Obsah (5)

§ 448§ 142§ 444§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2017.a, Valga kohtumaja, Tsiviilasja number 2-17-101062 Tsiviilasi Bond

§ 448lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3).

Kaja esitamine 10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 142lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 11.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 12. Kostja on esitanud portaalis ise

Pankur aadressil www.isepankur.ee laenutaotluse 5000 euro saamiseks, mille Bondora AS on kinnitanud. Kostja sai endale laenusumma 4717 eurot. Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 4717 eurot. Bondora AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali isepankur.ee vahendusel sõlmisid 2 laenulepingu. Tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seetõttu ei ole rakendatud lepingule tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid sätteid. Sellest johtuvalt ei ole lepingus näidatud ka krediidi kulukuse määra. Laenulepingu punkti 14.5 alusel kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu, muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja laenuandjail on õigus nõuda kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist. Laenulepingu punkti 14.6 alusel on punktis 14.5 formeerunud nõue läinud automaatselt üle selle tekkimisel operaatorile - Bondora AS-le, kes on oma õigused ja kohustused üle andnud Bondora Servicer OÜ-le. Seetõttu on hagejaks Bondora Servicer OÜ. Nõude üleminekul on laenuvahendajal õigus volitada nõude sissenõudmiseks kolmandaid isikuid. Nõue on loovutatud tähtajatult ja nõuet tagasiloovutada ei ole võimalik. Bondora AS endise ärinimega isePankur AS on oma lepingutest tulenevad õigused ja kohustused loovutanud Bondora Servicer OÜ-le.

1. Laenutaotluse punkti 1.4 ja 8.1 kohaselt makstakse intressi protsendina tagastamata laenusummalt alates päevast, mil laenusumma kanti laenuvõtja portaali kontole kuni laenusumma täieliku tagastamiseni määraga 38,00% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates 26.01.2015 igakuiselt 60 kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas 4686,07 eurot ega intressi summas 1217,42 eurot vastavalt kokkulepitule tagastanud. Kostja on tasunud laenusumma katteks kokku 30,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 4686,07 eurot.
2. Tulenevalt laenutaotluse punktist 1.9 ja üldtingimuste punktist 8.2 kohustub kostja tasuma laenusumma, s.h iga üksiku osamakse tagasimaksmise tähtaja ületamisel maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast lisaks intressile viivist 0,2% kalendripäevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 26.10.2015.a võlgnevuse tõttu.
3. Hageja esitas 19.01.2017.a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 29.03.2017.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.03.2017.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 17.04.2017.a esitas hageja hagiavalduse Tartu Maakohtule. 24.04.2017.a määrusega võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse. kohtudokumendid on kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile vastuväidet esitanud. 21.06.2017.a hageja teatas e-posti teel, et Tanel Kartau soovib sõlmida hagejaga kompromissi. Hagejapoolne allkirjastatud kompromissleping on edastatud kostjale, mille kostja lubas allkirjastada juuli alguses. 17.08.2017.a edastas hageja e-kirja, milles märgib, et Tanel Kartau ei ole kompromisslepingut seisuga 14.08.2017.a hagejale edastanud. MENETLUSKULUD 16.

§ 174

lg 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 510 eurot. 3 17.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku 1540 eurot, millest 450 eurot on riigilõiv ja õigusabikulu summas 1090 eurot.
2. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
3. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi ning summad ning kohtule ei ole arusaadav sellise õigusabi summa kujunemine; seejuures on kohus täheldanud, et menetluskulud varieeruvad tulenevalt nõude suurusest, ehk mida suurem nõudesumma, seda suuremad on ka menetluskulud. Kohus selgitab, et menetluskulu peab katma esindaja töökulu, tema poolt kulutatud aeg toimingutele ja ei saa sõltuda nõude suurusest), ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot.
4. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 510 eurot (450 eurot riigilõiv ning 60 eurot õigusabikulu). /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 4