Obsah (9)

§ 448§ 142§ 407§ 406§ 367§ 436§ 163§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi 2-16-128542 Tsiviilasja number O

§ 448lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3).

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 142lg 2, § 415).

ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Tanel Kartau vastu võlgnevuse nõudes. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta hagiavaldusele. 2 Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt kostja ja HANSAPOST OÜ sõlmisid 01.12.2014.a osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS29443. HANSAPOST OÜ edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse AS-le Inbank (endine Cofi AS), kellel on sõlmitud HANSAPOST OÜ-ga faktooringuleping. Osamaksetega tasumise müügilepingu maksegraafiku kohaselt kohustus kostja ostetud kauba maksumuse, sissemakse, lepingutasu, haldustasu ja intressid tasuma vastavalt maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Vastavalt maksugraafikule lisandub kauba hinnale täiendavalt intress, mis on 25% aastas, kokku on tasumata intress summas 40,56 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates maksetähtpaevale järgnevast kalendripäevast, so 13.06.2015.a kuni hagiavalduse esitamiseni 22.03.2017.a lepingujärgse viivisemääraga, so 0,07 % päevas. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Vastavalt osamaksetega müügilepingu üldtingimuste punktile 2.10, kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub ostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,07% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. AS Inbank saatis kostjale lepingu lõpetamise teatise 17.07.2015.a. AS Inbank loovutas 11.12.2015 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 237,69 eurot, intress 40,56 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 123,12 eurot ja lisaks viivised alates 23.03.2017 kuni põhinõude summas 237,69 kuni põhinõude summas 237,69 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista välja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot ja hageja õigusabikulud 360 eurot. Mõista kostjalt Tanel Kartau väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas 01.12.2016.a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 02.03.2017.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.03.2017.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 22.03.2017.a esitas hageja hagiavalduse Tartu Maakohtule. 28.03.2017.a määrusega võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse. Kohtumaterjalid on kostjale kätte toimetatud Politsei- ja Piirivalve Ameti kaudu. Kostja ei ole hagile vastuväidet esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3 Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 406lg 6 alusel rahuldamata.

1. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla, intress, sissenõudmiskulu ja alates 23.03.2017.a nõutava viivise osas on õiguslikult põhjendatud.
2. Hagiavalduse järgi tuleneb põhinõue HANSAPOST OÜ ja kostja vahelisest 01.12.2014.a osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS29443 ja AS Inbank ja HANSAPOST OÜ vahelisest faktooringuleping. Osamaksetega tasumise müügilepingu maksegraafiku kohaselt kohustus kostja ostetud kauba maksumuse, sissemakse, lepingutasu, haldustasu ja intressid tasuma vastavalt maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Leping on üles öeldud. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja võib seega 01.12.2014.a osamaksetega müügilepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda põhivõlgnevuse tasumist ja intressi tasumist kokku 278,25 eurot (põhivõlgnevus 237,69 eurot ja intress 40,56 eurot).. 4.
3. Hagiavalduse järgi on hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Eeltoodut ja VÕS § 128 lg-t 3 arvestades on sissenõudmiskulu nõue 30 eurot õiguslikult põhjendatud. 4.
4. Kuna kostja on viivitanud põhinõude tasumisega, on VÕS § 113 lg 1 I ja II lause alusel põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt: kohus mõistab

§ 367

järgi järgmiselt: 23.03.2017.a kuni 25.09.2017.a eest 9,74; VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 26.09.2017.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue (237,69 eurot). 5. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on osaliselt põhjendamata. 5.1.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt RKTKo nr 3-2-1-106-13, p 24).. 5.

1. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas laenulepingu üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses AS-le Inbank tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt RKTKo 3-2-1-66-05, p 24, RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 12). Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär
2. 4 5.
3. 5.
4. 5.
5. 5.
6. 5.
7. ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Samuti on Riigikohus märkinud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-118-16 p 17 ja 18, vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Tüüptingimustes sätestatud viivisenõue on seega ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma. Hageja poolt nõutav sissenõutavaks muutunud viivis ja selle määr on ette nähtud osamaksetega müügilepingu tüüptingimustes. Kostja on tarbija. Lepingust tulenev viivisemäär on 0,07 % päevas ehk 25,55% aastas, seega ületab laenulepingu tüüptingimustes sätestatud viivisemäär 3-kordselt seadusjärgse viivisemäära. Samuti leiab kohus, et vaatamata asjaolule, et kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud õigeaegselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivisenõude suurusega. Samuti ei täida kõrge viivisemäär ka võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära 3 korda. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgne viviisemäär on seadusandja seisukohalt olnud piisav saavutamaks viivise eesmärki. Seega on lepingutingimus, mille kohaselt on viivisemääraks 0,07 % päevas VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Kuigi lepingus sätestatud viivisemäär on tühine on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Seega jätab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt rahuldamata ning rahuldab nimetatud nõude üksnes seadusjärgses määras. Hageja on hagiavalduses märkinud, et arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 13.06.2015.a kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 22.03.2017.a. Seega seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 13.06.2015.a kuni 22.03.2017.a on kokku 33,88 eurot
8. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise 89,24 eurot osas. MENETLUSKULUD 6.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis hageja menetluskuludest tuleb jätta 18 % hageja enda kanda ja 82 % kostja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 8.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 1 Kasutatud viivisekalkulaatorit: http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator 5 esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
2. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
3. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi ning summad ning kohtule ei ole arusaadav sellise õigusabi summa kujunemine; seejuures on kohus täheldanud, et menetluskulud varieeruvad tulenevalt nõude suurusest, ehk mida suurem on nõudesumma, seda suuremad on ka menetluskulud. Kohus selgitab, et menetluskulu peab katma esindaja ajakulu, tema poolt kulutatud aeg toimingutele, mis aga üldjuhul, eriti hagiavalduste tüüpvormide puhul, ei saa sõltuda nõude suurusest), ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot. 12.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Marge Tamme kohtunik 6