← Eesti

2-15-18521/31

Obsah (5)§ 174§ 163§ 657§ 177§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-15-18

§ 174lg 4 kohaselt mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

  1. Yuri Victorov (hageja) esitas hagi, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista kostjalt välja 3042,14 eurot. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet, paludes välja mõista 481,41 eurot saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu 311,45 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad tema menetluskulud lepingulise esindaja kuludest. Ajakulu maakohtus oli kokku 4 tundi. Hageja menetluskulud olid kokku 480 eurot.
  2. SGT Group OÜ (kostja) ei esitanud omapoolset menetluskulude nimekirja ega seisukohta hageja kulude osas. MAAKOHTU LAHEND
  3. Viru Maakohus rahuldas
  4. novembri
  5. a otsusega hagi osaliselt, tuvastas hageja ja kostja vahel 01.04.2015 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 86 lg 1 alusel ning luges hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõppenuks TLS § 79 alusel alates
  6. juunist 2015.a. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja vähem makstud töötasu brutosummas 55 eurot 64 senti ja puhkuse hüvitise summas 311 eurot 45 senti. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda

§ 163lg 1 alusel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja palus teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 222 eurot ja 24 senti. Apellatsioonkaebuse kohaselt venitas kostja menetlust, mille tõttu hageja menetluskulud kasvasid. Maakohus rahuldas hageja nõuded 46,30 % ulatuses. Hageja menetluskulud 2 maakohtus olid 480 eurot.

§ 163lg 1 alusel moodustavad hageja menetluskulud 222,24 eurot.

Hageja palus ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 180 eurot välja mõista kostjalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja Viru Maakohtu 11.11.2016 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab maakohtus 50% hageja menetluskuludest kostja kanda ning ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. 6.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus rahuldas hagi rahaliselt nõudest ca 46%. Maakohus rahuldas hageja tuvastusnõude, mis oli seotud rahalise nõudega. Ringkonnakohus leiab, arvestades hageja kohtusse pöördumise eesmärki ja nõuete rahuldamise ulatust, on põhjendatud jaotada menetluskulud nii, et kostja kannab hageja kuludest 50 %. Ülejäänud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 7. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks ja mõista menetluskulud 222,24 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

§ 174

lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

§ 174

lg 4 ja

§ 177lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

8. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.