2-16-15656/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-15656 Tsiviilasi I.B. hagi B.I. vastu elatise vähendamiseks 967,50 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant: I.B. (hageja), ik XXX; esindaja Maksim Fedotov Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja: B.I. (kostja), ik XXXX; esindaja V.T. RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud I.B. kanda. Selgitada pooltele, et menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast käesoleva lahendi jõustumist mõistliku aja jooksul. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. 1 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. I.B. (hageja) esitas
7. oktoobril 2016 hagi B.I. (kostja) vastu ja palus vähendada Viru Maakohtu
8. juuli 2011 otsusega (2-11-21450) väljamõistetud elatist. Hagiavalduse kohaselt on hageja võimeline kostjale tasuma elatist 107,50 eurot kuus. Viru Maakohtu
9. juuli 2011 otsusega mõisteti hagejalt välja kostja kasuks elatis 139,01 eurot, kuid mitte vähem, kui seadusega kehtestatud miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o.
10. mail
11. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sündis hageja perre laps Malika Timirova. Hageja rahaline olukord ei võimalda võrdselt elatada mõlemat last. Hageja on füüsilisest isikust ettevõtja ja tema sissetulek ei ole stabiilne. Ettevõtlustulu on langenud. Hagejal puudub muu vara ja sissetulek mille arvelt saaks ülalpidamiskohustust täita. Hageja tasus vastavalt poolte kokkuleppele
12. aastal elatist 100 eurot kuus. Edaspidi tasus hageja elatist 140 eurot kuus. Hageja on võtnud osa kostja igapäevaste kulude kandmisest.
13. Kostja vaidles hagile vastu. Elatise väljamõistmise hagi oli tsiviilasjas 2-11-21450 kohtusse esitatud juba siis, kui hageja teine laps Malika Timirova oli sündinud. Seetõttu ei ole hageja perekonna koosseis muutunud. Stabiilse sissetuleku puudumine ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Kostja ema on töövõimetu ja pidi töölt lahkuma. Vastuse esitamise ajaks oli kostja ema jäänud lapseootele. Kostja pakkus hagejale kompromissi, mille kohaselt on igakuine elatis 175 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
14. Viru Maakohus jättis
15. detsembri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 14.07.2011 tsiviilasjas nr 22 11-21450 tehtud otsuse jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi. Riigikohus on oma 13.04.2016 lahendis nr 32-1-17-16 selgitanud, et järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks, kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua ning kohtul tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Maakohus nentis, et hagejal oli teine laps olemas juba siis, kui maakohus mõistis elatise välja. Seetõttu ei ole hageja ülalpeetavate hulk muutunud. Hageja ei ole tõendanud, et tema sissetulek oleks vähenenud ajast, kui kostja kasuks välja mõisteti elatis seadusega kehtestatud miinimummääras. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. Hageja esitas
17. detsembril 2016 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja piisavalt tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid; 2) ei selgitanud maakohus, miks kohus ei usaldanud hageja esitatud tõendeid; 3) ignoreeris maakohus kostja kompromissettepanekut (kostja tegi ettepaneku kompromissiga vähendada elatist 175 euroni kuus); 4) on elatis suurenenud 5 aasta jooksul (2011-2016) kaks korda. Asjaolu, et hageja oli
18. aastal suuteline maksma elatis seadusega sätestatud miinimummääras, ei tähenda seda, et hageja oleks elatist suuteline maksma 5 aastat hiljem; 5) esitas hageja kohtule väljavõtte oma arvelduskontost ja oma ema arvelduskontost alates aastast
19. Esitatud dokumentidest nähtub, et reaalselt on maksnud elatist hageja ema (lapse vanaema); 6) esitas kostja kohtule ka dokumendid kirjaliku kokkuleppe kohta lapse emaga, milles lapse ema ja hageja leppisid kokku elatise vähendamises. See tõendab, et juba enne kohtusse pöördumist ei võimaldanud hageja majanduslik olukord tasuda elatist väljamõistetud suuruses; 3 7) jättis maakohus hindamata hageja esitatud tõendid. Seetõttu esitab hageja tõendid uuesti apellatsioonimenetluses.
20. Kostja vaidles apellatsioonile vastu. Vastuse kohaselt: 1) ei ole hageja toonud välja ühtegi tõendit, mida maakohus arvestanud ei ole. Hageja sellekohased väited on paljasõnalised. Hagiavaldusele olid lisatud hagiavalduse koopia, Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-11-21450, Malika Timirova sünnitõend, FIE I.B. aruanded, volikiri, diplom, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta; 2) ei ole hageja tõendanud, et tema sissetulek on vähenenud. Sissetuleku vähenemine ei ole elatise vähendamise aluseks. Hageja ei vabane elatise maksmisest üksnes seetõttu, et tema sissetulek on väike; 3) jättis hageja ise vastamata kostja kompromissettepanekule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
22. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 5 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (lk 107-110) apellandi sissetuleku ja varandusliku olukorra kohta 2011 aastal, kuna apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud neid maakohtus ning vastustaja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta 30.08.2017 ringkonnakohtule esitatud tõendid juuni kuni august 2017 deklareeritud hageja sissetulekute kohta, kuna tegemist on tõenditega, mis on tekkinud pärast maakohtu lahendi tegemist ja ringkonnakohtul puudub pädevus kaaluda hagi rahuldamist asjaolude põhjal, mis tekkisid pärast maakohtu lahendit. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nimetatud tõendid ei tõenda ka apellandi poolt väidetud asjaolu, et tema majanduslik olukord võrreldes 2011 aastaga on oluliselt halvenenud.
23. Hagejat (apellanti) esindas maakohtus õigusteadmistega esindaja, kelle ülesanne oli esindatavale õigeaegse, asjatundliku ja vajaliku õigusteenuse osutamine. Apellandi väide, et maakohus ei hinnanud tema esitatud tõendeid ei ole põhjendatud. Hageja esitas maakohtule FIE I. B poolt esitatud aruanded. Hageja ei esitanud aruandeid kõikide kuude kohta ning nendest ei saa järeldada hageja sissetulekute suurust, kuna tulud ja kulud on samas suurusjärgus. Näiteks 2015 aasta 7 kuu sissetulek FIE-na on kokku 870 eurot ja väljaminekud FIE-l 841,61 eurot. Hageja ei ole esitanud andmeid ega neid kinnitavaid tõendeid, milline on hageja keskmine igakuine ja aasta sissetulek, millised on tema eluks vajalikud kulutused ja millest ta neid katab. Hageja taotles elatise vähendamist selle tõttu, et võrreldes elatise välja mõistmise ajaga on tema majanduslik olukord halvenenud, kuid tõendeid, mille põhjal oleks võimalik majandusliku olukorra muutumist hinnata, ei esitanud. Maakohus andis 17.11.2016 pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid, sh hagejal hagi alusena esitatud asjaolude selgitamiseks ja tõendamiseks kuni
25. 2016 (lk 67). Hageja esitas kohtu poolt määratud tähtajaks 2011 aastal sõlmitud elatise maksmise lihtkirjaliku kokkuleppe ning väljavõtted selle kinnitamiseks, kui palju ta on elatist tasunud. 4 Ringkonnakohus märgib, et lihtkirjalik kokkulepe ei muuda jõustunud lahendiga välja mõistetud elatise suurust. Tõendeid, mille esitamiseks maakohus tähtaja määras, hageja ei esitanud. Hageja tugines asjaolule, et tema ülalpidamisel on ka teine laps ning kostjale elatise tasumise kohustuse tõttu saab ta teise lapse ülalpidamisse vähem panustada. Ringkonnakohus märgib, et kohus saaks sellega arvestada ka siis, kui teine laps oli sündinud enne kostja kasuks elatise väljamõistmise otsust. Selleks pidi hageja esile tooma kontrollitavad andmed oma sissetulekute ja väljaminekute muutuse kohta, mis on teise lapse suurenenud ülalpidamiskuludega kaasnenud. Hageja tõendeid ei esitanud, seetõttu ei saanud maakohus ka hageja väitega arvestada.
26. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et elatise minimaalne määr on 5 aastaga märkimisväärselt tõusnud, on õige, kuid iseseisvalt ebapiisav hagi rahuldamiseks olukorras, kus hageja ei ole esitanud ega tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid.
27. Hageja on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei võtnud seisukohta kostja esitatud kompromissiettepaneku suhtes. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas hagile kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile põhjendatult vastu, kuid lisas, et menetluskulude kokkuhoiu eesmärgil ning vaidluse rahumeelseks lõpetamiseks on kostja nõus sõlmima kompromissi, mille kohaselt hageja hakkaks tasuma 175 eurot elatist kuus. (lk 43). Maakohus kostja ettepanekule eraldi tähelepanu ei pööranud ning kostja ettepanekut ka otsuses ei hinnanud. Ringkonnakohus leiab, et sellega rikkus maakohus TsMS § 4 lg-s 4 sätestatud kompromissi soodustamise kohustust. Ringkonnakohus rõhutab aga, et kuna kostja esitas ettepaneku, siis pidi eelkõige hageja selle kohta oma seisukoha kujundama. Kostja esitatud kompromissi ei saanud kohus ilma pooltega täiendavalt kompromissi tingimusi arutamata ja poolte selge tahteavalduseta kinnitada. Kostja ettepanek oli seotud tingimustega, seetõttu ei saanud 175 euro tasumist käsitleda ka hagi osalise õigeksvõtuna. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses oma seisukohta kostja poolt tehtud ettepaneku osas avaldanud. Kostja teatas ringkonnakohtule, et apellatsiooniastmes ei ole ta enam kompromissi sõlmimisega nõus. Kuna hageja ei ole kahes astmes soovinud oma seisukohta talle soodsa ettepaneku kohta avaldada, ei pea ringkonnakohus kujunenud olukorras põhjendatuks teha täiendavaid menetlustoiminguid pooltele kokkuleppe võimaluste selgitamiseks ega saata asja uueks arutamiseks maakohtule.
28. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi