← Eesti

2-12-43824/35

Obsah (18)§ 168§ 172§ 146§ 651§ 153§ 22§ 157§ 162§ 163§ 158§ 104§ 65§ 66§ 150§ 169§ 171§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-43824 Tsiviilasi Xxxxpankrotimenetlus Men

§ 168tähenduses.

  1. Vabastada Svetlana Pilden Xxxxpankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.
  2. Määrata Xxxxpankrotihalduri Svetlana Pildeni tasuks 21 874,93 eurot, millele lisandub käibemaks 4 374,99 eurot, kokku 26 249,92 eurot.
  3. Kinnitada Xxxxpankrotimenetluses halduri tehtud kulutused summas 768 eurot, millele lisandub käibemaks 153,60 eurot ning massikohustused summas 4 134,91 eurot.
  4. Mõista pankrotihalduri tasu 26 249,92 eurot (sh käibemaks) ning halduri tehtud vajalikud kulutused 921,60 eurot (sh käibemaks) välja pankrotivarast, väljamaksega haldurit teenindavale büroole Business Law Firm OÜ, arveldusarve AS-is SEB Pank.
  5. Algatada Xxxx(isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  6. Kohustada xxxx esitama kohtule iga-aastaselt aruanne

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise Teadaanded kohta väljaandes Ametlikud Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 19.02.

  1. a määrusega kuulutati välja Xxxxpankrot ja nimetati pankrotihalduriks Svetlana Pilden. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 13.03.
  2. a, pankrotitoimkonda ei valitud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 26.06.
  3. a, jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 04.09.
  4. a. 25.09.
  5. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse Xxxxpankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega. Esitatud lõpparuande kohaselt on haldur 21.09.
  6. a teostanud väljamakseid jaotise alusel vastavalt 13.09.
  7. a võlausaldajate üldkoosoleku otsusele. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.09.
  8. a, vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Haldur palub kohtul kinnitada Xxxx pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus, vabastada Svetlana Pilden Xxxx pankrotihalduri kohustustest, määrata pankrotihalduri töötasuks 21 874,93 eurot, millele lisandub käibemaks 4 374,99 eurot, kinnitada pankrotimenetluses halduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 768 eurot, millele lisandub käibemaks 153,60 eurot ning massikohustused summas 4 134,91 eurot, mõista pankrotihalduri tasu ja halduri tehtud vajalikud 2 kulutused pankrotivarast välja, väljamaksega haldurit teenindavale büroole Business Law Firm OÜ ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivarasse on laekunud kokku 513 632,65 eurot: 1) pankrotivõlgniku sissetulekust 1 580 eurot; 2) arveldusarvel hoiustatud raha pealt intressidena 37,65 eurot; 3) pandiesemete müügist 512 015 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, esitatud ega ka rahuldatud ei ole vara pankrotivarast välistamise nõudeid ega võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava täiendava elatise nõudeid. Pankrotimenetluse käigus täidetud massikohustused kokku summas 4 134,91 eurot, mis oli kinnitatud 13.09.

  1. a võlausaldajate üldkoosoleku otsusega: 1) pankrotivaraks olevate kinnistute aastane maamaks 756,46 eurot; 2) hindamisaktide maksumus 760 eurot; 3) pankrotivaraks oleva kinnistu ülalpidamiskulud: 2 601,77 eurot; 4) pangakulud 16,68 eurot. Välja makstud pankrotimenetluse kulud: 19.02.
  2. a Harju Maakohtu määrusega välja mõistetud ajutise pankrotihalduri tasu ning kulutuste katteks 1 620,80 eurot (sh maksud); jaotise alusel väljamaksete teostamiseks pangakulud 3,02 eurot. Väljamaksmata pankrotimenetluse kulud: 13.09.
  3. a võlausaldajate üldkoosolekul kinnitatud pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused – haldurit teenindava bürookulud (sõidu-, side-, rendikulud, kontoritarbed) 24 kuud (aktiivne pankrotimenetlus, va määruskaebuste mentlemise periood, kompromissläbirääkimiste pidamine) x 32 eurot = 768 eurot, millele lisandub käibemaks 153,60 eurot, kokku 921,60 eurot. Arvestuslik halduri tasu: pankrotimenetluse pankrotivara suurusest, so 513 632,65 eurot, lähtudes on võimalik prognoosida, et kohus võib määrata haldurile tasu

§ 651

lõikes 1 ettenähtud miinimummäära piires, so 21 874,93 eurot, millele lisandub käibemaks 4 374,99 eurot, kokku 26 249,92 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kohta Vastavalt 13.09.2017. a koosoleku otsusele on jaotiste alusel välja makstud kokku 480 701,64 eurot järgnevalt: I järgus (

§ 153

lg 1 p 1) SEB Pank AS-le 365 270,73 eurot (tunnustatud nõue 493 821,47 eurot, pandieseme müügist laekus 390 295 eurot), SIA-le Gelvora (endine Reverta AS) 103 620,07 eurot (tunnustatud nõue 105 000 eurot, pandieseme müügist laekus 110 720 eurot) ja xxxx 10 295,28 eurot (tunnustatud nõue 63 911,65 eurot, pandieseme müügist laekus 11 000 eurot), kokku I järgus välja makstud 479 186,08 eurot ning II järgus (

§ 153

lg 1 p 2) 1 515,56 eurot, millest võlausaldaja xxxx tingimuslikule nõudele vastav summa on hoiustatud sellel eesmärgil avatud kontol Swedbank AS-is.

§ 153lg 1 p 3 sätestatud (III) rahuldamisjärgu nõuded puuduvad.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta 10.10.

  1. a toimunud kordusenampakkumistel müüdi: 1) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx asuv korteriomand, üldpinnaga 118,80 m². Koormatud AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteegiga, summas 4 500 000 krooni. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx asuv mitteeluruum, pindalaga 3 2,70 m². Koormatud AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteegiga, summas 4 500 000 krooni, hinnaga 147 620 eurot. 2) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx asuv eluruum, üldpinnaga 50,60 m². Koormatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks, summas 3 000 000 krooni. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx asuv mitteeluruum, üldpinnaga 3,40 m². Koormatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks, summas 3 000 000 krooni, hinnaga 79 000 eurot. Vastavalt 22.12.
  2. a võlausaldajate üldkoosoleku otsusele müüdi oksjoniväliselt: 1) Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx asuv korteriomand, üldpinnaga 68,8 m². Koormatud hüpoteegiga AS Reverta kasuks, summas 400 000 krooni, hinnaga 8 500 eurot. 2) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx asuv korteromand, üldpinnaga 49,8 m². Koormatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks, summas 3 000 000 krooni, hinnaga 29 925 eurot. 3) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx panipaik nr 37, üldpinnaga 2,6 m². Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx asuv korteriomand, üldpinnaga 59,1 m². Koormatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks, summas 4 700 000 krooni, hinnaga 73 150 eurot. 4) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx asuv korteriomand, üldpinnaga 57,6 m². Koormatud hüpoteegiga AS Reverta kasuks, summas 2 500 000 krooni, hinnaga 102 220 eurot. 5) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx asuv korteriomand, üldpinnaga 65,9 m². Koormatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks, summas 1 200 000 krooni, hinnaga 60 600 eurot. 6) Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Valga jaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all kantud xxxx asuv maatulundusmaa “xxxx”, üldpinnaga 10,70 ha. Koormatud hüpoteegiga Xxxxkasuks, summas 750 000 krooni, hinnaga 11 000 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Jaotusettepanekus oli ekslikult märgitud võlgnikule kuuluvaks XxxxOÜ osaks, võlgnikule kuulub xxxx OÜ (pankrotis) osak. XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on 31.08.
  3. a koostatud lõpparuanne, mille järgi tuleb osaühing pankrotimenetluse lõpetamisel äriregistrist kustutada. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, korraldanud vara müüki, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitanud neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Kokku jäi võlausaldajatel saamata 361 310,39 eurot. Võlgnik esitas vastuväite SEB Pank AS viivisenõudele. Viivisenõudele on esitanud vastuväiteid ka võlausaldajad. Vastavalt 28.01.
  4. a kohtumäärusele tsiviilasjas 2-14-54843 tunnustati viivisenõuet, summas 40 000 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena. Võlausaldaja SEB Pank AS nõude aluseks on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõttes, seega kuulub kohaldamisele VÕS § 415 lg 2, mille kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse maks esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud 4 kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on väljendanud seisukohta oma kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 3-2-1138-11 p-s 11, et intress hõlmab ka viivist. Sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress. Seega tarbijakrediidilepingutest tuleneva nõude rahuldamine käesoleva pankrotimenetluses summas 365 807,69 eurot on esmalt toimunud sissenõutavaks muutunud võlgnetava põhisumma (444 729,87 eurot) katteks. Eespooltoodust tulenevalt tuleb lõpparuande kinnitamisel võtta arvesse võlgniku vastuväidet SEB Pank AS viivisenõudele, summas 40 000 eurot. Võlgnik esitas vastuväite Reverta AS (uus võlausaldaja SIA Gelvora), EV PPA, AS Maket Kinnisvara, Swedbank Liising AS ning KÜ xxxx nõuetele täies ulatuses. Puuduvad andmed võlausaldajate poolt võlgniku vastu nõuete tunnustamiseks esitatud hagide kohta, seega ei ole nimetatud võlausaldajate lõpparuandes kinnitatud saamata nõuded täitedokumendiks võlgniku vastu. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitatud ega kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad, muud kulutused on kajastatud punktis “Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta”.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 13.09.2017. a võlausaldajate koosolekul otsustati, et juhul, kui kohus otsustab algatada Xxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse, teha kohtule ettepanek jätta usaldusisik määramata ning kohustada Xxxx ise täitma usaldusisiku kohustusi. Maksejõuetuse põhjus Maksejõuetuse põhjuseks võivad halduri seisukohalt olla võetud üle jõu käivad laenukohustused ning sellisel juhul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lõike 5 tähenduses.

Kuriteo tunnustega teod ei olnud tuvastatud. Kohtumääruse põhjendused

§ 157

p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

5

§ 168

sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

§ 158

lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

§ 104

lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

§ 104

lg 1 järgi võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument

§ 168tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.

Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas (

§ 104lg 2).

Kohtule esitatud Xxxx pankrotimenetluse lõpparuandest ning 26.06.

  1. a nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt vaidlustas võlgnik nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldaja SEB Pank AS-i nõude viiviste osas ning võlausaldajate EV Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, AS Reverta (nüüd SIA Gelvora), AS Maket Kinnisvara, Swedbank Liising AS ja KÜ Xxxx nõuded täies ulatuses. Võlgniku vastu esitasid oma nõude tunnustamiseks hagid Swedbank Liising AS ja AS Reverta. Tsiviilasjas nr 2-14-55715 18.12.
  2. a kinnitatud kompromissi kohaselt tunnistas Priit Aava, et Swedbank Liising AS-l on tema vastu liisingulepingust nr xxxx tulenev nõue summas 1 600 eurot, mis kuulub Xxxx pankrotimenetluses tunnustamisele II (teise) järgu nõudena ning tsiviilasjas nr 2-14-54702 17.07.
  3. a kinnitatud kompromissi kohaselt tunnustab Xxxx Xxxxpankrotimenetluses esimese järgu nõudena AS Reverta asjaõiguslikku nõuet osaliselt, kogusummas 105 000 eurot. SEB Pank AS, Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, AS Maket Kinnisvara ja KÜ Xxxx ei ole hagi Xxxx vastu oma nõuete tunnustamiseks hagisid ei esitanud, mistõttu ei ole käesolev kohtumäärus, tulenevalt võlgniku esitatud vastuväidetest, nimetatud SEB Pank AS-i nõude viiviste (so 40 000 eurot) osas, EV PPA nõude, AS Maket Kinnisvara nõude ning KÜ Xxxx nõude osas täitedokumendiks

§ 168tähenduses.

Lähtuvalt

§ 65

lg 1 määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Käesoleva pankrotimenetluse pankrotivara suuruseks oli 513 632,65 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu summas 21 874,93 eurot, millele lisandub käibemaks 4 374,99 eurot. Xxxx13.09.2017. a üldkoosolek otsustas reserveerida pankrotimenetluse kulude katteks 27 171,90 eurot, so halduri arvestuslik tasu, kulutused ja pangakulud, võlgnik halduri tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri taotletava tasu, so 21 874,93 eurot, millele lisandub käibemaks 4 374,99 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651lg-le 1.

Kohus määrab halduri tasuks 21 874,93 eurot, millele lisandub käibemaks 4 374,99 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub kinnitada tehtud vajalikud kulutused (haldurit 6 teenindava büroo kulud, 24 kuud) summas 768 eurot, millele lisandub käibemaks 153,60 eurot ning massikohustused summas 4 134,91 eurot. Kohus leiab, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

13.09.2017. a võlausaldajate koosolekul otsustati, et juhul, kui kohus otsustab algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, teha kohtule ettepanek jätta usaldusisik määramata ning kohustada Xxxx ise täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on kohtule edastanud ka võlgniku kinnituse selle kohta, et ta on nõus enda nimetamisega usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses ning kinnitab, et mõistab ja täidab kõiki seadusest tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 172

lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust 7 tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.