselt 150 eurot. Sama seisukoha juurde jäi hageja seaduslik esindaja ka 14.06.2017.a toimunud kohtuistungil.
3. Kohus selgitab, et reeglina elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (

§ 102

lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 lause 3).

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
2. Kostja hoiak on oma ülalpidamiskohustustesse kohusetundetu, ta ei soovi minna tööle just seetõttu, et muidu võtab kohtutäitur liiga palju ära, seejuures teiste laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seega kostja püüab igati kõrvale hoida oma ülalpidamiskohustusest ning tema võimetus maksta lapsele ülalpidamist ei tulene sellest, et ta ei ole võimeline tööd tegema, vaid sellest, et ta ei soovi last ülal pidada.
3. Seega tuginedes eeltoodule, mõistab kohus kostjalt: T.K.i kasuks elatis 150 eurot kuus alates 08.11.2016.a kuni T.K.i täisealiseks saamiseni.
4. Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust

§ 108

kohaselt, võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist alates 01.01.
2. aastast.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 punktis 13 märkinud, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,

§ 70lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.

Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Samale seisukohale asus kolleegium ka

1. mai
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista 3 alates hagi esitamisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-130-14 kinnitanud, viidates punktis 16 menetletava asja Tartu Ringkonnakohtu lahendile, millele oli esitatud kassatsioonikaebus. Riigikohus nõustus Tartu Ringkonnakohtu põhjendustega ja jättis kassatsioonikaebuse rahuldamata, leides, et Tartu Ringkonnakohus oli jõudnud õigele otsusele. Tartu Ringkonnakohus märkis nimetatud lahendis, et /…./ nii varasem kui ka alates
3. juulist 2010 kehtiv perekonnaseadus näeb ette, et elatist saab nõuda üldjuhul alates elatisehagi esitamisest ning erandina ka ühe aasta eest enne hagi esitamist. Riigikohus märkis eespool viidatud otsuses (3-2-136-08), et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest.
4. Kuna T.K. esitas elatise nõude koos isaduse tuvastamise nõudega, siis on hageja kasuks võimalik välja mõista elatis alates hagi esitamisest, kuid ei ole võimalik välja mõista elatist ühe aasta eest enne hagi esitamist

§ 108alusel. 16. Seega tuleb T.K.i hagi tagasiulatuva elatise nõude osas jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD 17. Ts

MS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõige 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

1. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
2. Kuna elatise hagi on riigilõivuvaba ning DNA ekspertiisikulud on kostjalt osaotsusega välja mõistetud ja hagejal elatisnõudes menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 4