← Eesti

1-17-7790/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7790 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Dmitri Seledkov süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. augusti 2017 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kannatanu V.J. (isikukood XXX), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta kannatanu V.J. apellatsioon Viru Maakohtu
  3. augusti 2017 otsus peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Viru Maakohtu 30.08.2017 kohtuotsusega karistati Dmitri Seledkovi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 11 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 30.05.2017 kuni 31.05.2017, s.o 2 päeva, alates 22.06.2017 kuni 23.06.2017, s.o 2 päeva, kokku 4 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti D. Seledkovile lõplikult ärakandmisele 10 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.07.
  5. Viru Maakohtu 30.08.2017 kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu V.J. , kes ei ole nõus maakohtu otsusega. Apellatsioonis leiab kannatanu, et tema ei ole nõus asjas toimunud prokuröri vahetusega ning teda ei ole kutsutud ka maakohtu istungile. Täiendavalt lisab kaebaja, et talle ei ole selgitatud kokkuleppe sisu ning süüdistatavale määratud kaitsja ei teinud oma tööd nõuetekohaselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsiooniga, leiab, et kannatanu apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
  7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. V. J, kes on kannatanu, ei ole kaebuses osundanud ühelegi KrMS § 318 lg 4 ls-s 1 loetletud asjaolule. Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks, sest tuvastatavad ei ole KrMS
  10. peatüki 2 jao sätete või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatu rikkumisi. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole prokuröride vahetus käsitletav KrMS § 318 lg-st 4 tuleneva võimalusega vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud otsust. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et kannatanu ülekuulamise protokolli (lk 9-15) on kannatanu märkinud, et on nõus kokkuleppemenetlusega ning ta ei soovi tutvuda kriminaaltoimikuga. Maakohus on teavitanud kannatanut ka kohtuistungi toimumisest (lk 142).
  11. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus V. J apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab esitajale. /allkiri/ Tiit Lõhmus Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.