Obsah (6)

§ 180§ 318§ 339§ 189§ 245§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7577 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Dmitry Kelle

§ 180lg 3 alusel määras kohus, et D.

Kelleril on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. D. Keller esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse. D. Keller palub tühistada kohtuotsuse temalt menetluskulude välja mõistmise osas ja teha uue otsustuse, millega vähendada temalt välja mõistetavat menetluskulu selliselt, et jätta pool ekspertiisikulust (1512 eurot) riigi kanda. D. Keller märgib, et kogu menetluskulu 4294 eurot on uskumatult suur summa. Ta ei suudaks maksta seda ka kogu vangistusaja jooksul. Vabaduses on tal vaid ema, kes tema eest maksta aga ei saaks. Kui ta vabadusse pääseb, siis saab tal olema raske töökohta leida või isegi kui ta tööd saab, siis on sellise suure summa tasumine võimatu. Võib-olla saaks ta 4294 eurot tasuda vabaduses 5 aasta jooksul.

§ 180lg 3 võimaldab jätta menetluskuludest osa riigi kanda.

Seega esineb seaduslik alus temalt välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Viru Maakohtu otsus on tehtud kokkuleppemenetluses.

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või

§ 339lg 1 sätete rikkumisega.

Süüdistatav ja tema kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Samas teeb

§ 189

lg 3 koostoimes § 191 lg-ga 1 üldreeglist, mille kohaselt on maakohtu otsus vaidlustatav vaid apellatsiooni korras, erandi ning lubab vaidlustada kohtuotsuses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (st määruskaebemenetluses) (Riigikohtu määrus 11. veebruarist 2016. a nr 3-1-1-7-16, p 5.1). Alates 29. märtsist 2015. a kuuluvad

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. See tähendab aga seda, et

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang rakendub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (juba osundatud Riigikohtu määrus nr 3-1-1-7-16, p 5.3). Ehk teisisõnu öelduna peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis või määruskaebuses kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustades olema viidatud mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu määrus 11.

veebruarist

1. a nr 3-1-1-7-16, p 5.1). Käesoleval juhul esitas D. Keller Viru Maakohtu
2. augusti
3. a otsuse peale määruskaebuse. Kaebuses palub ta jätta osa temalt kohtuotsusega välja menetluskuludest riigi kanda, kuna ta ei jõua kogu summat tasuda. Ringkonnakohus leiab, et küsimus sellest, kas osa menetluskulust tulnuks jätta süüdistatava puuduliku maksevõime tõttu

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda, väljub käesoleva määruskaebemenetluse piiridest ja ringkonnakohus ei ole pädev seda hindama. Ühelegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele ega ka minetusele materiaalõiguslikes küsimustes D. Keller viidanud ei ole. Neid ei tuvasta ka ringkonnakohus ise. Kriminaalasja toimiku pinnalt selgusid järgmised asjaolud.

1. augustil
2. a sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja Tatjana Golovanova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur kirjaliku kokkuleppe, milles leppisid kokku D. Kelleri süüditunnistamises KarS § 188 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning temale karistuse mõistmises. Samuti selles, et D. Kellerilt konfiskeeritakse KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel sularaha 131,25 eurot. Kokkuleppele jõuti selleski, et D. Keller kohustub tasuma menetluskulud sundraha 1175 eurot, narkootilise aine ekspertiisi tasu 3024 eurot ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi eest 95 eurot ning seda

§ 180lg 1 alusel ositi 1 aasta jooksul.

Kokkulepe on allkirjastatud. Viru Maakohus arutas eelnimetatud kokkulepet avalikul kohtuistungil

1. augustil
2. a. Istungiprotokollist selguvalt kinnitas D. Keller kohtule vastates, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb kokkuleppe juurde. Maakohus samal kuupäeval tehtud otsusega kokkuleppe sõlmitud kujul ka kinnitas. Muuhulgas mõistis kohus otsusega D. Kellerilt välja menetluskulud kokkuleppes märgitud ulatuses. Ehk siis mingeidki minetusi ega kõrvalekaldeid maakohtu otsuses võrreldes kokkuleppe tekstiga ei esine. Kokkuleppe allkirjastamisega ning 2 kohtuistungil sellega nõustumisega võttis D. Keller endale kohustuse menetluskulude tasumiseks ja jäi ühtlasi ilma võimalusest vaidlustada kohtulahendit tema edasikaebuses selguvatel argumentidel. Süüdistatava määruskaebus jääb ringkonnakohtus seega läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades ning juhindudes

§ 318

lg-st 4 ja

§ 326lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus D.

Kelleri määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle temale. /allkiri/ Aarne Sarjas kohtunik 3