Obsah (4)

§ 100§ 101§ 102§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 100lg 4). 3.5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (Ts

MS § 468 lg 1 p 1). 3.

1. Poolte menetluskulud maakohtus jätta täies ulatuses kostja D.B. kanda. Hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.“
2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
3. G.B. (hageja) esitas
4. aprillil 2017 hagi D.B. i (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt alates
5. aprillist 2014 välja elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud miinimummääras. Hagi asjaolude kohaselt on kostja hageja isa. Kostja elab eraldi, mistõttu on hageja oma ema M.B. ainuhooldel. Kostja elatist ei maksa.
6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt viibib hageja nii ema kui ka kostja juures. Kostja juures viibib hageja keskmiselt 3 päeva nädalas ning selle aja jooksul kannab kostja hageja kulud ja osutab lapsele ülalpidamist. Peale igapäevase ülalpidamise kannab kostja ka kulud, mis on seotud hageja koolituse, huvide ja vaba ajaga. Kostja tasub igakuiselt ACE koolituse eest, kus hageja on käinud juba 5 aastat, 85 eurot. MAAKOHTU LAHEND 2
7. Viru Maakohus rahuldas
8. juuni 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud D.B. i poolt saadavad riiklikud toetused. Maakohus mõistis elatise välja alates
9. aprillist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni
10. detsembrini 2022).
11. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi põhjendatud osaliselt. Kohtuistungil nõustusid pooled vähendama väljamõistetava elatise suurust hageja poolt saadavate riiklike toetuste võrra. Pooled jäid istungil erimeelsusele toetuste arvelt vähendamise määra osas. Hageja leidis, et esineb alus elatise vähendamiseks poole riikliku toetuse ulatuses ehk ühe vanema osas, kuna lastetoetust makstakse kummalegi vanemale, mitte lapsele. Maakohus nõustus kostja vastuväitega, et väljamõistetavat elatist tuleb vähendada kostja saadavate riiklike toetuste võrra ehk kogu saadava toetuse osas. Tõendamist ei leidnud kostja väide, et hageja elab pool aega kostja juures. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse muutmist, jättes otsuse resolutsioonist välja osa, millega maakohus arvestas elatisest maha kostja poolt saadavad riiklikud toetused. Hageja palus asja juurde võtta uue tõendi, mida ei olnud varem võimalik esitada kostja süü tõttu. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei andnud hageja istungil nõusolekut elatise miinimummäära alandamiseks ja elatise asendamiseks muul viisil. Puuduvad

§-s 102 ettenähtud alused elatise miinimummäära alandamiseks, kuna kostja on täisealine 100% ulatuses töövõimeline isik, kes teenib rohkem kui 1000 eurot kuus ja peab oma äri, millest saab veel lisatulu. Maakohus võinuks omal algatusel koguda andmeid kostja varalise seisundi kohta.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist ning apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata, kuna see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliseid menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme kohus rikkus. Riigikohus on mitmes otsuses (3-2-1-124-15; 3-2-1-37-11) asunud seisukohale, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega ning see võib olla mõjuvaks põhjuseks vähendada vanemalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja on kohtuistungil sõnaselgelt nõustunud elatise vähendamisega. Asjakohased ei ole hageja väited selle kohta, et kostja on töövõimeline ning saab piisavat sissetulekut elatise maksmiseks. Puuduvad põhjendused, miks hageja ei saanud apellatsioonkaebusele lisatud dokumenti esitada varem. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu osas, milles maakohus arvestas hageja kasuks väljamõistetavast igakuisest elatisest maha D.B. i poolt saadavad riiklikud toetused. 3 Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas hageja ning palub elatisest riiklike toetusi mitte maha arvestada. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel selles osas uue otsuse, millega muudab hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust ja ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvestatud poole riikliku lastetoetuse suurune summa. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
3. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (äriregistri väljatrükk) tähelepanuta. Tegemist on küll väljatrükiga avalikust andmebaasist, kuid see ei ole vajalik asja lahendamiseks.
4. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul ei või

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjusel, et ta ei ole varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise väljamõistmisel alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (Riigikohtu 16.

jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega (Riigikohtu

1. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
2. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Kohtul tuleb elatise suuruse määramisel riiklike peretoetusi arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Kostja on hagivastuses märkinud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta ka ema poolt saadavaid riiklike toetusi. Hageja nõustaja on
3. juunil 2017 toimunud kohtuistungi protokolli järgi (tl 45) nõustunud peretoetuse mahaarvamisega 25 euro suuruses summas, kuid vaielnud vastu peretoetuste mahaarvamisele täies ulatuses. Istungil viibis ka hageja seaduslik esindaja M.B., kes nõustaja esitatule vastu ei vaielnud. TsMS § 228 lg 3 järgi loetakse nõustaja poolt kohtuistungil esitatu menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Kuivõrd kostja igakuised vajadused on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega, jääb hageja vanemate kanda kokku 420 eurot (470 – 50). Kuivõrd eelduslikult panustavad lapse 4 vanemad lapse ülalpidamisse võrdselt, jääb hageja ülalpidamiskuludest kummagi vanema kanda 210 eurot (420 / 2). Maakohus on igakuisest elatisest arvestanud maha riiklikud toetused täies ulatuses. Samas pole maakohus põhjendanud, miks on riiklik lapsetoetus elatisest maha arvestatud tervikuna, kui see katab lapse ülalpidamise kohustust nii emale kui ka isale langevas osas. Lapsetoetuse mahaarvamiseks rohkem kui pooles ulatuses oleks pidanud

§ 102lg-st 2 tulenevalt esinema mõjuv põhjus.

Kostja ei ole mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks tõendanud. Asjaolu, et kostja on hagejat vahel toetanud ja teinud tema kasuks ühekordseid kulutusi, ei anna alust elatise vähendamiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb igakuisest elatisest maha arvata pool riikliku lapsetoetuse summast.

1. Toimikust nähtuvalt on kostja esitanud
2. juunil 2017 maakohtule otsuse parandamise taotluse (tl 54), milles on palunud asendada otsuse resolutsiooni p-s 2 sätestatu „D.B. poolt saadavad riiklikud toetused“ sõnadega „M.B. poolt saadavad riiklikud toetused“. Samuti on kostja palunud elatise välja mõista alates hagiavalduse esitamise päevast, s.o
3. aprillist 2017, mitte
4. aprillist
5. Maakohus ei ole võtnud selle taotluse osas seisukohta. Kuna maakohtu otsuse p-s 2 sätestatut hageja kasuks väljamõistetavast elatisest riikliku toetuse väljamõistmise osas on vaidlustanud ka hageja apellatsioonkaebuses ning ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, saab sellega osaliselt rahuldatud ka kostja poolt maakohtu otsuses vigade parandamise taotluses soovitu. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon on riikliku toetuse arvestamise osas ka ebaselge, mis on oluline menetlusnormi rikkumine, siis võimaldab TsMS § 656 lg 2 lause 2 ringkonnakohtul esimese astme kohtu otsust selles osas muuta ka kaebuse piire arvestamata. TsMS § 442 lg 5 lause 2 järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Samas ei ole kostja taotluses esitatud etteheide maakohtule selles, et elatis mõisteti välja alates
6. aprillist 2017, mitte hagi esitamisest (s.o
7. aprillist 2017) alates, resolutsiooni selguse küsimus ja ringkonnakohtul ei ole võimalik ilma vastavasisulise apellatsioonkaebuseta maakohtu otsust selles osas muuta.
8. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks