← Eesti

1-16-828/44

1-16-828 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova (

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses ja karistatud 12 kuu vangistusega.

§ 65lg 2 ja 64 lg.

1 alusel suurendati Rauno Talve karistust eelmise, so Tartu Maakohtu 27.01.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti Rauno Talvele vangistus tähtajaga kaks

(2)aastat ja kuus
(6)kuud. Kohtuotsus jõustus 08.03.
  1. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.03.
  2. ja lõppeb 12.09.
  3. 08.09.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Rauno Talve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vägivaldseid kuritegusid toime pannud neljal korral. Kannab teist reaalset vanglakaristust. Varasemad neli kuritegu toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul alaealisena. Viimane süüdimõistmine joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegude dünaamika on varieeruv, viimane kuritegu on küll kergem, kuid ühiskonnale ja rahvatervisele ohtlikum. Soodusteguriks on alkohol ja tagajärgedele mitte mõtlemine, impulsiivne käitumine, puudulik probleemilahendamise oskus. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi viisteist, sealhulgas ametniku korralduse eiramine, isevalmistatud esemete valdamine, endale tätoveeringute tegemine, suhtlemiseeskirjade rikkumised. 15.09.2017 - 15.06.2017 osales õppetöös,
  4. klass jäi lõpetamata, kinnipeetava suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. 07.09.2016 alustas sotsiaalprogrammi "Jõud muutuda" läbimist. Programmi läbiviija hinnangu kohaselt 26.04.2017 programm katkestatud. Kinnipeetav perekondlikest põhjustest tingitud emotsionaalne seisund ei võimalda programmiga jätkata. Seisundi stabiliseerimisel võimalik jätkamine. Läbitud osad sissejuhatav moodul ning moodulid Parem elu ja paremad suhted. Kinnipeetava motivatsioon ennast muuta on väline - oli vaid naise ja lapse jaoks, selle tõttu toimus ka suur motivatsiooni langus. Rauno Talv saab aru enda joomisharjumusest ja oskab kirjeldada riskiolukordi. Suudab mõista, mida joomine talle annab ja millist kahju tekitab. Raske on tema jaoks sügavam analüüs ja alternatiivide leidmine. Suurimaks riskikohaks on igavus ja sellega kaasnev frustratsioon. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele, konkreetsele täiskasvanule ja ametnikele - risk ühiskonnas. Turvalisusriskiks enesekahjustamise risk. Ohustatud on ühiskonna sealhulgas konkreetse täiskasvanu elu ja tervise (kehaline väärkohtlemine, joobes juhtimine). Ohu tõenäosus suureneb, kui isik on alkoholijoobes ning konfliktolukordade või probleemide lahendamisel. Käitub impulsiivselt ning puudulik oskus probleemide sihipäraseks lahendamiseks, mistõttu kasutab selleks vägivalda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 72%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla ei toeta tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad kinnipeetava Rauno Talve päritoluperekonda ema A. R. ja isa A T. Isa on surnud. Rauno Talvel on 4 õde ja 2 venda. Lähivõrgustiku moodustavadki ema A. ning õed ja vennad, ema sõnul on Rauno Talvel üks parim sõber A. Ülejäänud isiku Rauno Talve elus on tuttavad, kes on ema sõnul alkoholilembesed. Ema A. ning õde M. on väga toetavad Rauno Talve suhtes ning on valmis teda igakülgselt abistama. Vestlusest XXX valla sotsiaalnõunik E. V. selgus, et Rauno Talve päritoluperekond on olnud koguaeg probleemne ning Rauno Talve tutvusringkonnas XXX on alkoholilembesed isikud. Rauno Talv asub vanglast vabanemisel elama XXX. Korter kuulub ema A. R., kes kinnitas, et Rauno Talv saab antud korteris elada peale vanglast vabanemist. Korteris elab Rauno Talve õde M. T. elukaaslase ja kahe alaealise lapsega, kellest üks on vastsündinu. Korter on kolmetoaline, tsentraalküttega. Korteris on vesi ja kanalisatsioon. Korteris on olemas kõik eluks vajalik. Rauno Talv asub elama eraldi tuppa, mis on möbleeritud. Rauno Talvel pole vabanemisjärgselt töökohta, kuid teda on valmis majanduslikult toetama ema A. ning õde M. Kriminaalkaristusi on isikul viis, neli on vägivalla kuriteod ning üks mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Väärteo karistusi 15 (sealhulgas 5 alkoholiseaduse rikkumist, 2 juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist, 2 varavastast kuritegu, 3 avaliku korra rikkumist, 1 tubakaseaduse rikkumine, 1 omavoliline sissetung, 1 mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis). Rauno Talve iseloomustab alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldne ning mõtlematu käitumine. Vestlusest Rauno Talve emaga selgus, et isikul on psüühilised probleemid –on kergesti ärrituv, agressiivne ning on mitmel korral püüdnud ka endalt elu võtta. Varasematest toimikustest KIR süsteemist selgus, et isikul on probleeme kriminaalhoolduse ajal olnud talle seatud kohustuste täitmisega–mitte tarvitada alkoholi. Isik rikkus kohustust korduvalt. Viimase kuriteo pani Rauno Talv toime kriminaalhooldusperioodil. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Ei ole vangistuse jooksul midagi teinud, üritas põhikooli lõpetada, kuid jäi lõpetamata, nüüd üritab uuesti. Programmi tahtis läbida, aga ei õnnestunud, läks elukaaslaset lahku ja psühhiaater ütles, et ei ole võimeline osalema. 15 distsiplinaarkaristust on korraldustele mitte allumine, lõhkumine jne. Kõik hakkaski lahkuminemisest pihta. Diagnoositud on isiksusehäire, depressioon. Ei tea, millest need on tingitud. Narkootikume on tarvitanud, kuid mitte igakuiselt, alkoholi tarvitas küll igakuiselt. Elama läheks õe, tema elukaaslase ja nende 2 lapse juurde. On plaan minna ka tööle kas XXX või XXX. Pöörduks vabaduses psühhiaatri poole, et ravi jätkata. Teab, et suudab ka kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kriminaalkorras karistatud isikud suhtlusringkonda kuuluma ei hakka. On aru saanud, mis on valesti teinud ja õppinud, et ei tohi vabaduses täis peaga sõita ja vägivaldne olla. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Rauno Talve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rauno Talve tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et isiku käitumine vangistusasutuses ei ole olnud kõige korrektsem, aga süüdistatav avaldas põhjused, mis ajendasid teda selliselt käituma. Vaadates neid võimalusi, mis on süüdistataval vabaduses, siis tal on kindel elukoht, sotsiaalvõrgustik ja tema lähikondsed. Isik on avaldanud valmisolekut minna vabanedes tööle ja samuti on tal materiaalne kindlustatus puudetoetuse näol. Kaitsja leiab, et isikul on olemas kõik tingimused vabaduses hakkama saamiseks ning palub isik ennetähtaegselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rauno Talve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Rauno Talv kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Rauno Talv temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta ja 6 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Korter kuulub kinnipeetava ema A. R., kes kinnitas, et Rauno Talv saab antud korteris elada peale vanglast vabanemist. Korteris elab Rauno Talv’e õde M. T. elukaaslase ja kahe alaealise lapsega, kellest üks on vastsündinu. Korter on kolmetoaline, tsentraalküttega. Korteris on vesi ja kanalisatsioon. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivne on kinnipeetava puhul see, et pärast vabanemist on olemas kindel elukoht ning toetav lähivõrgustik. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul eeltoodud positiivsed tingimused üle isiku puhul retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

  1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
  2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Rauno Talve puhul antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on antud tingimus Rauno Talve puhul täitmata. Kinnipeetaval on vangla iseloomustusest nähtuvalt 15 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud ametniku korralduse eiramise, isevalmistatud esemete valdamise, endale tätoveeringute tegemise ning suhtlemiseeskirjade rikkumise eest. Samuti on isiku suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeoleku abinõusid. Arvukad distsipliinirikkumised vanglas (sh ametnike korraldustele mitteallumine) viitavad sellele, et kinnipeetaval on raskusi kehtestatud reeglitele allumisega ning oma käitumise kontrollimisega. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, kuivõrd isik ei suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul endal puudub kindel töökoht. Isik küll arvab, et hakkaks tööd otsima ettevõtetest XXX või XXX kuid see, et Rauno Talv ka reaalselt saaks töökoha koos ametliku sissetulekuga, ei ole mingil viisil garanteeritud. Kutseharidust isikul ei ole ning põhiharidus on lõpetamata. Isiku võlad ületavad kordades isiku vabanemisfondis hoiustatud summa, kuid selle olukorra lahendamiseks isik initsiatiivi üles näidanud ei ole. Ilma kindla töökohata on suur tõenäosus, et isik hakkab majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime panema või sisustama oma vaba aega alkoholi tarbimisega, mis viib samuti isiku puhul seadusrikkumiste toimepanemiseni. Samuti on negatiivne, et on katkenud kõigi individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine, mille eesmärk on aidata isikul vabaduses edaspidi seadusekuulekalt toime tulla. Nii on pooleli jäänud põhihariduse omandamine, kuna isiku suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid ning katkestatud on ka sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimine. Olukorras kus taasühiskonnastavad tegevused on läbimata, ei saa ka loota nende rehabiliteerivale toimele ja sellele, et läbi nende uute kuritegude toimepanemise riski on mingilgi määral maandatud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks Rauno Talve käitumise ja suhtumise osas tegelikult toimunud olulisi positiivseid arenguid. Kuigi isik sõnades väljendab, et edaspidi ei suhtleks kriminaalse taustaga isikutega ning on aru saanud, mis on valesti teinud ja õppinud, et ei tohi vabaduses täis peaga sõita ja vägivaldne olla, ei saa kohtule esitatud materjalide pinnalt tervikuna sellisele järeldusele jõuda. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval sisemine ja välimine motivatsioon, isik ei suuda eesmärkidele kontsentreeruda ning seetõttu on muutused rasked tulema. Vangistuse ajal on orienteeritud ainult enda tahtmise saamisele ning heaolu tagamisele ega huvitu oma käitumise mõjust teistele. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Rauno Talve tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohus leiab, et karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja nt läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, lõpetada põhikool ja omandada eriala, millised ehk muudaksid suhtumist toimepandusse ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. Menetluskulud Rauno Talve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.10.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Aare Kaldma. Kaitsja esitas 04.10.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 176,76 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 176,76 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Rauno Talvelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.