2-16-15778/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. september 2017 Tsiviilasja number 2-16-15778 Tsiviilasi V.S. ja S.V. hagi M.S. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Apellatsioon I 2160 eurot 94 senti Apellatsioon II 2160 eurot 94 senti Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.S. ja S.V. apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant I (hageja I): V.S. (isikukood XXX) Apellant II (hageja II): S.V. (isikukood XXX) Apellantide seaduslik esindaja M.S. (isikukood XXXX) Vastustaja (kostja): M.S. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
4. Rahuldada V.S. ja S.V. apellatsioonkaebus osaliselt.
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. juuni
7. a otsus osas, millega jäeti V.S. ja S.V. hagi M.S. vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata.
8. Teha asjas uus otsus, millega mõista M.S. välja elatis V.S. ja S.V. kasuks 20 eurot kuus lapse kohta. esindajad RESOLUTSIOON Lugeda Tartu Maakohtu
9. juuni
10. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: ”
11. V.S. ja S.V. hagiavaldus rahuldada osaliselt.
12. Välja mõista M.S. lt alates
13. oktoobrist
14. a elatis S.V. kasuks 20 eurot kuus kuni S.V. täisealiseks saamiseni
15. novembril
16. a.
17. Välja mõista M.S. lt ühekordse summana elatise võlgnevuse katteks perioodi
18. oktoober
19. a kuni
20. september
21. a eest V.S. kasuks 221 eurot 85 senti.
22. Välja mõista M.S. lt ühekordse summana elatise võlgnevuse katteks perioodi
23. oktoober
24. a kuni
25. september
26. a eest S.V. kasuks 228 eurot 45 senti.
27. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.”
28. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
29. V.S. (hageja I) ja S.V. (hageja II) esitasid
30. oktoobril 2016 Tartu Maakohtule hagi M.S. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid elatise välja mõista asenduskohustusena seadusjärgses miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt ei täida hagejate isa A.S. (isa) nõuetekohaselt laste ülalpidamiskohustust. Isalt kohtuotsusega välja mõistetud elatisraha võlg on kohtutäituri tõendi kohaselt
31. septembri 2016 seisuga 26 503 eurot 6 senti. Kriminaalkaristus elatise mittemaksmise eest ei ole pannud isa elatist tasuma. Isa on tasunud elatisena alla 40 euro suuruseid makseid. Hagejate hinnangul võimaldab kostja varaline seisukord asenduskohustuse täitmise korras anda igakuist elatist oma lapselastele. Kostja elab isiklikus majas, tal ei ole vaja maksta üüritasu ega laenumakseid. Kostja ei ole tõendanud suuri kulutusi tervishoiule ega ka teisi hädavajalikke kulusid. Laste ema tervislike põhjuste ja erihariduse puudumise tõttu ei saa perekond regulaarset sissetulekut ema töötasust. Kostja sissetulek üksikisikuna ületab terve hagejate perekonna igakuised sissetulekud. Asenduskohustuse täitmisel asub laste vanaema algselt kohustatud isiku asemele, mistõttu ei ole tal õigust nõuda lastele makstavast elatisest vabastamist või selle piiramist.
32. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja on pensionär ja tema sissetuleku moodustavad igakuine pension 409 eurot 88 senti ja abikaasa surmast tulenevalt toitjakaotustoetus 216 eurot. Toitjakaotustoetus on määratud aasta kaupa ja kostja peab iga- 2 aastaselt tegema avalduse Venemaale, kus sealsed asutused vaatavad selle avalduse põhjendatuse uuesti läbi. Kostjale kuuluv kinnistu on tema eluase. Kostjal ei ole muud kinnisvara, sõidukeid ega väärtpabereid. Kostja sissetulek kulub kinnistu ülalpidamisele, elektriarved on kohati umbes 200 eurot kuus, samuti maksab kostja küttepuude eest kord aastas umbes 300 eurot. Kostja tellib igakuiselt ajalehti, oluline on kulu toidu peale, samuti rohtude ja riiete peale, mille peale kulub samuti paarsada eurot kuus. Sellises olukorras ei jää kostjal alles rahalisi vahendeid, et hagejatele elatist maksta, ilma et see mõjutaks tema enda tavalist ülalpidamist. Kaunase tänava korteri müügist saadud raha kulus kostjal praeguse elukoha renoveerimiseks (suvila renoveeriti elumajaks). MAAKOHTU LAHEND
33. Tartu Maakohus jättis
34. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tartu Maakohtu
35. juuli 2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-19964 on isalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohtutäituri tõendi kohaselt on isal seisuga
36. september 2016 elatisraha võlgnevus kokku 26 503 eurot 6 senti. Seega ei ole laste isalt õnnestunud täitemenetluse abil lastele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada, sest laste isal ei ole vara, mille arvel saaks kohtuotsust täita. Kostjal on tekkinud perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 järgne kohustus anda hagejatele lapse isa asemel ülalpidamist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate vanaema, s.o isa ema. Vanavanemad peavad lapselapse ülalpidamise kohustust täitma vastavalt oma varalisele seisundile ning nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda (Riigikohtu
37. oktoobri 2011 otsus nr 3-2-1-75-11, p 20). Maakohus leidis, et kostja varaline seisund ei võimalda tal hagejatele ülalpidamist anda. Elatise tasumine kahjustaks kostjat ennast, kuna tema sissetulek katab vaid tema igapäevased vajalikud kulud. Kostja sissetulekuks on pension 409 eurot 88 senti kuus. Kostja sissetulek perioodil
38. mai 2016 kuni
39. aprill 2017 oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 4704 eurot 39 senti, s.t keskmiselt 392 eurot kuus (lk 58). Maakohus luges kostja sissetuleku suuruse nimetatud ulatuses tuvastatuks. Kostja saab Vene riigilt toitjakaotuse toetust 216 eurot kuus. Kostja selgituse järgi määratakse toetus üheaastase perioodina. Maakohus leidis, et toitjakaotuse toetust ei saa arvestada kostja püsiva sissetulekuna. Kostjale ei kuulu sellist vallas- või kinnisvara, mille realiseerimisest saadavat tulu oleks võimalik kasutada hagejate ülalpidamiseks. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kostjale kinnistu aadressil XXX väikekoht Kabina küla Luunja vald Tartu maakond. Tegemist on kostja koduga. Maakohus tegi kindlaks, et kostjal puudub muu oluline vara. Maakohus leidis, et vanaduspensioniealiselt kostjalt ei saa eeldada alaealiste laste vanematega võrdset võimet ja kohustust hankida endale alaealiste lastelaste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu
40. oktoobri 2012 otsus nr 3-2-1-118-12, p 15 ja
41. jaanuari 2013 otsus nr 3-2-1-160-12, p 17). Samuti ei ole vanavanemal kohustust piirata lapselapse ülalpidamise eesmärgil omaenda kulutusi ja väljaminekuid. Kostja igakuine vanaduspension tagab eelduslikult kostja enese tavalise ülalpidamise ning selle arvelt ei ole võimalik asenduskohustusena ülalpidamiskohustust täita. Maakohus, arvestades kostja sissetulekut ja varalist seisundit, asus seisukohale, et kostja ei ole enda tavalist ülalpidamist kahjustamata võimeline hagejatele ülalpidamist andma ning 3 seetõttu vabaneb kostja PKS § 102 lg 1 alusel täielikult oma lapselastele elatise tasumise asenduskohustuse täitmisest. Maakohus selgitas hagejatele, et
42. jaanuaril 2017 jõustus perehüvitiste seadus (PHS), mille alusel on hagejatel võimalik saada riigilt täitemenetlusaegset elatisabi. Kui kohtulahendiga välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik vastavalt PHS §-le 59 elatisabi lapsele 100 euro ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
43. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad taotlevad, et kohus nõuaks krediidiasutustelt välja kostja pangakontode väljavõtted. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus saanud aru kehtivast õigusest ebaõigesti. Ülalpidamiskohuslase ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub kohustus vajadusel teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses, et tulla toime elatise maksmise kohustusega. Eelistada tuleb alaealise lapse huve, kes ei saa ise oma vajaduste rahuldamiseks midagi ette võtta ning kelle põhivajaduste rahuldamine sõltub täielikult ülalpidamiskohuslastest, sh kostjast. Vanaema täielik vabastamine ülalpidamiskohustusest ei vasta seaduse sättele ega mõttele. PKS § 106 lg 2 pelgalt grammatiline tõlgendamine viiks olukorrani, kus vanavanematel võib sissetulekute suurusest sõltumata tekkida küll asenduskohustus täisealiseks saanud lapse ülalpidamiseks, kuid mitte alaealise lapse ülalpidamiseks (sest alaealise lapse ülalpidamise kohustusest vanemad PKS § 102 lg 2 järgi ei vabaneks). Viimane oleks aga selges vastuolus alaealise lapse huvi ülimuslikkuse põhimõttega ega tagaks alaealisele lapsele piisavat kaitset. Kuivõrd asenduskohustuse täitmisel astub vanavanem nii õiguste kui kohustustega esmast ülalpidamistkohustust täitva isiku asemele, siis laieneb keeld vabastada kohustatud isikut alaealistele lastele elatise maksmisest ka laste vanavanemale. Kehtiv perekonnaseadus elatise miinimumsuuruse osas kohustatud subjektidel vahet ei tee ja näeb § 101 lg-s 1 kõigi ülapidamiskohuslaste osas ühtviisi ette nõude, et elatis alaealisele lapse ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad ei nõustu maakohtuga, et Vene Föderatsiooni poolt makstav toetus ei ole käsitletav kostja sissetulekuna. Hagi menetlemise hetkel toitjakaotuse toetust makstakse ning kohus peab sellega arvestama. Kui hiljem Vene riik lõpetab toetuse maksmise, on see asjaoluks, mille alusel vastustaja saab pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks või elatise maksmisest vabastamiseks. Kostja sissetulekuks on 615 eurot 88 senti kuus. Ei ole võimalik väita, et sellise sissetuleku korral ei oleks üksinda eramus elav (ilma üüri- ning kommunaalkuludeta) isik võimeline elatist maksma. Hagejad on veendumusel, et kostja ei tasud kõiki oma arveid enda sissetulekute arvel. Vähemalt osaliselt tasuvad arveid kostja lapsed. Hagejad paluvad tõenditena mitte arvestada kohtule esitatud arveid. Hagejad on korduvalt taotlenud kostja pangakontode väljavõtete välja nõudmist. Maakohus ei ole selle taotluse osas seisukohta võtnud. Tõendina tuleb välja nõuda kostja kontoväljavõtted, mis näitaksid, kas kostjal on varjatud ning kohtule nimetamata sissetulekuid ja kas kostja on ise tasunud oma kommunaalteenuste eest. Kostja võõrandas 2015 aasta lõpus talle varasemalt kuulunud korteri Tartu linnas XXX. Kuivõrd praegune elukoht oli kostjal tehingu ajal juba olemas, ei kasutanud ta vahendeid 4 enesele uue elukoha hankimiseks. Elatise väljamõistmise üle otsustamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kostja käesoleva hetke sissetulekuid, vaid tema varalist seisukorda tervikuna, s.h. pangakontodel hoitavaid rahalisi vahendeid.
44. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohus tuvastas, et kostjal on tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda hagejatele isa asemel ülalpidamist. Kostja nõustub, et tema poeg on elatisevõlgnik ja ei ole suutnud oma võlgnevusi likvideerida. Poolte vahel on vaidlus PKS § 102 lg 1 kohaldamises. Kostja tegi kohtule taotluse PKS § 102 lg 1 kohaldamiseks kuna ta ei ole 74-aastase pensionärina, oma kohustusi ja varalist seisundit arvestades, võimeline andma hagejatele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus on tõendeid hinnates järeldanud, et kostja varaline seisund ei võimalda tal hagejatele ülalpidamist anda. Kostjal ei ole võimalik siseneda tööturule, müüa elatise maksmiseks maha oma ainus eluase või piirata kulutusi, mis praegugi on miinimumilähedased. Vene riigilt laekuv toetus on määratud igakordselt 1 aasta peale, mistõttu ei ole seda otstarbekas lugeda püsiva sissetuleku hulka. Hagejate ema avaldas kohtuistungil, et käesolev hagi on esitatud suuresti eesmärgil, et selle kaudu survestada hagejate isa elatist maksma. Kostja on esitanud tõendeid, mida kohus on tema käest küsinud (st. konto väljavõtted pensioni kohta) ja lisaks on kohus nõudnud andmeid Maksu- ja Tolliametilt. Hagejate ema on teadlik, et kostjal ei ole varjatud sissetulekuid, mitteametlikke töökohti jne. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
45. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
46. juuni 2017 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise 20 eurot kuus hageja kohta alates hagiavalduse esitamisest. Ringkonnakohus jätab maakohtu menetluskulude jaotuse muutmata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei rahulda hagejate taotlust nõuda krediidiasutustelt välja kostja pangakonto väljavõte. Kostja sissetulekute üle puudub vaidlus (tl 80). Hagejate väide, et kostjal võib olla varjatud sissetulekuid (tl 80, p 4.2), on paljasõnaline. Registrite väljavõttest nähtub, et kostjale kuulub üks 1072 m2 suurune kinnistu (tl 10), mis on kostja elukohaks. Muu registervara kostjal puudub. Asja materjalide kohaselt on hagejatele määratud elatisabi alates
47. märtsist 2017 igakuiselt 100 eurot kuus hageja kohta.
48. Apellatsioonkaebuse ja selle vastuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus kostja sissetuleku suuruse ja kohustuse üle hagejaid ülal pidada. Hagejate isalt on Tartu Maakohtu
49. juuli 2007 otsusega välja mõistetud elatis hagejate kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni, hagejate isa hagejatele nõuetekohaselt elatist ei tasu. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja varaline seis võimaldab kostjal hagejatele tasuda igakuist elatist. Hagejad on seisukohal, et kuna isa ülalpidamiskohustust ei täida, siis asub kostja tema asemele ning on kohustatud samaväärselt hoolitsema hagejate ülalpidamise eest. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevalt tasub riik isa asemel igakuiselt elatisena 100 eurot hageja kohta, mistõttu on isa elatise tasumise kohustus juba osaliselt täidetud riigi poolt. Nimetatud asjaolu 5 oli hagejatele teada juba maakohtus ning apellatsioonkaebuse esitamisel, kuid hagejad seda kohtule ei avaldanud ning jäid seisukohale, et isa maksab igakuiselt elatisena alla 40 euro. Riigikohus on
50. oktoobri 2011 otsuse nr 3-2-1-75-11 p-s 16 selgitanud, et PKS § 106 lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Isik vabaneb PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Viidatud sätte mõjualast jääb aga PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi välja vanema kohustus pidada ülal oma alaealist last. Seega ei vabane vanem ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel tekkida PKS § 106 lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat lisasissetulekut, milline kohustus lasub lapse vanematel (vt Riigikohtu
51. oktoobri 2012 otsus nr 3-2-1-118-12, p 15 ja
52. jaanuari 2013 otsus 3-2-1160-12, p 17). Alaealise lapse peamine ülalpidamiskohustus lasub tema vanematel ning vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (vt Riigikohtu
53. oktoobri 2011 otsus nr 3-2-1-75-11). Asja materjalide kohaselt on isa elatise võlgnevus hagejate ees
54. oktoobri 2016 seisuga 26 503 eurot 6 senti (tl 9), seega hagejate isa ei täida ülalpidamiskohustus nõuetekohaselt. Käesoleval juhul koosneb kostja sissetulek pensionist ja iga-aastaselt määratavast Vene Föderatsiooni toetusest. Arvestades kostja vanust (
55. a), ei saa eeldada, et kostja suudab oma sissetulekuid suurendada. Kostjal on kohustus tasuda igakuiselt arveid, mis on seotud tema eluasemega. Hagejad on leidnud, et kuna kostja elab üksinda, siis on kostjal 615 euro 88 sendisest sissetulekust võimalik tasuda mõlemale hagejale miinimumääras elatist, s.o kokku 470 eurot (2×235). Seega jääks kostjale endale igakuiseks elamiseks 145 eurot 88 senti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjal puuduvad sellised vahendid, et tasuda hagejatele igakuiselt elatist seadusjärgses miinimummääras. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, on ringkonnakonnakohtu hinnagul kostja suuteline tasuma hagejatele elatisena 20 eurot kuus hageja kohta, ilma, et ta kahjustaks enese tavapärast ülalpidamist. Kui kostja sissetulekust maha arvestada tasumisele kuuluv elatis, kokku 40 (2×20) eurot, jääb kostjal rahalisi vahendeid summas 575 eurot 88 senti (615,88-40), mis tagab ringkonnakohtu hinnangul kostja igapäevaste vajaduste rahuldamise. Ringkonnakohus arvestab asjaoluga, et hageja I saab kohe täisealiseks ning alates hagiavalduse esitamisest kuni käesoleva otsuse tegemiseni on kostja sissetulekuks olnud 615 eurot 88 senti. Hageja II saab täisealiseks
56. novembril 2018, s.o natuke rohkem kui ühe aasta pärast. Osa hagejate vajadustest on ilmselt kaetud ka riiklike toetustega (vt ka Riigikohtu lahendid
57. oktoobrist 2015 nr 3-2-1-124-
58. p 16 ja
59. maist 2011 nr 3-2-1-37-11 p 16). Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas lastetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Alates
60. aastast on riigi poolt tasutava lastetoetuse suurus ühele lapsele 50 eurot kuus. 6 Samuti tasub riik igakuiselt hagejatele isa asemel elatisena 100 eurot hageja kohta, s.o kokku 200 (2×100) eurot.
61. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks alates hagiavalduse esitamisest tasunud hagejatele elatist, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hagejate kasuks alates hagiavalduse esitamisest
62. oktoobrist 2016 sissenõutavaks muutunud elatis 20 eurot kuus ühekordse summana mõlema hageja kohta. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette, mistõttu on otstarbekas hageja I osas mõistja väja elatise võlgnevus kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II osas mõista välja elatise võlgnevus kuni
63. septembrini 2017 ühekordse maksena ning alates
64. oktoobrist 2017 perioodilise maksena 20 eurot kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Perioodil
65. oktoober 2016 kuni
66. oktoober 2016 kuulus hagejale I tasumisele elatisena 65 senti (20÷31) päevas, kokku 8 eurot 45 senti (13×0,65). Perioodil
67. november 2016 kuni
68. august 2017 kuulus hagejale I tasumisele elatisena 200 (20×10) eurot. Perioodil
69. september 2017 kuni
70. september 2017 kuulus hagejale I tasumisele elatisena 67 (20÷30) senti päevas, s.o 13 eurot 40 senti (20×0,67). Kokku on kostja võlgnevus hageja I ees perioodil
71. oktoober 2016 kuni
72. september 2017 summas 221 eurot 85 senti (8,45+200+13,40). Alates
73. septembrist 2017 on hageja I täisealine. Perioodil
74. oktoober 2016 kuni
75. oktoober 2016 kuulus hagejale II tasumisele elatisena 65 senti (20÷31) päevas, kokku 8 eurot 45 senti (13×0,65). Perioodil
76. november 2016 kuni
77. september 2017 kuulus hagejale II tasumisele elatisena 20 eurot kuus, kokku 220 (20×11) eurot. Kokku on kostja võlgnevus hageja II ees perioodil
78. oktoober 2016 kuni
79. september 2017 summas 228 eurot 45 senti (8,45+220). Kostjalt kuulub hageja I kasuks välja mõistmisele elatis asenduskohustusena alates
80. oktoobrist 2016 kuni
81. septembrini 2017 summas 221 eurot 85 senti ühekordse maksena. Kostjalt kuulub hageja II kasuks välja mõistmisele elatis asenduskohustusena alates
82. oktoobrist 2016 kuni
83. septembrini 2017 summas 228 eurot 45 senti ja alates
84. oktoobrist 2017 igakuiselt 20 eurot kuni hageja II täisaealiseks saamiseni
85. novembril
86. Ringkonnakohus selgitab, et kui kostja on hagejatele kohtumenetluse jooksul elatist tasunud, kuuluvad need summad ühekordselt väljamõistetud summadest maha arvestamisele.
87. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust, puudub vajadus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud poolte menetluskulud nende endi kanda ja jätab ka ringkonnakohtus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7